Denissovlane
Denisovlased ehk Denisova hominiinid on arhailised inimesed perekonnast Homo. Tegemist võib olla väljasureva liigi või alamliigiga.
Need avastati esimest korda 2010. aasta märtsis Siberis Altai mägedes asuvas Denisova koopas. See koobas, kus on elanud ka neandertallased ja tänapäeva inimesed.
Avastati noorukse naissoost inimese sõrmeluu fragment. Ta elas umbes 41 000 aastat tagasi, kusjuures umbes 3-5% melaneeslaste ja Austraalia aborigeenide DNA-st ja umbes 6% paapuaanide DNA-st pärineb denisovlastelt.
Sõrmeluu mitokondriaalne DNA (mtDNA) näitas, et see oli geneetiliselt erinev neandertallastest ja tänapäeva inimestest. Selle isendi tuumagenoom näitas, et denisovlased jagasid neandertallastega ühist päritolu.
DNA-analüüs on näidanud, et tänapäeva inimestel, neandertallastel ja Denisova hominiinidel oli viimati ühine esivanem umbes 1 miljon aastat tagasi.
Samuti viitas mtDNA analüüs sellele, et see liik oli Aafrikast väljarände tulemus, mis toimus Homo erectus'e isendite rände ja enamiku tänapäeva inimeste esivanemate hilisema rände vahel.
Denisova koobas, kust leiti "X-naine".
Denisova koobas
Denisova koopa asukoht Siberi Altai mägedes
Fossiilid
Siiani on Denisova koopast leitud nelja erineva denisovlase fossiilid tuvastatud nende DNA põhjal: Denisova 2, Denisova 3, Denisova 4 ja Denisova 8. Denisova 2 ja Denisova 3 on noored naised ning Denisova 4 ja Denisova 8 on täiskasvanud isased.
Anatoomia
Siiani on leitud vaid sõrmeluu, varbaluu ja kaks hammast. Sõrmeluu on pärit naiselt. See on laiem kui inimese sõrm. See asjaolu viitab sellele, et denisovlased olid jõulisemad kui kõik tänapäeva inimesed.
Mitokondriaalse DNA analüüs
Sõrmeluu mtDNA erineb tänapäeva inimeste mtDNA-ahelast 385 nukleotiidi võrra ligikaudu 16 500-st. See on rohkem kui erinevus tänapäeva inimese ja neandertallaste vahel, mis on umbes 202 alust.
Küsimused ja vastused
K: Kes on denisovlased?
V: Denisovlased on arhailised inimesed perekonnast Homo.
K: Kus avastati denisovlased?
V: Denisovlased avastati esimest korda Denisova koopas Altai mägedes Siberis.
K: Millised teised hominiinid elasid Denisova koopas?
V: Denisova koopas elasid ka neandertallased ja tänapäeva inimesed.
Küsimus: Millal elas nooruke emane Denisovan?
V: Nooruke emane Denisovan elas umbes 41 000 aastat tagasi.
K: Kui suur osa melaneeslaste ja Austraalia aborigeenide DNA-st pärineb Denisovani inimestelt?
V: Umbes 3-5% melaneeslaste ja austraalia aborigeenide DNA-st pärineb denisovlastelt.
K: Mida näitab mtDNA analüüs denisovlaste päritolu kohta?
V: MtDNA analüüs näitab, et Denisovlased on Aafrikast väljarände tulemus, mis toimus Homo erectus'e isendite ja hiljem enamiku tänapäeva inimeste esivanemate rände vahel.
K: Millal oli tänapäeva inimestel, neandertallastel ja Denisova hominiinidel viimati ühine esivanem?
V: Tänapäeva inimestel, neandertallastel ja Denisova hominiinidel oli viimati ühine esivanem umbes 1 miljon aastat tagasi.
