Swatid: Hazara pashtunite hõim Mansehra, Batagrami ja Kashmiri piirkondades
Swatid: Hazara pashtunite hõim Mansehra, Batagrami ja Kashmiri piirkondades — ajalugu, kultuur, keeleidentiteet (Hindko ja pashto) ning paiknemine Khyber Pakhtunkhwa aladel.
Swatid (pashto: سواتي) on pashtuunide hõim, kes elavad Hazara piirkonnas Khyber Pakhtunkhwa provintsis ja Pakistani provintsi hallatavates hõimupiirkondades (PATA). Neid leidub peamiselt Mansehra ja Batagrami ringkondades ning mõnel määral ka Kohistanis. Mitmed swatid on asustatud ka Kashmiri piirkonnas.
Enamik Hazara Swatidest räägib hindko keelt, kuid mõned räägivad ka pashto keelt. Keeleline mitmekesisus on tingitud pikaajalisest kokkupuutest kohalike hindko- ja kohistani kõnelejatega ning osaliselt ka assimileerumisest läbi kaubanduse ja segapere suhte.
Ajalugu ja päritolu
Swatist pärineva hõimuna on Swatide päritolu tihedalt seotud ümbritseva mägise piirkonna rändetraditsioonidega. Ajaloolistes allikates mainitakse Swatiga seotud rändeliikumisi ja asustuse muutusi, mille tõttu osa hõimust rändas Hazara aladele. Hõimu ajalugu on põimunud kohalike konfliktide, liitude ja võimukorraldusega, mis on kujundanud nende tänapäevast geograafilist levikut.
Asustus ja demograafia
- Peamised asualad: Mansehra ja Batagram, millest osa asustusi paikneb mägistes ja poolmägistes piirkondades.
- Kohistan ja Kashmir: väiksemad rühmad ja suguvõsad on levinud ka Kohistanis ja Pakistaniga seotud Kashmiris.
- Ränne: viimaste kümnendite jooksul on märgata sise- ja väljarännet linnadesse ning tööotsingul välismaale, mis mõjutab hõimu struktuuri ja majandusolukorda.
Keel ja kultuur
Swatide kultuur peegeldab nii pashtuunide traditsioone kui ka kohaliku hindko-kultuuri mõju. Paljud Swatid järgivad Pashtunwali väärtusi (kohusetunne, au, külalislahkus jms), kuid praktikas on need mõnikord kohandunud vastavalt kohalikele kommetele. Traditsiooniline riietus, pulmatavad ja usulised kombed on sarnased teiste piirkonna pashtuunide ja hindko-kogukondade tavadega.
Ühiskondlik korraldus ja usund
Swatid organizeeruvad suguvõsade ja hõimukildude alusel ning kriiside ja vaidluste lahendamisel kasutatakse tihti traditsioonilist nõupidamist (jirga). Enamik hõimuliikmetest on sunnid (hanafi koolkond), nagu enamik piirkonna moslemeid, ning usuline elu mängib olulist rolli igapäevases sotsiaalses korras.
Majandus ja eluviis
Traditsiooniliselt toetub paljude Swatide elu põllumajandusele, karjakasvatusele ja kohalikule kaubandusele. Tänapäeval on levinud ka palgatöö, ehitus-, teenindus- ja migranditöö linnades ning rahvusvaheline tööjõu migratsioon, mis toob olulise osa sissetulekust peredesse. Hariduse ja tervishoiu kättesaadavus on piirkonniti erinev ning moderniseerumine mõjutab noorema põlvkonna elustiili ja ootusi.
Suhted naabritega ja poliitiline mõju
Swatid suhtlevad tihedalt kohalike hindko- ja kohistani kogukondadega nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Kohalik poliitiline mõju sõltub piirkonnast: mõnes ringkonnas on Swatid olulisel kohal kohalikus juhtimises ja esinduses, teistes on nad pigem üks mitmest kogukonnagrupist. Kohalike konfliktide ja liitude dünaamika kujuneb tihti maapiirkondade maaomandi ja ressursside jagamise kontekstis.
Kaasaegsed väljakutsed ja areng
Swatide kogukondade ees seisavad sarnased väljakutsed nagu paljude mägipiirkondade elanikel: ligipääs haridusele ja tervishoiule, infrastruktuuri arendamine, töövõimalused ning looduskeskkonna kaitse. Samas pakub urbaniseerumine ja paremate transpordiühenduste tekkimine uusi võimalusi sissetulekute mitmekesistamiseks ja kultuurilise vahetuse suurendamiseks.
Artikli sisu tugineb üldtuntud kirjeldustele Swati hõimust ja nende asustusmustritest Hazara ja ümbruses; kohaliku täpse ja värskema teabe saamiseks soovitatakse pöörduda regionaalsete etnoloogiliste uuringute või ametlike rahvastikuallikate poole.
Päritolu ja ajalugu
Nad väidavad, et on pärit Shalmani piirkonnast Afganistanis[] ja rändasid Swati orgu 13. sajandi alguses[] , umbes Mohammad Ghori[] ajal. Swatid alistasid Swati piirkonna kohalikud budistid ja hindud[] ning kehtestasid oma võimu. Swatid valitsesid Swatis neli sajandit[] .
Hiljem võtsid piirkonna svatid vastu Yusufzai hõimu, kes olid hiljuti Peshawarisse ja Bajaurisse rännanud pärast seda, kui kuberner Ulugh Beg Mirza oli nad 16. sajandil Kabulist välja ajanud,[] . Yusufzai tõrjus nad aga Swatist välja ja võttis piirkonna ise üle. Seetõttu läksid paljud swatid üle Hazara piirkonda ja asusid oma praegusele kodumaale elama.[] .
Klannid ja alamhõimud
Swatid jagunevad kolmeks alamhõimuks: Gabari, Mitrawi ja Mamaili[] , samas kui Lughmani on osa Gabari klannist. Gabari on asustatud Kaghani orus, Balakotis, Garhi Habibullahis, Mansehras, Dhodialis, Shinkiaris, Baffas, Batagramis, Thakotis ja Konshi orus.[] Mitrawi ja Mamaili on asustatud Bherkundis, Agroris, Tikri orus ja Deshanis Batagrami ringkonnas[] . Allai piirkonnas elavad kõik kolm alamhõimu.[] Lughmanid elavad Baffas.
Märkimisväärne Swatis
- Akund Saad-ud-din.
- Wajih uz Zaman Khan Oghi hõimu ja poliitiline juht. ja
- Babar Saleem Swati (jahangiri) ja
- Ayaz khan Advokaat
- lughmani(sarkeli)
- Khadi Khan lughmani Baffa
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse Hazara piirkonda asustavat pashtuunide hõimu?
V: Swatid (pashto: سواتي).
K: Millistes provintsides nad Pakistanis asuvad?
V: Neid leidub peamiselt Khyber Pakhtunkhwa provintsis ja Pakistani provintsi hallatavates hõimupiirkondades (PATA).
K: Millistes piirkondades elab enamik neist?
V: Enamik neist elab Mansehras ja Batagramis ning mingil määral ka Kohistanis.
K: Kas väljaspool Pakistani elab ka mõni svati?
V: Jah, mitmed svatid on asunud ka Kashmiri piirkonda.
K: Mis keeles räägib enamik švaatidest Hazara keelt?
V: Enamik Hazara švaatidest kõneleb hindko keelt, kuid mõned räägivad ka pashto keelt.
K: Kas kõik selle hõimu liikmed räägivad pashto keelt?
V: Ei, kõik selle hõimu liikmed ei räägi pashto keelt, vaid ainult mõned.
Otsige