Mohajirid (urdu keeles: مہاجر, tähendus „sisserändaja“) moodustavad Pakistanis hinnanguliselt umbes 8% elanikkonnast. Nad on peamiselt moslemid, kes rändasid Pakistani sisse pärast Briti India jagamist 1947. aastal. Erinevalt paljudest teistest Pakistani kultuurilistest etnilistest rühmadest ei põhine nende identiteet hõimul või kildimeelsel rahvusgrupil; neil on ühine keel ja linnaelust tulenev kultuur. Mohajiride hulgas on suur osa inimesi, kelle emakeel on urdu — see on Pakistanis laialdaselt kasutatav rahvuslik ja üks ametlikest keeltest.
Päritolu ja ränne
Mohajiride esiisad olid peamiselt India põhjapoolsetest ja keskosariikidest pärit moslemikogukonnad (nt Uttar Pradesh, Bihar, Delhi ning Deccani Hyderabadi moslemid). Suur osa neist lahkus vägivalla, ebakindluse ja poliitiliste pingete tõttu, mis järgisid 1947. aasta jagamist. Paljud sisserändajad asusid elama Lõuna-Aasia suurlinnades, enim Karāchis ja Hyderābādis Sindi provintsis, kus nad hakkasid kiiresti kujundama iseäralikku linnakultuuri.
Sotsiaalne ja majanduslik seisund
Pärast saabumist olid mohajirid sageli paremini haritud kui paljud kohalikud põliskogukonnad ning võtsid hõlpsasti töökohti haldus-, haridus-, äri- ja finantsvaldkonnas. See tõi neile alguses majanduslikku ja administratiivset mõjuvõimu, eriti Karāchis, mis kasvas kiiresti Pakistan suursaaremajanduse keskuseks. Mohajiride positsioon linnades on üldiselt suurem võrreldes maapiirkondade elanikega; tänapäeval elavad nad peamiselt linnapiirkondades.
Poliitika ja ühiskondlikud pinged
Mohajiride poliitiline organiseerumine sai tugevamaks 1970.–1990. aastatel. Üks tuntumaid liikumisi oli Muhajir Qaumi Movement (hiljem tuntud ka kui Muttahida Qaumi Movement, MQM), mis esindas mohajiride huve ja saavutas suurt mõju Karāchi linnapoliitikas. See poliitiline areng tõi kaasa nii poliitilist edu kui ka teravaid konflikte — eriti etnilised pinged sindhide ja teiste rühmadega ning korrakaitse- ja julgeolekutoimingud 1980.–1990. aastatel. MQM-i tegevus ja riigi vastureaktsioonid on olnud Pakistanis laialdaselt kajastatud ja vastuolulised.
Keel, kultuur ja identiteet
Urdu keel on mohajiride keskne sidekeel. Nende kultuur hõlmab linnalisi kombeid, kirjandust, ajakirjandust ja meediat urdu keeles ning segu Põhja-India ja Lõuna-Aasia linnaelust tulenevatest traditsioonidest. Paljud mohajirid peavad end ühtaegu urdukeelseks ja pakistanlaseks; noorem põlvkond identifitseerib end sageli vähem rangelt kui „mohajir“ ja rohkem kui paikkondlikult või riiklikult.
Kaasaegne olukord
Tänapäeval on mohajirid endiselt oluline demograafiline ja majanduslik jõud, eriti Karāchi ja teiste Sindi linnade kontekstis. Samas seisavad nad silmitsi väljakutsetega, nagu poliitiline fragmentatsioon, töökohtade konkurents, linnaühiskonna muutused ning kohati etnilised pinged. Paljud kogukonnaliikmed töötavad teenindus-, äri- ja tehnoloogiasektorites ning osalevad aktiivselt kultuurielus ja meedias.
Kokkuvõte: Mohajirid on Pakistanis eristatav urdukeelne sisserändajate pärand, kellel on suur mõju linnakeskkondadele, administratsioonile ja kultuurile. Nende ajalugu alates 1947. aasta rännetest, hariduslik ja ametialane tugevus ning poliitiline organiseerumine on vorminud nii nende endi kui ka laiemalt Pakistani kaasaegset ühiskonda.