Nicaragua demograafia
Ligikaudu 86 protsenti nikaraagulastest on eurooplased (kuid mitte ainult hispaanlased) või eurooplaste ja põliselanike segaverelised. Enamikul nicaragulastel on hispaania esivanemad, kuid 19. sajandil toimus mitu sisserände lainet teistest Euroopa riikidest (peamiselt Saksamaalt). Enamik mestizo ja eurooplaste elanikkonnast elab riigi lääne- ja keskosas ning eriti Managua, Leóni ja Granada linnades.
Ligikaudu 9 protsenti Nicaragua elanikkonnast on mustanahalised ehk afro-nicaragüense'id ja nad on koondunud riigi idarannikule ning toodi peamiselt Jamaicalt ja Haitilt, kui piirkond oli Briti protektoraat. Väiksem hulk on ka garifunasid, kes on Aafrika, Kariibi mere, Angola, Kongo ja Arawaki päritolu segarahvas.
Vaid 5 protsenti elanikkonnast on puhtalt põliselanike päritolu. Nicaragua Kolumbuse-eelne elanikkond koosnes lääneosas elavatest nahuatl keelt kõnelevatest nicarao rahvastest ning kuuest etnilisest rühmast, sealhulgas miskitodest, ramadest ja sumodest Kariibi mere piirkonnas. Kuigi puhtakujulisi nicarao inimesi on tänapäevalgi väga vähe, on Kariibi mere piirkonna rahvad jäänud selgelt eristuvaks. 1980. aastate keskel jagas valitsus riigi idapoolse osa - endise Zelaya departemangu - kaheks autonoomseks piirkonnaks ning andis selle piirkonna Aafrika ja põlisrahvastele piiratud enesevalitsuse.
Nicaraguas on ka väike Lähis-Ida-Nicaragua kogukond, kuhu kuuluvad süürlased, armeenlased, palestiinlased ja liibanonlased, kelle rahvaarv on umbes 30 000, ning peaaegu 8000-liikmeline Ida-Aasia kogukond, kuhu kuuluvad jaapanlased, taiwanlased ja hiinlased. Vähemused räägivad hispaania keelt ja säilitavad ka oma esivanemate keeled.
Hispaania keelt räägib umbes 90% nikaraagulastest; Nicaragua murdes on palju sarnasusi galiitsia keelega ning samuti on sarnasusi argentiina hispaania keelega, kus kasutatakse "tu" asemel "vos" ja "vos" konjugatsiooni. Idaranniku piirkonna mustanahalise elanikkonna emakeeleks on inglise keel. Mitmed idaranniku põlisrahvad kasutavad endiselt oma algupärast keelt.
Peamine religioon on roomakatoliiklus, kuid viimasel ajal on kasvanud evangeelsed protestantlikud rühmad ning Kariibi mere rannikul on tugevad anglikaani ja moraavia kogukonnad. 0,1% Nicaraguast on budistid ja see religioon on viimastel aastatel kasvanud.
Üheksakümmend protsenti nikaraagulastest elab Vaikse ookeani ja keskosa madalikul ning sellega piirnevatel sisemaistel kõrgustikel. Rahvastikust 54% on linnades.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kui suur osa Nicaragua elanikest on eurooplased?
V: Umbes 86 protsenti nicaragulastest on eurooplased.
K: Kus elab Nicaraguas kõige rohkem mestizo ja eurooplasi?
V: Enamik mestizo ja eurooplasi elab riigi lääne- ja keskosas, eelkõige Managua, Leóni ja Granada linnades.
K: Mitu protsenti Nicaragua elanikkonnast on mustanahalised või afro-nicaragüense?
V: Ligikaudu 9 protsenti Nicaragua elanikkonnast on mustanahalised või afro-nicaragüense.
K: Mis keelt räägib enamik nicaragua elanikke?
V: Enamik nikaragualasi räägib hispaania keelt; Nicaragua murdes on siiski palju sarnasusi galiitsia keelega ning samuti on sarnasusi argentiina hispaania keelega, kus kasutatakse "tu" asemel "vos" ja "vos" konjugatsiooni. Idaranniku piirkonna mustanahaline elanikkond räägib inglise keelt emakeelena. Mitmed idaranniku põlisrahvad kasutavad endiselt oma algupärast keelt.
Küsimus: Milline on peamine religioon, mida Nicaragua elanikud praktiseerivad?
V: Nicaragua elanike peamine religioon on roomakatoliiklus; viimasel ajal on siiski kasvanud evangeelsed protestantlikud rühmad ning Kariibi mere rannikul on tugevad anglikaani ja moraavia kogukonnad. 0,1% Nicaraguast on budistid ja see religioon on viimastel aastatel kasvanud.
K: Kus elab enamik nikaraagulasi?
V: Üheksakümmend protsenti Nicaragua elanikest elab Vaikse ookeani ja keskosa madalikul ning sellega piirnevatel sisemaistel kõrgustikel; 54% on linnaelanikud ja 46% elab maapiirkondades.
