Şuşa
Šuša, tuntud ka kui Šušši (armeenia keeles Շուշի) on linn Mägi-Karabahhi piirkonnas, mis on Aserbaidžaani dejure osa ja asub tunnustamata Mägi-Karabahhi Vabariigis. Linn oli kuni Esimese maailmasõjani ka Armeenia kultuuri- ja majanduselu oluline keskus. 1720. aastatel oli see koos Tbilisiga üks kahest peamisest Armeenia linnast Taga-Kaukaasias ja isevalitsetud Armeenia vürstiriigi keskus. Armeenlaste jaoks oli linnal ka usuline ja strateegiline tähtsus, kuna seal asusid Ghazanchetsotsi katedraal ja Kanach Zhami kirik ning see oli (koos lääne pool asuva Lašini rajooniga) maismaaühendus Armeeniaga.
Ghazanchetsotsi katedraali ehitus lõpetati 1887. aastal.
Ajalugu
Shusha asutas 1750-1752 (teiste allikate kohaselt 1756-1757) Panah-Ali khaan Javanshir (r. 1748-1763), kes oli iseseisvuse rajaja ja esimene valitseja. Karabahhi khaaniriigi esimeseks pealinnaks oli 1748. aastal Kebirli rajoonis ehitatud Bayati kindlus. Kuid varsti pärast seda mõistis Panah Ali khaan, et selleks, et kindlustada ennast ja oma vastloodud khaaniriiki väliste ohtude ja eriti Iraanist pärit sissetungide eest, oli tal vaja ehitada uus, usaldusväärsem loss. Teiste allikate kohaselt muudeti Šuša pärast seda, kui ta oli olnud Armeenia vürstiriigi Varanda linn ja iidne kindlus, Karabahhi khaaniriigi pealinnaks.
Šuša oli populaarne mägiklimaatiline puhkekoht Nõukogude Liidus. Pärast armeenlastevastaseid Šuši veresaunasid 1920. aastal sai sellest ainus suur asula Mägi-Karabahhi nõukogude autonoomia (1921-1991) territooriumil, mille elanikkond ei olnud valdavalt armeenlane. 8.-9. mail 1992 vallutasid Armeenia relvajõud linna.
Shusha oli valdavalt aserbaidžaani elanikkond, kogu aserbaidžaani elanikkond põgenes sõja ajal.
