Niels Bohr — Taani füüsik, aatomi mudeli looja ja Nobeli laureaat

Niels Bohr (7. oktoober 1885 – 18. november 1962) oli taani füüsik, kes andis keskse panuse kvantfüüsika arengusse ja aatomi struktuuri mõistmisse. Ta on tuntud 1913. aasta Bohr’i aatomimudeli poolest, mis selgitas elektronide kvantiseeritud energiatasemeid, ja mille eest talle omistati 1922. aastal Nobeli preemia. Bohr osales ka Teise maailmasõja ajal teadlaste ringis, kes arutasid tuumaenergia ja aatomipommi teaduslikke ja eetilisi aspekte.

Haridus ja ametlik karjäär

Bohr sündis Kopenhaagenis ja õppis Taani Ülikoolis (University of Copenhagen), kus ta kaitses doktoriväitekirja 1911. aastal. Aastatel pärast doktorikraadi töötas ta Saksamaal ja Ühendkuningriigis, omandades täiendavat teaduslikku kogemust kontaktides juhtivate teadlastega. 1920. aastal asutas ta Kopenhaagenis teoreetilise füüsika instituudi (hilisem Niels Bohri instituut), mis sai keskseks keskuseks kvantmehaanika arengus ja noorte teadlaste koolitamisel.

Peamised teaduslikud panused

• 1913. aastal pakutud Bohr’i aatomimudel ühendas klassikalise tsentripetaalse elektronipildi kvantsete hüpetega, selgitades aatomite spektri jooni ja energiataset (Bohr’i mudel ja kvantiseerimine).
• Bohr tõi sisse kontseptsiooni, mida nimetatakse korrespondentsiprintsiibiks, mis sidus kvantmehhaanika ja klassikalise füüsika tulemusi teatud piirides.
• Hiljem mõjutas ta oluliselt kvantmehhaanika tõlgendusi: tema idee komplementaarsusest rõhutas, et laine- ja osakestekäitumine on nähtused, mis täiendavad üksteist ja mida ei saa samaaegselt täielikult kirjeldada.
• Bohr osales aktiivselt teaduslikes vaidlustes ja koostöös selliste teadlastega nagu Werner Heisenberg, Wolfgang Pauli ja Albert Einsteiniga — eriti tuntud on tema dialoogid Einsteiniga kvantmehaanika fundamentaalsete küsimuste üle.

Teine maailmasõda ja eetilised seisukohad

Teise maailmasõja ajal põgenes Bohr 1943. aastal Saksamaa okupeeritud Taanist Rootsi ja sealt edasi Suurbritanniasse ning Ameerika Ühendriikidesse. Sõja ajal kohtus ta mitmete Manhattani projekti teadlastega ja osales laiemates aruteludes tuumarelva teaduslikest ja poliitilistest aspektidest. Bohr oli hiljem aktiivne rahvusvahelise kontrolli ja tuumarelva leviku piiramise pooldaja ning rõhutas teadlaste moraalset vastutust.

Isiklik elu ja pärand

Bohr abiellus 1912. aastal Margrethe Nørlundiga. Tema perekondast tuli samuti silmapaistvaid teadlasi: üks tema pojadest, Aage Bohr, oli samuti tähenduslik füüsik ja pälvis 1975. aastal Nobeli preemia tuumastruktuuri uurimise eest. Bohr’i mõju ulatub nii teaduslike avastuste, õppe ja instituudi loomise kaudu kui ka kvantmehaanika filosoofiliste tõlgenduste kujundamisse. Tema arutelud Einsteiniga ja idee komplementaarsusest on säilitanud olulise koha füüsika ajaloos.

Bohrit peetakse üheks 20. sajandi mõjukaimaks füüsikuks — tema töö aitas rajada aluse tänapäeva kvantteadusele ning tema institutsioon ja mentorlus mõjutasid mitut järgmist põlvkonda teadlasi.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Niels Bohr?

K: Millal abiellus Niels Bohr Margrethe Nّrlundiga?

K: Kes oli üks tema poegadest?

K: Millise projekti kallal ta koos teiste füüsikutega töötas?

K: Kas ta tegi koostööd Albert Einsteiniga?

K: Kas teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsaimaks füüsikuks?

Otsing