1841. aasta: sündmused, sündinud, surmad, kunst ja kirjandus
1841. aasta ülevaade: märgilised sündmused, tuntud sünnid ja surmad ning ajastu kunst, muusika, teater ja kirjandus — faktipõhine ja haarav kronoloogia.
Sisu
1 Sündmused
2 Sündinud
3 Surnud
4 Kunst, muusika, teater ja kirjandus
Sündmused
- Ameerika Ühendriigid: 1841. aastal astus ametisse president William Henry Harrison (inauguratsioon 4. märtsil). Tema surm 4. aprillil 1841 tegi temast esimese Ameerika Ühendriikide presidendi, kes ametis olles suri; asemele astus asepresident John Tyler, kes võttis presidendiameti üle – see vahetus oli oluline konstitutsiooniline precedent.
- Suurbritannia: 1841 toimusid Ühendkuningriigis parlamendivalimised, mille järel moodustas valitsuse konservatiivne partei Robert Peeli juhtimisel; valitsuse vahetus mõjutas tollast majandus- ja tollipoliitikat.
- Aasia ja esimene opiumisõda: Esimene opiumisõda jätkus 1841. aastal – lahingud ja mereoperatsioonid Hiina rannikualadel intensiivsed ning olukord suunatud lõpulepingute poole, mis kujundasid lähiaastate diplomaatilisi ja kaubandussuhteid.
- Üldine kontekst: 1841 möödus maailmas ajalooliselt rahutu ja muutusterohke perioodina: riiklikud võimupöörded, laienev rahvusvaheline kaubandus ja tehnoloogiline areng (fotograafia, tööstusrevolutsiooni jätkumine) mõjutasid ühiskonda mitmel poolel.
Sündinud
Alljärgnevalt mõned 1841. aastal sündinud isikud, kelle tegevus sai hiljem rahvusvaheliselt või kultuuriliselt tähtsaks:
- Henry Morton Stanley (sündinud 28. jaanuar 1841) – uurija ja ajakirjanik, tuntud Aafrika ekspeditsioonide ja Ujuyse otsimisega seotud tegevuse poolest (sageli tuntud kui "Dr. Livingstone, I presume?" lause seotuses).
- Antonín Dvořák (sündinud 8. september 1841) – tšehhi helilooja, kelle teosed (sh symfoonilised ja kammerloometeosed) said 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses rahvusvahelise tuntuse osaliseks.
- 1841. aastal sündis ka mitmeid teisigi hiljem tuntud teadlasi, kirjanikke ja poliitikuid; eespool toodud nimed on valikuliselt esile tõstetud nende laialdase tuntuse tõttu.
Surnud
- William Henry Harrison (surnud 4. aprill 1841) – Ameerika Ühendriikide 9. president; tema surm ametis olles oli sündmus, mis tekitas küsimusi presidendi asemesseastumise ja konstitutsioonilise praktika kohta.
- Lisaks avalikele ja poliitilistele tegelastele suri 1841. aastal ka mitmeid kultuuri- ja teadusmaailma isikuid; kohalike ja piirkondlike allikate põhjal esinesid erinevates maades nii poliitilised kui eraelulised kaotushetked.
Kunst, muusika, teater ja kirjandus
Aastal 1841 ilmnesid ja jätkusid mitmed kultuurilised trendid:
- Kirjandus: 1841. aastal avaldati Edgar Allan Poe lugu "The Murders in the Rue Morgue" (aprillis), mida peetakse sageli kaasaegse detektiivkirjanduse üheks esimeseks näiteks. Charles Dickensi romaan "The Old Curiosity Shop" ilmus osadena 1840–1841 ja tekitas suurt avalikku huvi ning emotsionaalset vastukaja lugejate seas.
- Muusika: 1841 oli romantilise muusika ajastu kestel – paljud hilisemad suurmuusikud olid sel ajal kas alustamas oma karjääri või sündimas (nt Antonín Dvořák), mis pani aluse 19. sajandi lõpu muusikalistele suundadele.
- Teater ja kujutavad kunstid: teatrilavad ja kunstinäitused peegeldasid romantismi ja realismi arenguid; fotograafia levik (daguerreotype ja muud varased fototehnikad) muutis ka visuaalsete meenete loomist ning avalikku meediat.
- Regionaalne piiripilt (Eesti ja Balti alad): 1841. aastal kuulusid Eesti alad Vene impeeriumi koosseisu. Suured rahvuslikud liikumised ja kultuuriline ärkamine said tõsisemalt hoogu alles paarikümne aasta pärast, kuid 1840. aastate keskkondseisund ja hariduse laiem levik lõid tingimused hilisemaks kultuuriliseks arenguks.
Märkus: See artikkel annab valikulise ja kokkuvõtliku ülevaate 1841. aasta olulistest sündmustest ja kultuurielust. Ajaloo- ja biograafilised detailid võivad olla eri allikates täpsemalt kirjeldatud – süvitsiminevaks uurimiseks soovitatakse pöörduda ajaloo- või arhivaalallikate poole.
Sündmused
- 26. jaanuar - Ühendkuningriik okupeerib Hongkongi. Hiljem aasta jooksul toimus saare esimene rahvaloendus, mille käigus registreeriti umbes 7500 elanikku.
- 18. veebruar - algab esimene pidev filibuster Ameerika Ühendriikide senatis, mis kestab 11. märtsini.
- 4. märts - Ameerika Ühendriikide presidendi Martin Van Bureni järglaseks saab William Henry Harrison.
- 9. märts - Ameerika Ühendriikide ülemkohus otsustab Amistadi kohtuasjas, et laeva kontrolli alla võtnud aafriklased olid ebaseaduslikult orjastatud.
- 4. aprill - USA president William Henry Harrison sureb kopsupõletikku ja saab esimeseks Ameerika Ühendriikide presidendiks, kes sureb ametis ja kelle ametiaeg on üks kuu ja kelle ametiaeg on kõige lühem. Tema järglaseks saab asepresident John Tyler.
- 16. august - Ameerika Ühendriikide president John Tyler paneb veto seaduseelnõule, mis nõudis Ameerika Ühendriikide teise panga taastamist. Vihased Whig Party liikmed mässavad Valge Maja ees, mis on USA ajaloo kõige vägivaldsem meeleavaldus Valge Maja territooriumil.
- 24. september - Ühendkuningriik annekteerib Sarawaki Bruneist; James Brooke nimetatakse rajaks.
- 13. november - James Braid näeb esmakordselt loomade magnetismi demonstratsiooni, mis viib teda uurima teemat, mida ta lõpuks nimetab hüpnoosiks.
- Kaks Kanada kolooniat liidetakse Kanada provintsiks.
- Kanada Kingstonis asutab Queen's University, mille asutajaks on pastor Thomas Liddell, kes sai kuninganna Victorialt kuningliku harta ja kellest sai kooli esimene direktor.
- Fordhami ülikooli asutas The Bronxis Jeesuse Selts. Selle nimi asutamisel on St. John's College.
- August Borsig ehitab tööstusspionaaži abil esimesed Saksa vedurid.
Sünnid
- 7. jaanuar - Bernadette Soubirous, nägija Lourdes'ist. (suri 1879)
- 14. jaanuar - Berthe Morisot, prantsuse maalikunstnik (suri 1895)
- 25. jaanuar - Jackie Fisher, Briti admiral (suri 1920)
- 28. jaanuar - Henry Morton Stanley, Walesi maadeuurija ja ajakirjanik (suri 1904)
- 2. veebruar - François-Alphonse Forel, Šveitsi hüdroloog (suri 1912)
- 4. veebruar - Clément Ader, prantsuse insener, leiutaja ja lennukite pioneer (suri 1926)
- 25. veebruar - Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik (suri 1919)
- 8. märts - Oliver Wendell Holmes, Jr., USA ülemkohtu kohtunik (suri 1935)
- 13. aprill - Louis-Ernest Barrias, prantsuse skulptor (suri 1905)
- 10. mai - James Gordon Bennett, Jr., Ameerika ajalehekirjastaja (suri 1918)
- 29. juuli - Gerhard Armauer Hansen, Norra arst ja teadlane (surnud 1912)
- 25. august - Emil Kocher, Šveitsi arstiteadlane, Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia laureaat (surnud 1917)
- 8. september - Antonín Dvořák, tšehhi helilooja (suri 1904)
- 28. september - Georges Clemenceau, prantsuse riigimees (suri 1929)
- 7. oktoober - Montenegro kuningas Nikolai I (suri 1921)
- 16. oktoober - vürst Hirobumi Ito, Jaapani Korea kuberner (suri 1909)
- 6. november - Nelson W. Aldrich, Rhode Islandi senaator (suri 1915)
- 9. november - Ühendkuningriigi kuningas Edward VII (suri 1910)
- 20. november - Wilfrid Laurier, Kanada seitsmes peaminister (suri 1919)
- 6. detsember - Frédéric Bazille, prantsuse maalikunstnik (suri 1870)
- 20. detsember - Ferdinand Buisson, prantsuse patsifist, Nobeli rahupreemia laureaat (suri 1932)
Surmad
- 17. veebruar - Ferdinando Carulli, itaalia kitarrist
- 1. märts - Claude Victor-Perrin, duc de Belluno, prantsuse marssal (sünd. 1764)
- 4. aprill - William Henry Harrison, Ameerika Ühendriikide 9. president (sündinud 1773)
- 28. aprill - Peter Chanel, prantsuse roomakatoliku misjonär (märtrisurma) (sünd. 1803)
- 20. mai - Joseph Blanco White, briti teoloog (sünd. 1775)
- 23. mai - Franz Xaver von Baader, saksa filosoof ja teoloog (sünd. 1765)
- 1. juuni - David Wilkie, šoti kunstnik (sünd. 1785)
- 1. juuni - Nicolas Appert, prantsuse leiutaja (sünd. 1749).
- 24. august - Theodore Edward Hook, inglise kirjanik (sünd. 1788)
Kunst, muusika, teater ja kirjandus
Otsige