Tadžikid
Tadžikud (pärsia keeles تاجيک Tājīk) on pärsia keelt kõnelev rahvas, kes elab peamiselt praeguse Tadžikistani territooriumil, sealhulgas osades Afganistanis, Usbekistanis ja Hiinas. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Afganistani 1979. aastal põgenesid mõned tadžikidest põgenikud naaberriikidesse Iraani ja Pakistani. Enamik tadžikidest on sunniitlikud moslemid, kuid mõned üksikud kaugetes mägipiirkondades järgivad šiiitlikku islami.
Selle rahvusrühma kohta kasutatav nimetus tadžik algas 20. sajandi alguses venelaste poolt. Enne seda nimetati neid sartideks. Tadžikide nimi viitab traditsiooniliselt istuvale rahvale, kes räägib Tadžikistanis ja Usbekistanis pärsia keele vormi, mida nimetatakse tadžiki keeleks, ja kes Afganistanis räägivad tänapäeval dari keelt.
Üldiselt arvatakse, et sõna tadžik pärineb keskpärsia tāzīk "araabia" (uuspärsia: tazi) või Iraani (sogdi või parthi) sugulussõnast. Mõned Kesk-Aasia türklased võtsid selle sõna variandi Täžik üle, et nimetada Pärsia moslemeid Oxuse vesikonnas ja Khorasanis, kes olid türklaste rivaalid.
Ajaloolased usuvad, et mõned tadžikid võivad olla seotud iidsete aarialastega, kes elasid piirkonnas tuhandeid aastaid. Nad olid Kesk-Aasia sessiivse kultuuri pärijad ja edasikandjad, mis levisid eelajaloolisel ajal Iraani platoolt umbes Kaspia merest kuni Hiina piirini ulatuvale alale. Aarialased moodustasid Khwarezmi, Sogdiana ja Baktria iidse elanikkonna tuumiku, mis moodustasid osa Transoksaniast. Nad kuulusid Pärsia ja Aleksander Suure impeeriumi koosseisu ning segunesid hilisemate sissetungijate, nagu mauria, kušani ja heptaliitidega. Aja jooksul andis nende iidsete inimeste kasutatav keel lõpuks teed farsia keelele, mis on läänepoolne murre, mida räägitakse Iraanis, Afganistanis ja Tadžikistanis. 13. sajandil asus Tšingis-khaan ja tema mongolite armee pärast pärsia elanikkonna väljapeksmist paljudesse populaarsetesse pärsia linnadesse. Need mongolid võtsid hiljem omaks pärsia keele ja islami usu. Tadžikud lükkavad tavaliselt mongoli päritolu tagasi ja väidavad, et nad on iidsed pärslased, kuid seda on raske tõestada.
Seotud leheküljed
- Pärsia inimesed
- Hazara rahvas
Küsimused ja vastused
K: Mis on tadžikid?
V: Tadžikud on pärsia keelt kõnelev iraani rahvusrühm, keda leidub peamiselt praeguses Tadžikistanis, sealhulgas osades Afganistanis, Usbekistanis ja Hiinas. Tadžikide alternatiivsed nimetused on (ida)pärsia, dehqan ja farsiwan.
Küsimus: Millal põgenesid mõned tadžikidest põgenikud naaberriikidesse elama?
V: Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Afganistani 1979. aastal põgenesid mõned tadžikidest põgenikud elama naaberriikidesse Iraani ja Pakistani.
K: Millist usku järgib enamik tadžikke?
V: Enamik tadžikidest on sunniitlikud moslemid, kuid mõned kaugetes mägipiirkondades elavad inimesed järgivad šiiitlikku islami ning mõned linnades, nagu Herat ja Kabul, asuvad rahvarühmad.
K: Kuidas hakati selle rahvusrühma kohta kasutama nimetust "tadžik"?
V: Tadžikide nime kasutamine selle rahvusrühma kohta algas 20. sajandi alguses venelaste poolt. Enne seda nimetati neid sartideks.
K: Mis keelt räägivad tadžikud?
V: Tadžikid räägivad Tadžikistanis ja Usbekistanis pärsia keele vormi, mida nimetatakse tadžiki keeleks ja Afganistani puhul ametlikult dari keeleks.
K: Kust ajaloolased usuvad, et tadžikid võivad olla seotud iidsete aarialastega?
V: Ajaloolased usuvad, et tadžikid võivad olla seotud iidsete aarialastega, kes elasid Kesk-Aasias tuhandeid aastaid. Nad kuulusid aja jooksul sellistesse impeeriumidesse nagu Pärsia ja Aleksander Suure impeerium, samuti segunesid nad hilisemate sissetungijate, nagu mauride, kušaanide ja heptalitide hulka.
K: Kuidas asustasid mongolid paljudesse populaarsetesse Pärsia linnadesse pärast selle elanikkonna hävitamist?
V: 13. sajandil asus Tšingis-khaan ja tema mongolite armee paljudesse populaarsetesse Pärsia linnadesse pärast selle elanikkonna hävitamist. Need mongolid võtsid hiljem omaks pärsia keele ja islami usundi, kusjuures mõned väitsid, et nad on osaliselt pärit.
