Ivan IV Vassiljevitš (Ivan Groznõi) — Venemaa esimene tsaar ja opritšnina

Ivan IV Vassiljevitš (Ivan Groznõi) — Venemaa esimese tsaari jõuline ja vastuoluline valitsusaeg: opritšnina, vallutused, tragöödiad ja impeeriumi tõus. Leia põhjalik ülevaade.

Ivan IV Vassiljevitš (25. august 1530 – 28. märts 1584), inglise keeles sageli tuntud kui Ivan Julm (vene keeles Ivan Groznõi), oli Venemaa esimene ametlikult kroonitud tsaar (1547) ja varem Moskva suurvürst. Tema hüüdnimi Groznõi ei tähendanud tollases tähenduses pelgalt "halb" — pigem "hirmuäratav", "aukartustäratav" või "vägev". Ivanist kujunes tugeva keskse võimuga valitseja, kes nii ühendas kui ka rängalt lõhestas riiki.

Varajane elu ja troonile tõus

Ivanist sai Moskva suurvürst juba kolmeaastasena (1533), pärast isa Vasili III surma. Tema noorust iseloomustas võimuvõitlus rühmade bojaaride (vene aadlike) vahel ja regentsusperiood, kus riiki juhtisid mitmed mõjuvõimsad aadlikud. 1547, kui Ivan oli 16-aastane, kroonis ta end tsaariks (tsar vseya Rusi), soovides selle tiitliga kinnistada oma autoriteeti kogu Venemaa üle.

Sisemised ja välimised vallutused

Ivan viis läbi nii sõjalisi kui ka administratiivseid laienemisi. Tema tähtsamad vallutused idas hõlmasid vastavalt:

• Kazan'i haniriigi vallutamine 1552 — see andis Venemaale kontrolli Volga-äärsete alade üle;
• Astrahani hõivanud 1556 — kindlustas kontrolli madalama Volga ja Lõuna-Ida suunas;
• edasi liikumine Siberi suunas ja idapoolsete alade vallutamine, mis aitas laiendada Venemaa impeeriumi piire.

Samas pühendas Ivan palju energiat lääne- ja põhjapoolsete huvidega konflikti lahendamisele: aastatel 1558–1583 kestnud Liivi sõda lääneliitlastega tõi küll sõjalisi tegevusi Läänemere ümbruses, kuid Venemaa ei saanud seal tugevat positsiooni ning sõda nõudis suuri ressursse ja inimelusid.

Reformid ja moderniseerimine

Ivan alustas ka mitmeid reforme riigi tugevdamiseks:

• 1549. aastal kogunes tema juhtimisel Zemsky Sobor — rahvakoosolek/riigiasjade kogunemine, mis aitas legitimeerida mõningaid otsuseid;
• 1549–1550 sooritatud seadus- ja haldusreformid, sealhulgas uus Sudebnik (õiguskord), mis püüdis tsentraliseerida õigussüsteemi;
• sõjalised reformid — moodustati püsivam sõjavägi, sh vibumeeste/õhkrelvateüksused, mis hiljem arendasid end streltsy-tüüpi väeüksusteks;
• välissuhted ja kaubandus: Ivan laiendas diplomaatilisi suhteid läänega ja suurendas Inglismaaga kaubavahetust — inglased, nagu Richard Chancellor ja kompaniid, alustasid suhteid Moskva-vürstiga;
• trükikunsti levik: Moskvas tegutsesid trükkijad (näiteks Ivan Fjodorov), kelle töö aitas levitada raamatuid ja usu- ning halduslikku informatsiooni; esimesed kuupäevaga vene trükised ilmusid 1560ndatel.

Opritsnina — terror ja riigi jagamine

1565. aastal kehtestas Ivan süsteemi, mida tuntakse kui opritšnina (1565–1572). Selle käigus jagati riik kaheks: osa jäi tavapärasele riigihaldamisele (zemštšina), osa — opritšninale — mille üle võimust täieliku kontrolli pidas Ivan ise. Opritsnina toimus:

• laiaulatuslik represioonide ja konfiskeerimiste laine bojaaride vastu;
• opritšnikute ehk eraväe tegutsemine, kelle ülesandeks oli Ivanile alistatud korra tagamine — sageli läbi vägivalla, hirmutamise ja omavoli;
• 1570. aasta Novgorodi veresaun, kus Ivan ja tema väed tappisid või sundisid rängalt karistusi linnas, mida ta pidas ebalojaalseks; see sündmus tähistas opritšnina raevu tipunemist;
• majanduslik ja demograafiline kahju: ajaloolased rõhutavad, et opritšnina nõrgestas maaelanike usaldust, põhjustas varanduse ümberjaotamist ning aitas kaasa rahvusliku ja majandusliku destabiliseerumise protsessile.

Iseloom, vaimne tervis ja perekond

Ivan oli tuntud kui äärmuslikult muutliku meelelaadiga valitseja: ta suutis olla taiplik, haritud ja otsustav, aga ka äärmiselt vihane ja sallimatu. Tema esimese naise, Anastasia Romanovna surm 1560. aastal mõjutas teda sügavalt; paljud ajaloolased usuvad, et see kaotas tema emotsionaalse tasakaalu ja kiirendas psühholoogiliste probleemide süvenemist. On ka teooriaid, et tema tervisekäitumist mõjutasid korduvad haigused või neuroloogilised probleemid, kuid täpne põhjus jääb vaidluseks.

Traagiline tagajärg ilmus näiteks 1581. aastal, kui Ivan ühes raevuhood pärast tülitsemist tappis oma poja ja pärija Ivan Ivanovitši — sündmus, mis jättis troonipärija tühjaks ja nõrgestas järjepidevust. Teine poeg, Fjodor I, sai edaspidi tsaariks, kuid oli nõrga tervise ja iseloomuga, mis tõi kaasa võimuvõitlused ning aitas kaasa järgnevale perioodile, mida tuntakse hädaajale (Time of Troubles).

Välissuhted ja sõjad hiljem ajal

Iva­ni valitsemise ajal toimusid ka kokkupõrked Osmanite impeeriumi ja tatarlastega ning jätkus idapoolne laienemine, sealhulgas piirkondade vallutamine Siberis. Liivi sõjast ja teistest ränkrasketest sõjalistest ettevõtmistest on jäänud pärandiks nii territoriaalsed muutused kui ka majanduslikud tagasilöögid. Samal ajal jätkas Venemaa suhtlemist lääneriikidega: kasvatas kaubandussuhteid ja diplomaatilisi kontakte.

Pärand ja hinnangud

Ivani pärand on vastuoluline. Tema valitsemise jooksul sai Venemaa ühe valitseja käe all poliitiliselt tsentraliseeritud riigiks ja algas märkimisväärne idapoolne laienemine, ent tema meetodid — opritšnina, massilised hukkamised, bojaaride maavõõrandamised — jätsid sügava haava riigi sotsiaalsesse ja majanduslikku struktuuri. Tema julmused ja ühe valitseja vaistlik autoritaarsus on põhjustanud tema muutumise ajaloo üheks kõige vastuolulisemaks ja laialdasemalt arutatud isikuks.

Pärast Ivani surma 1584. aastal päris trooni Fjodor I, kelle nõrkus viis Venemaal ametlikult lõppenud Rjurikide dünastia järgluseprobleemide ja pingeteni, mis kulmineerus 17. sajandi alguse hädaajaga — perioodiga, mille järel võimulõpmised ja välissekkumised viisid lõpuks Romanovite dünastia valitsemiseni 1613. aastal.

Ivan IV oli samal ajal rajaja ja hävitaja: tugev keskvalitsus, territoriaalne laienemine ja kultuurilised edasiminekud käisid käsikäes repressioonide, majandusliku languse ja inimkannatustega. Tema elu ja valitsemine jäävad Venemaa ajaloo üheks keerulisemaks ja vastuolulisemaks ajajärguks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Ivan Julm?

K: Millal ta elas?

K: Mis on tema hüüdnimi inglise keeles?

K: Mida tähendab "kohutav" selles kontekstis?

K: Mis on tema venekeelne hüüdnimi?

K: Kuidas sai temast Venemaa tsaar?

Otsing