1841
Sisu
· 1 Sündmused
· 2 sündi
· 3 surmajuhtumit
· 4 Kunst, muusika, teater ja kirjandus
Sündmused
- 26. jaanuar - Ühendkuningriik okupeerib Hongkongi. Hiljem aasta jooksul toimus saare esimene rahvaloendus, mille käigus registreeriti umbes 7500 elanikku.
- 18. veebruar - algab esimene pidev filibuster Ameerika Ühendriikide senatis, mis kestab 11. märtsini.
- 4. märts - Ameerika Ühendriikide presidendi Martin Van Bureni järglaseks saab William Henry Harrison.
- 9. märts - Ameerika Ühendriikide ülemkohus otsustab Amistadi kohtuasjas, et laeva kontrolli alla võtnud aafriklased olid ebaseaduslikult orjastatud.
- 4. aprill - USA president William Henry Harrison sureb kopsupõletikku ja saab esimeseks Ameerika Ühendriikide presidendiks, kes sureb ametis ja kelle ametiaeg on üks kuu ja kelle ametiaeg on kõige lühem. Tema järglaseks saab asepresident John Tyler.
- 16. august - Ameerika Ühendriikide president John Tyler paneb veto seaduseelnõule, mis nõudis Ameerika Ühendriikide teise panga taastamist. Vihased Whig Party liikmed mässavad Valge Maja ees, mis on USA ajaloo kõige vägivaldsem meeleavaldus Valge Maja territooriumil.
- 24. september - Ühendkuningriik annekteerib Sarawaki Bruneist; James Brooke nimetatakse rajaks.
- 13. november - James Braid näeb esmakordselt loomade magnetismi demonstratsiooni, mis viib teda uurima teemat, mida ta lõpuks nimetab hüpnoosiks.
- Kaks Kanada kolooniat liidetakse Kanada provintsiks.
- Kanada Kingstonis asutab Queen's University, mille asutajaks on pastor Thomas Liddell, kes sai kuninganna Victorialt kuningliku harta ja kellest sai kooli esimene direktor.
- Fordhami ülikooli asutas The Bronxis Jeesuse Selts. Selle nimi asutamisel on St. John's College.
- August Borsig ehitab tööstusspionaaži abil esimesed Saksa vedurid.
Sünnid
- 7. jaanuar - Bernadette Soubirous, nägija Lourdes'ist. (suri 1879)
- 14. jaanuar - Berthe Morisot, prantsuse maalikunstnik (suri 1895)
- 25. jaanuar - Jackie Fisher, Briti admiral (suri 1920)
- 28. jaanuar - Henry Morton Stanley, Walesi maadeuurija ja ajakirjanik (suri 1904)
- 2. veebruar - François-Alphonse Forel, Šveitsi hüdroloog (suri 1912)
- 4. veebruar - Clément Ader, prantsuse insener, leiutaja ja lennukite pioneer (suri 1926)
- 25. veebruar - Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik (suri 1919)
- 8. märts - Oliver Wendell Holmes, Jr., USA ülemkohtu kohtunik (suri 1935)
- 13. aprill - Louis-Ernest Barrias, prantsuse skulptor (suri 1905)
- 10. mai - James Gordon Bennett, Jr., Ameerika ajalehekirjastaja (suri 1918)
- 29. juuli - Gerhard Armauer Hansen, Norra arst ja teadlane (surnud 1912)
- 25. august - Emil Kocher, Šveitsi arstiteadlane, Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia laureaat (surnud 1917)
- 8. september - Antonín Dvořák, tšehhi helilooja (suri 1904)
- 28. september - Georges Clemenceau, prantsuse riigimees (suri 1929)
- 7. oktoober - Montenegro kuningas Nikolai I (suri 1921)
- 16. oktoober - vürst Hirobumi Ito, Jaapani Korea kuberner (suri 1909)
- 6. november - Nelson W. Aldrich, Rhode Islandi senaator (suri 1915)
- 9. november - Ühendkuningriigi kuningas Edward VII (suri 1910)
- 20. november - Wilfrid Laurier, Kanada seitsmes peaminister (suri 1919)
- 6. detsember - Frédéric Bazille, prantsuse maalikunstnik (suri 1870)
- 20. detsember - Ferdinand Buisson, prantsuse patsifist, Nobeli rahupreemia laureaat (suri 1932)
Surmad
- 17. veebruar - Ferdinando Carulli, itaalia kitarrist
- 1. märts - Claude Victor-Perrin, duc de Belluno, prantsuse marssal (sünd. 1764)
- 4. aprill - William Henry Harrison, Ameerika Ühendriikide 9. president (sündinud 1773)
- 28. aprill - Peter Chanel, prantsuse roomakatoliku misjonär (märtrisurma) (sünd. 1803)
- 20. mai - Joseph Blanco White, briti teoloog (sünd. 1775)
- 23. mai - Franz Xaver von Baader, saksa filosoof ja teoloog (sünd. 1765)
- 1. juuni - David Wilkie, šoti kunstnik (sünd. 1785)
- 1. juuni - Nicolas Appert, prantsuse leiutaja (sünd. 1749).
- 24. august - Theodore Edward Hook, inglise kirjanik (sünd. 1788)
