Nicaragua rahvastik: etniline koosseis, keeled ja usundid

Nicaragua rahvastik: ülevaade etnilistest rühmadest, keeltest ja usunditest — mestizod, afro-nicaragüensed, põlisrahvad, idaranniku eripära ja ajaloolised migratsioonid.

Etniline koosseis

Ligikaudu 86 protsenti nikaraagulastest on eurooplased (kuid mitte ainult hispaanlased) või eurooplaste ja põliselanike segaverelised. Enamik neist on mestitsod – suuremas osas euroopa ja põlisrahva segu – ning seda elanikkonda domineerib lääne- ja keskosa madalikul elav rahvastik. 19. sajandil toimus mitu sisserände lainet teistest Euroopa riikidest (peamiselt Saksamaalt), mis on jätnud märgatava jälje mõnede piirkondade kultuuri- ja perekonnanimistusse. Suuremad linnakeskused, kus mestitso- ja euroopaline elanikkond koondub, on peamiselt Managua, Leóni ja Granada.

Ligikaudu 9 protsenti Nicaragua elanikkonnast on mustanahalised ehk afro-nicaragüense'id, kes on koondunud eelkõige riigi idarannikule. Need kogukonnad toodi ajalooliselt tööjõuna peamiselt Jamaicalt ja Haitilt, kui piirkond oli Briti protektoraat. Lisaks on väiksem hulk garifunasid — segarahvas, kelle esivanemad on pärit Aafrikast, Kariibi merelt ning Ladina-Ameerika põlisrahvastest (sh Angola, Kongo ja arawaki-tüüpi mõjutused) — kellel on oma eripärane keel ja kultuuritähed.

Vaid umbes 5 protsenti elanikkonnast on peamiselt puhtalt põliselanike päritolu. Nicaragua Kolumbuse-eelne elanikkond koosnes lääneosas elanud nahuatl keelt kõnelevatest nicarao rahvastest ning mitmest etnilisest rühmast Kariibi mere piirkonnas, näiteks miskitodest, ramadest ja sumodest (Kariibi mere piirkonnas). Kuigi puhtakujulisi nicarao'isid on tänapäeval vähe, on Ida-Kariibi rahvad jäänud kultuuriliselt ja keeleliselt selgelt eristuvaks. 1980. aastate keskpaigas jagas riigivõim idapoolse osa — endise Zelaya departemangu — kaheks autonoomseks piirkonnaks ja andis neile (piiratud) enesevalitsuse, mis tugevdas kohalike (nii aafrika-päritolu kui ka põlisrahvaste) õigusi ja kultuurilist iseseisvust.

Nicaraguas tegutsevad ka mitmed immigratsioonigrupid: väike Lähis-Ida päritolu kogukond, kuhu kuuluvad süürlased, armeenlased, palestiinlased ja liibanonlased, kelle rahvaarv kokku on ligikaudu 30 000; ning peaaegu 8000-liikmeline Ida-Aasia kogukond, kuhu kuuluvad jaapanlased, taiwanlased ja hiinlased. Need vähemused on sageli koondunud suurtesse linnadesse ja tegelevad tihti kaubanduse, ettevõtluse ja kutsetegevusega; paljud neist räägivad hispaania keelt, ent säilitavad ka oma esivanemate keeled ja traditsioonid.

Keeled

Hispaania keel on riigi peamine suhtluskeel — seda räägib ligikaudu 90% elanikkonnast. Nicaragua keeleline kujunemine sisaldab omapäraseid murdeelemente: Nicaragua murdes on palju sarnasusi galiitsia keelega ning mõningaid ühiseid jooni ka teiste Lõuna-Ameerika variantidega. Tuntud on siinne voseo-vorm (kasutus, kus "tu" asemel kasutatakse "vos") ja sellele vastav konjugatsiooni-kasutus, mis sarnaneb laialdaselt Ladina-Ameerika teatud piirkondadega.

Idaranniku ehk Kariibi rannikualade mustanahalise ja kreoolse elanikkonna emakeeltena esineb palju inglise keel. Samuti säilitavad mitmed idaranniku põlisrahvad endiselt oma algupärast keelt — näidetena võib tuua miskito, mayagna (sumo), rama jt; need keeled on osa riigi keeleilisest mitmekesisusest ja autonoomsetes piirkondades on neil ka ametlikum tunnustus ja kasutus kohalikes institutsioonides.

Usundid ja religioon

Peamine religioon Nicaraguas on traditsiooniline roomakatoliiklus, kuid viimastel aastakümnetel on märgata tugevat evangeelsete protestantlike rühmade kasvu. Kariibi mere rannikul on ajalooliselt tugevad anglikaani ja moraavia kogukonnad, mis on seotud briti perioodi mõjudega ja rannikupiirkondade eripärase arenguga. Lisaks kristlikele konfessioonidele on riigis väiksemaid religioosseid rühmi: märgitakse muu hulgas ka 0,1% budiste ning kohalike traditsiooniliste uskumuste ja kristlike praktikate vahel esineb sageli kultuurilist sünkretiat. Üldiselt on Nicaragua usuvabaduse seis võimalikud erinevused sõltuvalt piirkonnast ja kogukonnast.

Elaniku jaotus ja urbaniseerumine

Üle 90% nikaraagulastest elab riigi lääne- ja keskosas paikneval Vaikse ookeani ja keskmise madaliku alal ning sellega piirnevatel sisemaistel kõrgustikel — need alad on majanduslikult ja põllumajanduslikult tihedamalt asustatud. Idarannik on seevastu hõredamalt asustatud ning seal on palju suuremaid metsaga ja väiksema asustusega alasid. Rahvastiku kasv ja migratsioon on suunanud inimesi linnadesse: praegu elab umbes 54% elanikkonnast linnades, mille keskseks tõmbekohaks on pealinn Managua ning teised suuremad keskused nagu León ja Granada.

Kokkuvõtlikult on Nicaragua demograafiline pilt mitmekesine: domineerivad mestitsod ja hispaaniakeelsed kogukonnad lääneosas, samas kui ida rannikud paistavad silma afro-kariibi ja põlisrahvaste kultuurilise ning keelelise eripära poolest. Autonoomsed režiimid idas, immigratsioonikogukonnad ja keeleline mitmekesisus annavad riigi rahvastikule selgelt eristatava mitmekihilise karakteri.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kui suur osa Nicaragua elanikest on eurooplased?

K: Kus elab Nicaraguas kõige rohkem mestizo ja eurooplasi?

K: Mitu protsenti Nicaragua elanikkonnast on mustanahalised või afro-nicaragüense?

K: Mis keelt räägib enamik nicaragua elanikke?

Küsimus: Milline on peamine religioon, mida Nicaragua elanikud praktiseerivad?

K: Kus elab enamik nikaraagulasi?

Otsing