Šuša (Šušši) — Mägi-Karabahhi linn, ajalooline ja kultuuriline keskus
Šuša (Šušši) – Mägi-Karabahhi ajalooline ja kultuuriline keskus, Armeenia pärandi ja religioossete pühapaikade (Ghazanchetsotsi, Kanach Zhami) ning strateegilise tähtsusega linn.
Šuša, tuntud ka kui Šušši (armeenia keeles Շուշի) on linn Mägi-Karabahhi piirkonnas, mis on Aserbaidžaani dejure osa ja asub tunnustamata Mägi-Karabahhi Vabariigis. Linn oli kuni Esimese maailmasõjani ka Armeenia kultuuri- ja majanduselu oluline keskus. 1720. aastatel oli see koos Tbilisiga üks kahest peamisest Armeenia linnast Taga-Kaukaasias ja isevalitsetud Armeenia vürstiriigi keskus. Armeenlaste jaoks oli linnal ka usuline ja strateegiline tähtsus, kuna seal asusid Ghazanchetsotsi katedraal ja Kanach Zhami kirik ning see oli (koos lääne pool asuva Lašini rajooniga) maismaaühendus Armeeniaga.
Asukoht ja maastik
Šuša asub Mägi-Karabahhi mäestikus suurel kaljuküüru platool, ligikaudu 1 400–1 800 meetri kõrgusel merepinnast. Linn paikneb kindlal künkakoldel, mis annab selle ajaloolisele keskele strateegilise ülevaate ja tõmbekeskuse lähedal paiknevatele orgudele ja tasandikele. Geograafiline asend on olnud olulise tähendusega nii kauplemisteede kui ka sõjalise positsioneerimise seisukohalt.
Ajalugu
Šuša tekkis 18. sajandi keskpaigas ja sai kiiresti piirkonna poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks. Linnast kujunes tähtis linnus- ja turukeskus, kus koondusid eri rahvusrühmade käsitöötraditsioonid, muusika ja kirjandus. Läbi ajaloo on Šušal olnud nii armeenia kui ka aserbaidžaani kultuurilise elu olulisi elemente ning seda on nimetatud omal ajal mõlema rahva tähtsaks linnaks.
20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses mõjutasid linna saatust otseselt Nõukogude Liidu lagunemine ning seejärel tekkinud konfliktid Mägi-Karabahhi pärast. Konfliktide käigus kannatas linn nii inimkaotuste kui ka ulatusliku infrastruktuuri ning kultuuripärandi kahjustamise all. 2020. aasta sügisel toimunud sõjaliste tegevuste järel muutus Šuša geopoliitiline kontroll – see sündmustik tõi kaasa olulised muutused linna halduses ja elanikkonnas.
Kultuur ja arhitektuur
Šuša on ajaloos tuntud kui mõlema piirkondliku kultuuri keskus: siit on pärit mitmed kirjanikud, luuletajad, muusikud ja käsitöölised. Linnakujunduses segunevad kindluse jäänused, kirikud ja mošeed, traditsioonilised majad ning kaubandusrajatised.
- Ghazanchetsotsi katedraal (link) on üks silmapaistvamaid arhitektuurimälestisi, mida on käsitletud nii usulise kui ka ajaloolise sümbolina.
- Kanach Zhami on veel üks oluline kiriklik hoone, mis peegeldab linna armeenia pärandit.
- Linnas on säilinud ka traditsioonilised kaitseraamid ja vanalinna struktuurid, mis annavad aimu 18. ja 19. sajandi linnaplaneerimisest.
Majandus ja elukorraldus
Ajalooliselt põhines Šuša majandus käsitööl, karakasvatusel, äril ja kultuuriteenustel. Konfliktide tõttu on tsiviilinfrastruktuur korduvalt taastamist vajanud. Pärast relvarahulepingu perioode on toimunud erinevas mahus taastamistöid ja jõupingutusi linna elutegevuse taastekkele, kuid täielik majanduslik stabiliseerumine sõltub poliitilisest olukorrast ja julgeolekuolukorrast.
Konfliktid ja pärandiküsimused
Šuša on olnud Mägi-Karabahhi konfliktide keskmes ning selle tulemusena kannatasid paljud kultuurimälestised ja elamupiirkonnad. Pärast sõjategevust on rahvusvaheline avalikkus pööranud tähelepanu vajadusele kaitsta kultuuripärandit ja võimalusele turvaliselt tagada juurdepääs usulistele ja ajaloopärandile kuuluvatele objektidele. On algatusi dokumenteerida ja taastada kahjustatud hooneid ning edendada kultuurilist mitmekesisust kui osa rahu- ja taastamisprotsessist.
Tänapäev ja perspektiivid
Šuša roll ja tulevik on tihedalt seotud laiemate poliitiliste lahendustega piirkonnas. Linnasse on suunatud taastamistöid, kultuurisündmusi ja infrastruktuuri arendusi, mille eesmärgiks on taastada elukeskkond ning edendada turismi ja kohaliku elu taaselustamist. Samal ajal on oluline säilitada ja kaitsta linna mitmekesist kultuuripärandit ning tagada mälestiste säilimine tulevastele põlvkondadele.
Märkimisväärsed paigad
- Ghazanchetsotsi katedraal (link)
- Kanach Zhami kirik
- Šuša kindlus ja vanalinna varemed
- Arhitektuurilised ja ajaloolised paigad, mis peegeldavad nii armeenia kui ka islami kultuuripärandit
Kuigi Šuša ajalugu on keeruline ja tihti vastuoluline, jääb linn regionaalseks sümboliks, mille pärand hõlmab nii kultuurilist mitmekesisust kui ka geopoliitilisi pingeid. Linn jätkab oma rolli Mägi-Karabahhi ajaloo ja identiteedi kandjana ning on oluline nii kohalikule kogukonnale kui ka laiemale piirkondlikule mälule.

Ghazanchetsotsi katedraali ehitus lõpetati 1887. aastal.
Ajalugu
Shusha asutas 1750-1752 (teiste allikate kohaselt 1756-1757) Panah-Ali khaan Javanshir (r. 1748-1763), kes oli iseseisvuse rajaja ja esimene valitseja. Karabahhi khaaniriigi esimeseks pealinnaks oli 1748. aastal Kebirli rajoonis ehitatud Bayati kindlus. Kuid varsti pärast seda mõistis Panah Ali khaan, et selleks, et kindlustada ennast ja oma vastloodud khaaniriiki väliste ohtude ja eriti Iraanist pärit sissetungide eest, oli tal vaja ehitada uus, usaldusväärsem loss. Teiste allikate kohaselt muudeti Šuša pärast seda, kui ta oli olnud Armeenia vürstiriigi Varanda linn ja iidne kindlus, Karabahhi khaaniriigi pealinnaks.
Šuša oli populaarne mägiklimaatiline puhkekoht Nõukogude Liidus. Pärast armeenlastevastaseid Šuši veresaunasid 1920. aastal sai sellest ainus suur asula Mägi-Karabahhi nõukogude autonoomia (1921-1991) territooriumil, mille elanikkond ei olnud valdavalt armeenlane. 8.-9. mail 1992 vallutasid Armeenia relvajõud linna.
Shusha oli valdavalt aserbaidžaani elanikkond, kogu aserbaidžaani elanikkond põgenes sõja ajal.
Otsige