Pakistan: etnilised rühmad ja keeled — ülevaade
Sügav ülevaade Pakistanist: etnilised rühmad, keeled, demograafia ja kirjakeel — tutvu pandžaabidest pashtuniteni, sindhidest burusho ja brahui kultuurini.
Umbes 98% Pakistanis kõneldavatest keeltest kuulub indoeuroopa keelte suurperre, täpsemalt indo-iraania harusse: enamik on indoaraania keelte alamharru, osa aga iraani keelte hulka. Paljud Pakistani keeled kirjutatakse pärsia-araabia kirjas (tavaliselt Nastaliq-stiilis), ja märkimisväärne osa sõnavarast on laenatud araabia ja pärsia keeltest. Riigis kõneldavate peamiste keelte hulka kuuluvad urdu (riiklik lingua franca), belutši, pashto, sindhi, seraiki, kašmiiri (koshur), pandžabi (tavaliselt Shahmukhi-kirjas Pakistanis) jpt. Lisaks elavad riigis nii indoarjamikeelsed, iraani rahvaste kui ka dardikeelsete gruppide esindajad, ning väiksemaid keelerühmi nagu burusho ja brahui kõnelejad.
Keeleline olukord on mitmekesine: urdu on ametlikult riiklik keel ja rahvuslik sidekeel, kuid emakeelena seda räägib väike osa elanikkonnast. Inglise keel on laialdaselt kasutuses administratsioonis, õigussüsteemis ja hariduses. Kohalikud keeled on tugevalt seotud piirkondliku identiteediga — pandžaabid domineerivad Punjabis, pashtunid elavad peamiselt Khyber Pakhtunkhwa ja Balochistani lääneosades ning Karachi piirkonnas, sindhid on koondunud Sindhi provintsis ja belutšid Balochistanis. Dialektid ja kõnekujundid (nt seraiki Lõuna-Punjabis) moodustavad olulise osa keeleilisest maastikust. Paljud inimesed on mitmekeelsed ja toimub aktiivne keeltevaheline laensõnade, grammatiliste mõjutuste ja kodeerimise segunemine.
Pakistanis elavad etnilised rühmad on ajalooliselt jaotunud piirkondade järgi ning nende osakaalud on ligikaudsed (andmed 2009. aasta hinnangul):
- Pandžaabid (40,20%) 70,7 miljonit
- Pashtunid (19,80%) 35,2 miljonit
- Sindhid (14,1%) 24,8 miljonit
- Seraikid (10,53%) 14,8 miljonit
- Muhajirid (7,57%) 13,3 miljonit
- Belutšid (3,57%) 6,3 miljonit
- Muud (4,66%) 11,1 miljonit
Siia "muhajiride" kategooriasse kuuluvad peamiselt 1947. aasta ümberasumise järgselt India aladelt saabunud Urdu kõnelejad, kes suures osas elavad linnapiirkondades (eriti Karachis) ja kelle emakeel erineb piirkondlikest keeltest. "Muud" kategooria hõlmab mitmesuguseid väiksemaid rahvus- ja keelegruppe.
Väikesemad etnilised ja keelegrupid, nagu kasmiirid, kalash, burusho, brahui, khowar, shina ja turvalid, elavad peamiselt riigi põhjaosas. Näiteks burushaski keel (Burusho rahvas) ja brahui (Draviidi keelte haru, mis on territoriaalselt ümbritsetud indo-iraania keeltest) on keeleliselt eristatavad: burushaski on keeleisolaat, brahui kuulub draviidi keelte hulka, mis teeb Pakistanis keelelist kooslust eriti huvitavaks.
Põhja-Pandžabis asuva Potohari platoo elanikud (potoharid) eristuvad mõnikord eraldi ja neid loetakse tihti Punjabi alarühmaks; see eristamine võiks mõjutada pandžabi arvestust ning vähendada Punjabist arvatavat kuulumist, sõltuvalt sellest, kuidas uuringud ja loendused rühmi klassifitseerivad. Tuleks tähele panna, et rahvastiku- ja keeleandmed varieeruvad allikate lõikes ning ametlikud loendused (nt 2017. aasta rahvaloendus) annavad ajas muutuvat pilti — esitatud protsendid ja arvud on ligikaudsed hinnangud, mis aitavad mõista üldisi proportsioone ja geograafilist jaotust.
Peamised etnilised rühmad Pakistanis, 1973
Hindkowan
Hindkowanid on üldnimetus, mida kasutatakse Pakistani Khyber Pakhtunkhwa provintsi Hazara rajooni elanike kohta. See piirkond jääb provintsi "päris" pashtuunide, Põhja-Pandžabi ja Kashmiri piirkondade vahele. Seega on tegemist "üleminekupiirkonnaga", kus räägitakse peamiselt hindko dialekti ehk keelt, millele lisandub veidi pashto keelt ja teisi keeli. Tuleb märkida, et iseenesest ei ole selle nimega inimesi või rassi, vaid tegemist on puhtalt keelelise määratluse või terminiga. "Hindko keelt kõnelevat vööndit" asustavad inimesed on tegelikult mitmest etnilisest päritolust - pataani asukad, nagu jusufzai, tanoli, tarin, džadoon, kakkar, utmanzai ja teised, samuti erinevate pandžabi ja kašmiiri hõimude esindajad, samuti mitmed põlisrahvad ja põlisrahvad, nagu awan, mugal, türk, karal, dhund abbasi, gujar, svati jne.
Kuigi seda terminit kasutatakse üldiselt Hazara elanike kohta (eriti Abbottabadi, Haripuri ja Mansehra ringkondades), kasutatakse seda ka Peshawari linna, Kohati ja Dera Ismail Khyber Pakhtunkhwa ning Punjabi Dera Ghazi Khan ja Mianwali märkimisväärsete hindko keelt kõnelevate elanike kohta.
Hazara
Hazara rahvus (mitte segi ajada Hazara piirkonna elanikega) on pärsia keelt kõnelev rahvas. Kohalikud ehk Pakistani hazara elavad Quettas, Belutšistanis, ja väike hulk Afganistani põgenikke Islamabadi piirkonnas ning väga vähesed ka Peshawaris Khyber Pakhtunkhwa linnas. Nad on tihedalt seotud euraasia rahvaga ja uiguuri rahvaga. Pakistani hazarate hinnanguline rahvaarv on üle 200 000 inimese. Afganistani pagulastest hazarasid ei ole rohkem kui 10 000 kuni 12 000.
Makrani
Makranid on Iraanis ja Pakistanis asuva Belutšistani Makrani ranniku elanikud. Nad on Pakistani neegriidid. Nad on nende orjade järeltulijad, keda araabia kaupmehed tõid keskajal Pakistanisse Ida-Aafrika bantu keelt kõnelevatest piirkondadest.
Tajik
Tadžikid on pärsia keelt kõnelev rahvas, kelle traditsioonilised kodumaad asuvad tänapäeva Afganistanis, Tadžikistanis, Lõuna-Usbekistanis, Põhja-Pakistanis ja Lääne-Hiinas. Pakistani tadžikud elavad teiste enamusrahvaste Kesk-Aasia päritolu rahvaste seas, nagu dardid ja tšitralid, hunzukud, šina, baltid jne, ning päris tadžikke on hinnanguliselt mitte rohkem kui 100 000 kuni 125 000[].
Balti
Baltid on Tiibeti päritolu etniline rühm, millel on mõningaid dardide segusid Gilgit-Baltistanis, Pakistanis ja Ladakhis. Pakistanis elavad nad peamiselt suuremates linnakeskustes Lahoris, Karachis ja Islamabadis/Rawalpindis. Balti keel kuulub tiibeti keeleperekonda ja on ladakhi keele alamdialekt.
Küsimused ja vastused
K: Kui suur osa Pakistanis räägitavatest keeltest on indo-Iraani keeled?
V: Umbes 98% Pakistanis kõneldavatest keeltest on indo-Iraani keeled.
K: Millise kirjaviisiga kirjutatakse Pakistanis enamikku keeli?
V: Enamik Pakistani keeli kirjutatakse persoaraabia kirjas.
K: Mitu peamist etnilist rühma moodustavad Pakistani elanikkonna?
V: Pakistani elanikkond koosneb mitmest peamisest etnilisest rühmast, sealhulgas pandžaabid, pashtunid, sindhid, seerakid, muhaiirid, belutšid ja tšitralid.
K: Milline on arvuliselt suurim etniline rühm?
V: Pandžaabid moodustavad suurima etnilise rühma 40,20% ehk 70,7 miljoni inimesega.
K: Kas Pakistani sees on mingeid keeleisolaate?
V: Jah, riigis elavad ka väikesed keelelised isoleeritud rühmad, nagu burusho ja brahui keelt kõnelevad rahvad.
K: Kus leidub Pakistani piires väiksemaid etnilisi rühmi?
V: Väiksemaid etnilisi rühmi, nagu kasmiirid, kalashid, burushod, brahui, khowarid, shina ja turvalid, leidub peamiselt riigi põhjaosas.
K: Kas potoharid on rahvastiku loendamisel punjabidest eraldi loetletud?
V: Jah, Põhja-Pandžabi potoharid on mõnikord Punjabist eraldi loetletud, mis kipub nende rahvaarvu veelgi vähendama.
Otsige