Printsess ja hernes — H. C. Anderseni muinasjutt (1835)
Printsess ja hernes — H. C. Anderseni 1835. aasta muinasjutt: teravmeelne klassika tundlikkusest, kuninglikkusest ja pärimusest; loo päritolu, kriitika ja kuulsad adaptatsioonid.
"Printsess ja hernes" on Hans Christian Anderseni kirjanduslik muinasjutt. See avaldati esmakordselt 1835. aastal Kopenhaagenis, Taanis. See ilmus kolmanda muinasjutuna Anderseni "Lastele jutustatud muinasjuttude" esimeses raamatus. Teised muinasjutud selles väikeses raamatus olid "Tindikarp", "Suur ja väike plika" ning "Väikese Ida lilled".
Sisu lühidalt
Lugu räägib noorest printsi pojast, kes otsib tõelist printsiessi abiellumiseks. Ühel vihmasel õhtul ilmub lossi väravast läbi märja ja räpase ilmast printsess, kes palub ööbimist. Kuninganna otsustab proovida, kas tüdruk on tõeline printsess: ta asetab ühe väikese hernetera madratsi alla ja katab selle kohatise arvu madratsite ning sulgpatjadega (traditsiooniliselt mainitakse 20 madratsit). Järgmisel hommikul räägib printsess, et ta ei saanud öösel magada, sest tundis voodis all olevat midagi kõva ja kõdistavat. Tema äärmuslik tundlikkus tõendavat kuninganna meelest, et tegemist on tõelise printsiessiga, ning tüdruk abiellub printsiga.
Tegelased ja sümboolika
Peategelased on printssess, prints ja kuninganna; lugu on lühike ja lihtne, kuid täis sümboolikat. Herneterale mingis mõttes omistatav võime paljastada tõelist päritolu või "õiget olemust" on satiiriline ja paradoksaalne element: aristokraatia väärtusi testitakse üleloomuliku peenusega. Mõned tõlgendused näevad loos irooniat ja kritiseerivad ühiskondlikku snobismi, teised taas näevad selles nukker-romantilist näidet sellest, kuidas "õige" sünnib juhuslikust tunnusest.
Pärinemine ja inspiratsioon
Andersen tunnistas, et oli lapsepõlves kuulnud sarnast lugu; tema enda versioon on aga tema isikupärase jutustamisstiili ja kujundikeelega kohendatud. Kuigi Taani rahvapärimuses polnud antud versiooni levinud, arvavad uurijad, et Andersen võis lugeda või kuulda loo rootsi või skandinaavia tõlkevariante. Sellised "tõelise päritolu" või "proovi" motiivid ei ole kirjanduses haruldased ja neid võib leida erinevatest rahvajuttudest üle Euroopa.
Vastuvõtt ja kriitika
Kriitikud võtsid Anderseni varajast järjekorda eriilmeliselt. Nimetatud nelja lühiloo (sh "Printsess ja hernes") jutukas, mitte õpetlik või "õpetlikult moraalne" stiil häiris mõningaid kaasaegseid lugejaid ja kirjalikke arvustajaid. Mõned pidasid teoseid liialt ebatraditsioonilisteks ja vähe eeskujulikeks — näiteks viidatud loos "Väike ja suur jõuluvana" leiduv käitumine tekitas vastuseisu. Samas on tänapäeval just Anderseni iroonia ja inimlik soojus paljude lugejate jaoks tema tugevus.
Kohandused ja kultuuriline mõju
Lugu on kohandatud mitmel viisil: teatrietendusteks, lastesaadete ja -filmide materjaliks, nukuteatris välja toodud versioonideks ning kirjalike illustreeritud väljaanneteks. Üks tuntumaid lavalisi kohandusi on muusikaline komöödia "Once Upon a Mattress", mis sai populaarseks 1950.–1960. aastatel ja mille filmiversioonis esines peaosas koomik Carol Burnett. Samuti on lugu esinenud Shelley Duvali juhtimisel teleprogrammides ning mitmetes multifilmides ja lastesaatetes.
Tõlgendused ja pärand
"Printsess ja hernes" on jäänud üheks Anderseni kõige tuntumaks ja sagedamini viidatud muinasjuttudeks. Seda kasutatakse tihti näitena selle kohta, kuidas muinasjutuline lihtsus ja terav iroonia võivad kätkeda sotsiaalset kommentaari. Lugu on tõlgitud paljudesse keeltesse ja jõuab regulaarselt lasteraamatute ning kooliprogrammide kaudu uute lugejateni.
Kuigi lühike ja pealtnäha lihtne, kutsub lugu lugejat mõtlema päris ja väljamõeldud tähenduse, sensitivisuse ja ühiskondlike hierarhia teemade üle. Selle meloodiline jutustus, kerge iroonia ja meeldejääv motiiv — väike hernes, mis paljastab tõde — teevad sellest endiselt armastatud ja diskuteeritava teose.
Lugu
Prints otsustab abielluda. Ta tahab oma pruudiks tõelist printsessi. Ta otsib kogu maailma, kuid ei leia sellist printsessi. Ta naaseb koju pettunult.
Ühel tormilisel ööl tuleb lossi uksele vihmast läbiimbunud neiu. Ta otsib varjupaika. Ta ütleb, et ta on tõeline printsess.
Kuninganna kasutab testi, et teha kindlaks, kas neiu on tõesti printsess. Ta paneb hernetera voodile. Seejärel paneb ta voodile 20 madratsit ja 20 sulgedega voodit. Siin peab printsess ööbima.
Hommikul ütleb neiu, et ta ei saanud magada. Ta ütleb, et voodis oli midagi kõva, mis pani teda kogu öö visklema ja pöörlema. Nüüd saavad kõik aru, et ta on tõeline printsess! Ainult tõeline printsess on nii tundlik, et ta tunneb hernetera suure voodipesu all!
Hans Christian Andersen Constatin Hanseni poolt, 1836
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas "Printsess ja hernes"?
V: Hans Christian Andersen kirjutas "Printsessi ja hernetera".
K: Millal "Printsess ja hernes" esmakordselt avaldati?
V: "Printsess ja hernes" avaldati esmakordselt 1835. aastal Kopenhaagenis, Taanis.
K: Millised teised muinasjutud sisaldusid Anderseni "Lastele jutustatud muinasjuttude" esimeses raamatus, kus ilmus "Printsess ja hernes"?
V: "Tindikarp", "Suur ja väike plika" ning "Väike Ida lilled" sisaldusid samuti Anderseni "Lastele jutustatud muinasjuttude" esimeses raamatus, kus ilmus "Printsess ja hernes".
K: Millest räägib lugu "Printsess ja hernes"?
V: Lugu "Printsess ja hernes" räägib neiust, kelle kuninglikuks saamise aluseks on tema tundlikkus tema madratsi alla pandud hernes.
K: Kas lood ülitundlikkusest on maailma kirjanduses ja pärimuses tavalised?
V: Ei, lugusid ülitundlikkusest on maailmakirjanduses ja -pärimuses harva, kuid mitte tundmatuseni.
K: Miks ei meeldinud kriitikutele Anderseni "Lastele jutustatud muinasjuttude" esimese raamatu neli lugu?
V: Kriitikutele ei meeldinud lugude mitteametlik, jutukas stiil ja nad pidasid neid ebamoraalseks, sest need ei propageeri head käitumist ja ajastu kombeid.
K: Kas "Printsessi ja hernetera" on kohandatud erinevatele meediakanalitele?
V: Jah, "Printsessi ja hernetera" on kohandatud erinevatele meediakanalitele, sealhulgas Shelley Duvalli muinasjututeatri teleprogrammile ja 1960. aastate populaarsele muusikalietendusele "Once Upon a Mattress", mille peaosas oli koomik Carol Burnett.
Otsige