Stepanakert (Khankendi) – Mägi-Karabahhi de facto pealinn (Aserbaidžaan)

Lühike ajalooline ülevaade

Areaal oli ajalooliselt segatud rahvusliku koosseisuga ja kuulus erinevate riikide mõjupiirkondade alla. 20. sajandi alguses kasvas Khankendi väikelinnaks; Nõukogude Liidus sai linnast 1920.–1930. aastatel ülesehitatud Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti (Nagorno-Karabakh Autonomous Oblast) keskuseks. Nõukogude perioodil arenes Stepanakert administratiiv- ja teeninduskeskuseks ning sinna koondusid kultuuriasutused ja õppeasutused.

1988. aastast alates süvenesid piirkonnas rahvuslikud pinged. 1990. aastate alguse sõjalised kokkupõrked viisid asjaoludeni, kus linna aserbaidžaani elanikud lahkusid. Pärast 1994. aasta vaherahu funktsioneeris Stepanakert de facto Mägi-Karabahhi (Artsakhi) administratiivkeskusena, kuigi rahvusvaheliselt tunnustati ala Aserbaidžaani osana. 2020. aasta lahingud muutsid olukorda piirkonnas, ent Stepanakert jäi pikka aega Armeenia kontrolli alla. 2023. aasta sügisel toimunud sõjalised ja poliitilised arengud tõid kaasa suure muutuse piirkonna administratiivses kontrollis ja elanikkonna volditud lahkumise, mille tagajärjel muutusid linna oluliselt nüüdisolukord ja demograafia.

Demograafia ja tänapäevane olukord

Enne suuremaid relvakonflikte elas Stepanakertis peamiselt armeenia keelt kõnelev elanikkond, linna rahvaarv oli ligikaudu 30–40 tuhat. Aserbaidžaani kogukond lahkus peamiselt 1988.–1992. aasta konfliktide ajal. 2020. ja eriti 2023. aasta sündmusi järgnenud perioodil tekkis taas suur migratsioon, mil enamik piirkonna armeenia päritolu elanikke lahkus kas mööda teid Armeenia poole või jäi piirkond tühjemaks. Rahvusvahelised organisatsioonid ja meedia kajastasid julgeoleku- ning humanitaarolukorda ja sisserände tagajärgi.

Kultuur, haridus ja vaatamisväärsused

Stepanakert oli Mägi-Karabahhi kultuuriline ja hariduslik keskus. Linnas asusid muuseumid, teater ja Artsakhi Riiklik Ülikool (Artsakh State University), mis pakkus kõrgkooliharidust piirkonna elanikele. Üks tuntumaid maamärke on skulptuurkompleks „Meie mäed” (tuntud ka kui Tatik-Papik ehk „vanaema ja vanaisa”), mis on saanud piirkonna sümboliks ja on sageli kajastatud nii piltidel kui ka poliitilises kultuuris. Samuti leidub linna lähedal ajaloolisi kirikuid ja muistiseid, mis peegeldavad alue mitmekesist ajalugu.

Majandus ja transport

Majandus oli peamiselt keskendunud avalikele teenustele, haldusele, haridusele ja väikesele tööstusele. Piirkonna põllumajanduslik ümbrus andis toidutooraineid linna elanikele. Traditsiooniliselt on Stepanakert olnud maanteeühenduse kaudu seotud Armeenia ja ümberkaudsete piirkondadega; katkematud tarnerajad on olnud konfliktide ajal sagedasteks sihtmärkideks ja humanitaarabi tarne oluline osa.

Staatus rahvusvahelises õiguses

Stepanakerti staatus on rahvusvaheliselt vaidlustatud. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid käsitlevad Mägi-Karabahhi territooriumi osana Aserbaidžaanist, samas kui kohalikud armeenia päritolu võimud on pidanud linna de facto pealinnaks. Selline dualistlik staatus – kohaliku administratsiooni kontroll ja rahvusvaheline tunnustatus Aserbaidžaani osana – on olnud piirkonna poliitilise konflikti keskmes.

Märkus lugejale

Piirkonna poliitiline ja humanitaarne olukord võib muutuda kiiresti. Kui otsite värsket teavet reisi-, julgeoleku- või elamistingimuste kohta, tasub kontrollida hiljuti avaldatud ametlikke teateid ja usaldusväärseid uudisteallikaid.