Rootsi kroon (SEK) — Rootsi valuuta, ajalugu ja mündid
Rootsi kroon on Rootsi valuuta. Rootsi on kasutanud seda raha alates 1873. aastast. Inglise keeles nimetatakse seda Swedish krona (lühendiga SEK) ja sümboliks on tavaliselt kr. Rootsi kroon jaguneb ajalooliselt 100 öre-ks (1 kroon = 100 öre), kuid alates 2010. aastast ei liigu igapäevases sularaharingluses enam öre-münte ning sularahatehingud ümardatakse lähima kroonini. Rootsi raha tänapäevased ja varasemad nimiväärtused:- Kehtivad mündid (sularahas praegu): 1 kr, 2 kr, 5 kr ja 10 kr. Need on tavapärased päeva‑päevale kasutatavad mündid.
- Kehtivad pangatähed: 20 kr, 50 kr, 100 kr, 200 kr, 500 kr ja 1000 kr. Uuemad paberrahad on välja antud uues seerias ja vanemaid seeriaid on aja jooksul asendatud.
- Endised nimiväärtused: varasemalt kasutati ka erinevaid öre-münte (1, 2, 5, 10, 25, 50 öre jne), aga need on kõik sularaharinglusest eemaldatud. Samuti on ajalooliselt ringluses olnud teised kroonide ja paberraha vormid, mida on aja jooksul muudetud või lõpetatud.
- Rootsi kroon (kõnekeeles ka krona, mitmusena rootsi keeles kronor) võeti kasutusele 1873. aastal Skandinaavia valuutaühingu (Scandinavian Monetary Union) raames; algselt oli kroon seotud kuldstandardiga.
- Rootsi keskpank on Sveriges Riksbank, mis vastutab raha emiteerimise ja rahapoliitika eest. Riksbank on üks maailma vanimaid keskpanku.
- Rootsi ei kuulu euroala — 2003. aastal toimus Rootsis rahvahääletus, kus enamus valijaid otsustas eestile jääda ja euro ei võetud kasutusele.
- Sularahatingimustes kaotati väikesed öre-mündid järk-järgult; viimaseks ringlusest eemaldatud öre-münt oli 50 öre (2010). Pärast seda kasutatakse maksetes ümardamist, samas elektroonilistes ja hinnakirjades jääb öre-teooria alles (hind võib olla näiteks 19,90 kr).
- Rootsis on tavapärane ka mälestusmüntide ja -paberrahade emiteerimine eriliste sündmuste puhul; need võivad olla kollektsioneerijatele huvipakkuvad, kuid ei pruugi kõiges tavapärases ringluses esineda.
- Rahavahetus ja välisvaluuta: Rootsi kroon on vahetatav paljudes pangakontorites, valuutavahetustes ja suuremates hotellides; krediit‑ ja deebetkaardid on laialdaselt aktsepteeritud ning sularaha kasutamine väheneb.
- Hinnad ja ümardamine: poekviitungitel ja elektroonilistes arvetes võib siiski olla senti‑sarnaseid komakohti (öre), kuid sularahas makstes ümardatakse summa lähima kogu kroonini.
- Kui otsite täpsemat infot müntide ja paberraha kujunduse, emiteerimisaastate või ajaloo kohta, tasub vaadata Sveriges Riksbanki ametlikke lehti või numismaatilisi allikaid.
Praegused muudatused
18. detsembril 2008 palus Rootsi Riigipank, et 50 öre, viimane öre münt, kaotataks järk-järgult 2010. aastaks. Pange aga tähele, et öre jääks elektrooniliste maksete alajaotusüksusena alles.
Vahetuskursid
Rootsi krooni vahetuskurss euro
suhtesKroonide keskmine kurss on kümme krooni ühe euro kohta.
Tulevane
Riksbank otsustas 17. veebruaril 2010 soovitada parlamendil lubada emiteerida 2-kroonist münti ja 200-kroonist pangatähte, millest viimane on riigi jaoks uus nimiväärtus. Samas ei soovitanud ta 20-kroonise pangatähe asendamist mündiga.