ISO 4217
ISO 4217 on rahvusvaheline standard, mis kirjeldab Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) kehtestatud kolmetähelisi koode (tuntud ka kui valuutakoodid) valuutade nimede määratlemiseks. ISO 4217 koodide nimekiri on kogu maailmas panganduses ja äris levinud viis erinevate valuutade määratlemiseks. Paljudes riikides on levinumate valuutade koodid üldsusele nii tuntud, et ajalehtedes või pankades välja pandud vahetuskursid kasutavad erinevate valuutade määratlemiseks ainult neid koode, mitte aga valuuta nimesid või valuutasümboleid. ISO 4217 koode kasutatakse lennupiletitel ja rahvusvahelistel rongipiletitel, et kõrvaldada igasugune ebakindlus hinna osas.
Valuutakursside kuvamine valuutavahetuspunktis, kus on kirjas valuutade nimed inglise keeles ja nende ISO 4217 koodid. Selles nimekirjas on Ühendkuningriik näidatud kui "England", mis on üks selle osariikidest, lisaks sellele on Hiina Vabariik näidatud kui "Taiwan" ja Lõuna-Korea kui "Korea".
Lennupilet, mille hind on näidatud ISO 4217 koodiga "EUR" (vasakul all), mitte valuutamärgiga €.
Koodide moodustamine
Koodi kaks esimest tähte on ISO 3166-1 alfa-2 riigikoodide kaks tähte (mida kasutatakse ka riiklike tippdomeenide alusena Internetis). Kolmas täht on tavaliselt valuuta enda algustäht. Seega on Jaapani valuutakood JPY, "JP" tähistab Jaapanit ja "Y" jeeni. See kõrvaldab probleemi, mis tuleneb sellest, et dollar, frank ja nael on kasutusel kümnetes eri riikides, mille väärtused erinevad üksteisest märkimisväärselt. Samuti muudetakse valuuta ümberhindamise korral selle koodi viimast tähte, et eristada seda vanast valuutast. Mõnel juhul on kolmas täht selle riigi keeles "uue" algustäht, et eristada seda vanemast valuutast, mida on ümber hinnatud; mõnikord on kood kauem kasutusel kui mõiste "uus" ise (näiteks Mehhiko peso kood on MXN). Samas võib täheldada ka muid muutusi; näiteks Vene rubla muutus RUR-st RUB-ks, kus B tuleneb sõna "rubla" kolmandast tähest.
Samuti on igale vääringule määratud kolmekohaline koodnumber, samamoodi nagu ISO 3166 raames on igale riigile määratud kolmekohaline koodnumber. See numbriline kood on tavaliselt sama, mis ISO 3166-1 numbriline kood. Näiteks on USD (Ameerika Ühendriikide dollar) kood 840, mis on ka USA (Ameerika Ühendriikide) numbriline kood.
Standardis on määratletud ka peamise rahaühiku ja mis tahes teise rahaühiku vaheline suhe. Sageli on väiksema rahaühiku väärtus 1/100 suuremast rahaühikust, kuid levinud on ka 1/1000. Mõnel vääringul ei ole üldse ühtegi väiksemat rahaühikut. Teistes on peamise rahaühiku väärtus nii väike, et väiksemat rahaühikut enam üldiselt ei kasutata (nt Jaapani sen, 1/100 jeeni). See on standardis märgitud valuutaeksponendiga. Näiteks USD on eksponendiga 2, samas kui JPY on eksponendiga 0. Mauritaania ei kasuta kümnendsüsteemi, seades 1 ouguiya (UM) = 5 khoumi, ja Madagaskaril on 1 ariary = 5 iraimbilanja.
ISO 4217 sisaldab koode mitte ainult valuutade, vaid ka väärismetallide (kuld, hõbe, pallaadium ja plaatina; määratluse kohaselt väljendatakse ühe troiuntsi kohta, võrreldes "1 USD") ja teatavate muude rahvusvahelises rahanduses kasutatavate üksuste, nt eriarveldusõiguste koode. On olemas ka erikoodid, mis on määratud testimise eesmärgil (XTS) ja valuutatehingute puudumise tähistamiseks (XXX). Need koodid algavad kõik tähega "X". Väärismetallide puhul kasutatakse "X" koos metalli keemilise sümboliga; näiteks hõbe on XAG. ISO 3166 ei anna kunagi "X"-ga algavaid riigikoode, need koodid on määratud ainult eraviisiliseks kasutamiseks (reserveeritud, mitte kunagi ametlikeks koodideks) - näiteks ISO 3166-l põhinevad NATO riigikoodid (STANAG 1059, 9th. väljaanne) kasutavad "X"-koode kujuteldavate harjutuste riikide jaoks alates XXB-st "Brownland" kuni XXR-ni "Redland", samuti suurte käskude jaoks, nagu XXE SHAPE või XXS SACLANT. Järelikult võib ISO 4217 kasutada "X" koode riigispetsiifiliste valuutade jaoks, ilma et tekiks oht, et need satuvad kokku tulevaste riikide koodidega.
Riikideülesed valuutad, nagu Ida-Kariibi dollar, CFP frank, CFA frank BEAC ja CFA frank BCEAO, on tavaliselt samuti tähistatud koodidega, mis algavad "X". Eurot tähistatakse koodiga EUR (EL on kantud ISO 3166-1 reserveeritud koodide loetellu Euroopa Liidu tähistamiseks). Euro eelkäija, Euroopa rahaühik (ECU), kandis koodi XEU.
Ajalugu
1973. aastal otsustas ISO tehniline komitee 68 töötada välja koodid valuutade ja rahaliste vahendite kujutamiseks, mida kasutatakse mis tahes kaubandus- ja pangandusrakendustes. Sellega seotud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eksperdirühma 17. istungil (veebruaris 1978) lepiti kokku, et rahvusvahelise standardi ISO 4217 "Valuutade ja rahaliste vahendite tähistamise koodid" kolmetähelised tähestikulised koodid sobivad kasutamiseks rahvusvahelises kaubanduses.
Aja jooksul luuakse uusi valuutasid ja vanad valuutad lõpetatakse. Sageli on need muutused tingitud uutest valitsustest (sõja või uue põhiseaduse tõttu), riikide vahelistest lepingutest, mis ühtlustavad valuutat, või valuuta ümberhindamisest ülemäärase inflatsiooni tõttu. Seetõttu tuleb koodide loetelu aeg-ajalt ajakohastada. ISO 4217 koodide loetelu haldamise eest vastutab SIX Interbank Clearing.
USD/USS/USN selgitus
USA dollarile on tegelikult määratud kolm koodi: USD, USS (samal päeval) ja USN (järgmisel päeval). Vastavalt UN/CEFACTi soovitusele 9, punktid 8-9 ECE/TRADE/203, 1996, kättesaadav Internetis:
8. Rakendustes, kus valuutaga seotud rahalisi vahendeid (st rahalisi vahendeid) ei ole vaja täpsustada ja kus kasutatakse valuutat tähistavat väljatunnust, piisab valuuta näite identifitseerimiseks kahest esimesest (kõige vasakpoolsemast) tähemärgist: US - Ameerika Ühendriikide dollarid üldistel, täpsustamata eesmärkidel, kus on olemas valuutat tähistav väljatunnus. (Välja identifikaator võib olla eelnevalt trükitud välja pealkiri joondatud dokumendis või sarnaselt kokkulepitud rakendus elektroonilises andmeedastuses).
9. Rakendustes, kus on vaja eristada erinevaid valuutatüüpe või kus on vaja vahendeid, nagu pangakeskkonnas, või kus puudub valdkonna identifikaator, on tähestikulise koodi kolmas (kõige parempoolsem) täht, eelistatavalt mnemooniline tähis, mis on tuletatud peamise rahaühiku või fondi nimetusest - näiteks: USD üldiste, täpsustamata eesmärkide jaoks; USN Ameerika Ühendriikide dollarite järgmise päeva vahendite jaoks ja USS vahendite jaoks, mis on kohe kättesaadavad föderaalreservi ülekandmiseks, sularahas väljavõtmiseks või ülekandmiseks samalaadse rahaga (sama päeva vahendid). Kuna rahvusvahelise kaubanduse rakendustes ei ole sellist eristamist vaja, ei ole fondide koode lisatud käesoleva soovituse lisasse.
Ilma valuutakoodita
Mitmed territooriumid ei kuulu ISO 4217-sse, sest nende valuutad on: (a) ei ole iseenesest iseseisev valuuta, vaid mõne teise valuuta variant, b) on seaduslik maksevahend, mida antakse välja ainult mälestuspangatähtede ja/või -müntidena, või c) on tunnustamata või osaliselt tunnustatud riigi valuuta. Need valuutad on järgmised:
- Alderney nael (1:1 seotud naelaga)
- Cooki saarte dollar (1:1 seotud Uus-Meremaa dollariga)
- Fääri saarte krooni (1:1 seotud Taani krooniga)
- Guernsey nael (1:1 seotud naelaga)
- Mani saare nael (1:1 seotud naelaga)
- Jersey nael (1:1 seotud naelaga)
- Kiribati dollar (1:1 seotud Austraalia dollariga)
- Malta skuudo (1:0,24 seotud euroga)
- Somaalimaa šilling (emissiooniriiki peetakse de jure Somaalia osaks, vahetuskurss ei ole fikseeritud)
- Transnistria rubla (emissiooniriiki peetakse de jure Moldova osaks)
- Tuvalu dollar (1:1 seotud Austraalia dollariga)
Järgmisi mitte-ISO-koode kasutatakse siiski mõnikord kaubanduslikult:
|
| Guernsey nael |
| GGP |
| Jersey nael | JEP | ||
| Mani saare nael | IMP | ||
| Somaalimaa šilling | SLS (harva SLSH[]) | ||
| Tuvalu dollar | TVD | ||
| Transnistria rubla | PRBnot[ allikas annab n] |
Vananenud valuutakoodid
Mitmed valuutad olid ametlikud ISO 4217 valuutakoodid ja valuutanimed kuni nende asendamiseni euro või muude valuutadega.
Pange tähele, et allpool kasutatud valuutanimed ei pruugi vastata ISO standardis kasutatud valuutanimedele, kuid koodid vastavad.
| Kood | Num | E | Valuuta | Alates | Kuni | Asendab |
| ADF | ... | 2 | Andorra frank (1:1 seotud Prantsuse frankiga) | ? | 1999-01-01 | EUR |
| ADP | 020 | 0 | Andorra peseta (1:1 peg Hispaania peseta) | ? | 1999-01-01 | EUR |
| ATS | 040 | 2 | Austria šilling | 1945 | 1999-01-01 | EUR |
| BEF | 056 | 1 | Belgia frank (rahaliit LUFiga) | 1832 | 1999-01-01 | EUR |
| CYP | 196 | 2 | Küprose nael | 1879 | 2008-01-01 | EUR |
| DEM | 276 | 2 | Saksa mark | 1948 | 1999-01-01 | EUR |
| ESP | 724 | 0 | Hispaania peseta | 1869 | 1999-01-01 | EUR |
| FIM | 246 | 2 | Soome markka | 1860 | 1999-01-01 | EUR |
| FRF | 250 | 2 | Prantsuse frank | 1960 | 1999-01-01 | EUR |
| GRD | 300 | 0 | Kreeka drakma | 1954 | 2001-01-01 | EUR |
| IEP | 372 | 2 | Iiri nael (iiri keeles punt) | 1938 | 1999-01-01 | EUR |
| ITL | 380 | 0 | Itaalia liir | 1861 | 1999-01-01 | EUR |
| LUF | 442 | 1 | Luksemburgi frank (rahaliit BEF-iga) | 1944 | 1999-01-01 | EUR |
| MCF | ... | 1 | Monaco frank (rahaliit FRF-iga) | 1960 | 1999-01-01 | EUR |
| MAF | ... | - | Maroko frank | 1921 | 1960-1976 | MAD |
| MTL | 470 | 2 | Malta liir | 1968 | 2008-01-01 | EUR |
| NLG | 528 | 2 | Hollandi gulden | 1810s | 1999-01-01 | EUR |
| PTE | 620 | 0 | Portugali eskuudo | 1911-05-22 | 1999-01-01 | EUR |
| SIT | 705 | 1 | Sloveenia tolar | 1991-10-08 | 2007-01-01 | EUR |
| SKK | 703 | 1 | Slovakkia kroon | 1993-02-08 | 2009-01-01 | EUR |
| SML | ... | 0 | San Marini liir (rahaliit ITL ja VAL) | 1864 | 1999-01-01 | EUR |
| VAL | ... | 0 | Vatikani liir (rahaliit ITLi ja SMLiga) | 1929 | 1999-01-01 | EUR |
| XEU | 954 | . | Euroopa rahaühik (1 XEU = 1 EUR) | ? | 1999-01-01 | EUR |
| AFA | 004 | Afganistani afgaani | 1925 | 2003 | AFN | |
| AON | 024 | 0 | Angola uus kwanza | 1990 | 1995 | AOR |
| AOR | 982 | 0 | Angola kwanza readjustado | 1995 | 1999 | AOA |
| ARL | ... | 2 | Argentina peso ley | 1970-01-01 | 1983-05-05 | ARP |
| ARP | ... | 2 | Argentina peso argentino | 1983-06-06 | 1985-06-14 | ARA |
| ARA | ... | 2 | Argentina austraalia | 1985-06-15 | 1991-12-31 | ARS |
| AZM | 031 | 0 | Aserbaidžaani manat | 1992-08-15 | 2006-01-01 | AZN |
| BDT | 1 | Bangladeshi taka | Veebruar 1972 | Ikka veel kasutusel | ||
| BGL | 100 | 2 | Bulgaaria leev A/99 | 1962 | 1999-07-05 | BGN |
| BOP | ... | 2 | Boliivia peeso | 1963-01-01 | 1987-01-01 | BOB |
| BRB | ... | 2 | Brasiilia cruzeiro novo | 1967 | 1986 | BRC |
| BRC | ... | 2 | Brasiilia cruzado | 1986 | 1989 | BRN |
| BRE | ... | 2 | Brasiilia cruzeiro | 1990 | 1993 | BRR |
| BRN | ... | 2 | Brasiilia cruzado novo | 1989-01-15 | 1990-03-15 | BRE |
| BRR | ... | 2 | Brasiilia cruzeiro real | 1993-08-01 | 1994 | BRL |
| CSD | 891 | 2 | Serbia dinaar | 2003-07-03 | 2006 | RSD |
| CSK | 200 | Tšehhoslovakkia kroon | ? | 1993-02-08 | CZK ja SKK | |
| DDM | 278 | Ida-Saksamaa Saksa mark (Ida-Saksamaa) | 1948-06-21 | 1990-07-01 | DEM | |
| ECS | 218 | 0 | Ecuadori sucre | ? | 2000 | USD |
| ECV | 983 | . | Ecuador Unidad de Valor Constante (fondide kood) (lõpetatud) | 1993 | 2000-01-09 | - |
| GQE | ... | Ekwele ekwele Ekvatoriaal-Guinea | 1975 | 1985 | XAF | |
| ESA | 996 | Hispaania peseta (konto A) | ? | ? | ESP | |
| ESB | 995 | Hispaania peseta (konto B) | ? | ? | ESP | |
| GNE | ... | Guinea syli | 1971 | 1985 | GNF | |
| GHC | 288 | 0 | Ghana cedi | 1967 | 2007-07-01 | GHS |
| GWP | 624 | Guinea-Bissau peeso | 1975 | 1997 | XOF | |
| ILP | ... | 3, 2 | Iisraeli liir | 1948 | 1980 | ILR |
| ILR | ... | 2 | Iisraeli seekel | 1980-02-24 | 1985-12-31 | ILS |
| ISJ | ... | 0 | Islandi vana kroon | ? | 1981 | ISK |
| LAJ | ... | Lao Kip | ? | 1979 | LAK | |
| MGF | 450 | Madagaskari frank | 1963-07-01 | 2005-01-01 | MGA | |
| MKN | ... | Vana makedoonia denar A/93 | ? | 1993 | MKD | |
| MLF | ... | Mali frank | ? | 1984 | XOF | |
| MVQ | ... | Maldiivi ruupia | ? | 1981 | MVR | |
| MXP | ... | Mehhiko peeso | ? | 1993 | MXN | |
| MZM | 508 | 0 | Mosambiigi metikaal | 1980 | 2006-06-30 | MZN |
| NFD | ... | 2 | Newfoundlandi dollar | 1865 | 1949 | CAD |
| PEH | ... | Peruu sol | 1863 | 1985-02-01 | PEI | |
| PEI | ... | Peruu inti | 1985-02-01 | 1991-10-01 | PEN | |
| PLZ | 616 | Poola zlott A/94 | ? | 1995 | PLN | |
| ROL | 642 | Rumeenia leu A/05 | ? | 2005 | RON | |
| RUR | 810 | Vene rubla A/97 | 1992 | 1997-12-31 | RUB | |
| SDD | 736 | Sudaani dinaar | 1992-06-08 | 2007-01-10 | SDG | |
| SRG | 740 | Suriname gulden | ? | 2004 | SRD | |
| SUR | ... | Nõukogude Liidu rubla | 1961 | 1991 | RUR | |
| SVC | 222 | 2 | Salvadori koloon | 1892 | 2001 | USD |
| TJR | 762 | Tadžikistani rubla | 1995-05-10 | 2000-10-30 | TJS | |
| TMM | 795 | 0 | Türkmenistani manat | 1993-11-01 | 2008-12-31 | TMT |
| TRL | 792 | 0 | Türgi liir A/05 | ? | 2005 | TRY |
| UAK | 804 | Ukraina karbovanets | ? | 1996-09-02 | UAH | |
| UGS | ... | Uganda šilling A/87 | ? | 1987 | UGX | |
| UYN | ... | Uruguay vana peeso | ? | 1993-03-01 | UYU | |
| VEB | 862 | 2 | Venezuela bolivar | ? | 2008-01-01 | VEF |
| XFO | ... | Kuldfrank (spetsiaalne arveldusvaluuta) | ? | 2003 | XDR | |
| YDD | 720 | Lõuna-Jemeni dinaar | ? | 1996-06-11 | YER | |
| YUD | ... | 2 | Jugoslaavia dinaar | 1966-01-01 | 1989-12-31 | YUN |
| YUN | ... | 2 | Jugoslaavia dinaar | 1990-01-01 | 1992-06-30 | YUR |
| YUR | ... | 2 | Jugoslaavia dinaar | 1992-07-01 | 1993-09-30 | YUO |
| YUO | ... | 2 | Jugoslaavia dinaar | 1993-10-01 | 1993-12-31 | YUG |
| YUG | ... | 2 | Jugoslaavia dinaar | 1994-01-01 | 1994-01-23 | YUM |
| YUM | 891 | 2 | Jugoslaavia dinaar | 1994-01-24 | 2003-07-02 | CSD |
| ZAL | 991 | . | Lõuna-Aafrika rahaline rand (fondide kood) (lõpetatud) | 1985-09-01 | 1995-03-13 | - |
| ZRN | 180 | 2 | Zaïrean uus zaïre | 1993 | 1997 | CDF |
| ZRZ | ... | 3 | Zaïrean zaïre | 1967 | 1993 | ZRN |
| ZWC | ... | 2 | Rhodose dollar | 1970-02-17 | 1980 | ZWD |
| ZWD | 716 | 2 | Zimbabwe dollar A/06 | 1980-04-18 | 2006-07-31 | ZWN |
| ZWN | 942 | 2 | Zimbabwe dollar A/08 | 2006-08-01 | 2008-07-31 | ZWR |
| ZWR | 935 | 2 | Zimbabwe dollar A/09 | 2008-08-01 | 2009-02-02 | ZWL |
Küsimused ja vastused
K: Mis on ISO 4217?
V: ISO 4217 on rahvusvaheline standard, mis kirjeldab Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) kehtestatud kolmetähelisi koode, mida kasutatakse valuutade nimede määratlemiseks.
K: Kuidas kasutatakse ISO 4217 koode panganduses ja äris?
V: ISO 4217 koodide loetelu kasutatakse panganduses ja äris üldiselt kogu maailmas erinevate valuutade määratlemiseks.
K: Kui hästi on need koodid üldsusele teada?
V: Paljudes riikides on levinumate valuutade koodid üldsusele nii tuntud, et ajalehtedes või pankades välja pandud vahetuskursid kasutavad erinevate valuutade määratlemiseks ainult neid koode, mitte valuutade nimesid või sümboleid.
K: Millised muud kasutusalad on ISO 4217 koodidel?
V: ISO 4217 koode kasutatakse ka lennupiletitel ja rahvusvahelistel rongipiletitel, et kõrvaldada igasugune ebakindlus hinna osas.
K: Kes kehtestab need valuutakoodid?
V: Need valuutakoodid on kehtestatud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt.
K: Kust võib leida nende valuutakoodide nimekirja?
V: Nende valuutakoodide loetelu võib leida Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) veebisaidilt.
K: Kuidas aitab nende valuutakoodide kasutamine kaasa hinnakujunduse ebakindlusele?
V: Nende valuutakoodide kasutamine aitab kõrvaldada igasuguse ebakindluse hindade osas, kui need ilmuvad lennupiletitel ja rahvusvahelistel rongipiletitel.
