Hindko (ہندکو hääldusega [/Hindkoŭ/], ka Hindku või Hinko) on Pakistanis kõneldav indoarjaline keel. Seda keelt kõneleb Khyber Pakhtunkhwa (sh Hazara), Pandžabi (sh Attock) ja Azad Kashmiri piirkondades hinnanguliselt 2,2 kuni 4 miljonit inimest.
Nende inimeste jaoks ei ole olemas ühtset ametlikku üldnimetust, sest nad kuuluvad erinevatesse etnilistesse rühmadesse ja kipuvad end identifitseerima suuremate perekondade, kastide ja hõimude järgi. Haripuri, Abbottabadi ja Mansehra ringkondade suurima rühma inimesi tuntakse siiski mõnikord ühiselt Hazarawalina, mis on nimetatud neid ringkondi hõlmava Hazara rajooni järgi. Peshawari linnas nimetatakse neid "Kharay", mis tähendab linnaelanikke või hindkowalasi.
Levik ja kõnelejad
Hindko on regionaalselt laialt levinud keel Põhja-Pakistanis. Hinnangulised kõnelejate arvud erinevad sõltuvalt allikast ja sellest, kas küsitluses jagatakse keel lõimumise tõttu teiste lähedaste keeltega (näiteks pandžabi või paiksete pahari-keeltega). Paljud hindko kõnelejad elavad nii maal kui linnas; linnastumine ja migratsioon on aga mõnes piirkonnas keelekasutust mõnevõrra muutnud.
Dialektid ja keele suhe teistega
Hindkol on mitmeid dialekte, mis moodustavad dialektilise spektri sõltuvalt geograafiast. Dialektidevahelised erinevused võivad olla märgatavad nii häälduses kui sõnavaras. Keel paikneb indoarjalaste keelte reas ning on lähedane mõnedele pāharikeeltele ja pandžabi murretele, samas kui piirkondlik kontakt Pashto ja Urdu keeltele on jätnud tugevaid mõjusid, eriti sõnavaras ja kestvates laenudena.
Kirjutus ja kirjandus
Põhiosas kirjutatakse Hindkot samas kirjasüsteemis, mida kasutatakse Pakistanis laialdaselt: Perso-araabia tähestiku variandis (tuntud ka kui Shahmukhi), sarnaselt mitmele naabervõõrkeelele. Traditsioonilisemalt on keel olnud tugev suuline/rahvalik kultuuri kandja — rahvalaulu, lugude ja suulise pärandi kaudu — ning kirjanduslik väljaanne on olnud piiratum võrreldes mõne suurema piirkondliku keelega. Viimastel aastakümnetel on tekkinud huvi kirjakeelse standardi ja õppematerjalide arendamise vastu kohalikus kogukonnas.
Sotsiaalne staatus ja tulevik
Hindko staatus on keeruline: puudub laialdaselt tunnustatud standardvorm ja ametlik keeleline representatsioon, mistõttu mõned kõnelejad võivad ametlikes küsitlustes end määratleda ka kui pandžabi- või urdukeelseks. Keele ülekandumine noorematele põlvkondadele on piirkonniti erinev — maalsetes kogukondades püsib hindko tugevamalt, samas kui linnas on nooremad sageli kahe- või mitmekeelsed ja kasutavad igapäevaelus ka Urdu't või Pashto't. Keele säilimiseks mängivad olulist rolli kohalikud kultuurialgatused, suuline pärimus ning haridus- ja meediaprojektid, mis toetavad kirjalikku väljendusvõimet ja lokaliseeritud õppematerjale.
Oluline märkuse: hindko kohta esinevad andmed kõnelejate arvu, dialektide täpse piiritluse ja kirjandusliku staatuse kohta võivad allikate lõikes erineda; täpsema pildi saamiseks tasub vaadata piirkondlikke keeleteaduslikke uuringuid ja valimuspõhiseid andmeid.
