Mu'izz ad-Din Muhammad Ghori (pärsia: معز الدین محمد غوری) (1149 – 15. märts 1206) oli Ghuriidide dünastia üks silmapaistvamaid valitsejaid ja tunnustatud sõjapoliitiline juht. Ta oli ametlikult sultan ning valitses koos venna Ghiyath ad-Din Muhammadiga aastatel 1173–1202; pärast Ghiyathi surma 1202. aastal juhtis ta riiki iseseisvalt kuni oma mõrvamiseni 1206. Tema tuntud hüüdnimi on ka Ghori Muhammad ning sünninimi Shihab ad-Din.
Taust ja hertsogiriigi algus
Mu'izz sündis Ghorist (tänapäeva kesk-Afganistanis) ja tema võim baseerus algselt selles mägises piirkonnas. Ghuriidide riik oli tugevalt pärsia kultuuri ja halduse mõjul, mis eristas seda kohalike turannisõjaliste vägede lihtsamast organisatsioonist. Mu'izz ja Ghiyath ühendasid sõjaliste kampaaniatega oma võimu, laiendades kontrolli Khorasani ja Lääne-Aasia piirkondades.
Sõjalised vallutused ja Põhja-India laienemine
Mu'izz ad-Din kasutas ära Ghazni ja piirkonna poliitilisi lõhesid ning 1173. aastal võttis ta Ghazni linna tagasi Ghazni Mahmudilt, kättemaksuks oma esivanema Muhammad ibn Suri surma eest. Ghazni sai tema baasiks Põhja-Indiasse laienemiseks. Ta aitas ka vennal Ghiyathil kindlustada ghuuride mõju Khorasanis ja Lääne-Aasias.
India suunal tegutsedes vallutas Mu'izz mitmeid olulisi linnu ja piirkondi:
- 1175 – vallutati Multani Hamid Ludi dünastia käest ning samal ajal ka Uch (Uch Sharif);
- 1186 – hõivati Lahore, mis oli tollal üks olulisi keskusi ja viimane Ghaznavide varjupaik Põhja-Indias;
- 1191 ja 1192 – Mu'izz läks kahe lahingu läbi vastu raudsemaine pärsia-india valitsejale Prithviraj Chauhanile Taraini lahingutes: esimeses lahingus (1191) jäi ta kaotajaks, kuid teises (1192) saavutas otsustava võidu, mis avas tee ghuuride mõjule Delhis ja Põhja-India suuremates osades.
Valitsemine Indias ja halduslikud muutused
Mu'izzi vallutused ei tähendanud ainult territoriaalset kontrolli, vaid tõid kaasa ka püsiva administratiivse ja kultuurilise muutuse. Ghuriidid lõid valdustesse garnisonid, määrasid kuvernööre ja kasutasid paljusid endisi orje (mamluke), keda õpetati sõjaväeliseks ja halduslikuks teenistuseks. Üks kuulsamaid neist oli Qutbu l-Din Aibak, Mu'izzi endine ori (mamluk), kes pärast Mu'izzi surma jätkas võimu kogumist Põhja-Indias ning sai hiljem Delhi esimeseks sultaniks. Seda sündmust loetakse sageli Delhi sultanaadi ja seega India moslemivalitsemise alguseks.
Isiksus, sõjaline taktika ja kultuuriline pärand
Mu'izz oli tuntud kui osav ratsaväejuht ja strateeg, kes kasutas kerged ratsaväed ja mobiilset sõjakorraldust, et murda kaartide traditsioonilist rasket ratsaväge. Tema ekspeditsioonid andsid alguse pärsia keelesele ja kultuurile põhinevale halduspraktikale uutel vallutatud aladel. Paljud tema perioodil rajatud või ümberseadistatud ehitised ja moscheed tähistavad ghuuride panust varajases indo-islamlikus arhitektuuris; tuntud on näiteks Qutb-kompleksi algusdetsendid, mille järglased nagu Qutb al-Din Aibak laiendasid ja lõpetasid.
Surm ja pärand
Mu'izz ad-Din mõrvati 15. märtsil 1206. Tema surm tekitas võimulünga: pärast Ghuridide juhtide vahelisi võitlusi nõrgenes dünastia kontroll ning ajapikku ehk umbes 1215. aastaks haarasid Khwarizmi sultani väed suure osa ghuuride keskusi üle. Kuigi Ghuridide valitsemine kui suveräänne dünastia oli suhteliselt lühiajaline, jäi nende pärand püsima: nad lõid aluse moslemi valitsemisele India subkontinendil ja paljud nende sõjaväelised ja halduslikud praktikad ning arhitektuurimõjud kandusid edasi läbi Delhi sultanaadi ja hilisemate dünastiate. Hilisemad võimukandjad, sealhulgas Timuridid, kasutasid osaliselt ghuuride pärandit oma õigus- ja kultuuritraditsioonide legitimeerimiseks.
Kokkuvõte
Mu'izz ad-Din Muhammad Ghori oli võtmetegelane, kelle sõjalised kampaaniad 12. sajandi lõpus muutusid Indias poliitilise maastiku aluseks. Tema vallutused ja haldussüsteemid sillutasid teed Delhi sultanaadi tekkimisele ning tema endiste mamlukide (orjade) seast kerkisid esimesed Põhja-India moslemivalitsejad. Kuigi Ghuridide impeerium ei kestnud kaua, on Mu'izzi mõju India ajalukku märkimisväärne ja pikaajaline.