James Braid

James Braid (1795 - 1860) oli šoti kirurg ja hüpnotiseerija. Braid nägi 1841. aastal Charles Lafontaine'i mesmerismi demonstratsiooni ning hakkas seda teemat ise uurima ja uurima. Ta väitis, et transsilaadne seisund, millesse inimene läheb, mida ta nimetas hüpnotismiks, on vaimne seisund. Ta ütles, et seda ei põhjusta ülekantav "mesmeriline vedelik" või "loomne magnetism". Ta uskus, et hüpnootilist seisundit võib põhjustada see, kui inimene vaatab väikest heledat objekti. Kui inimene oli hüpnootilises seisundis, võis talle anda soovitusi, mida ta täielikult ärkvel olles ei mäletanud. Ta täheldas ka muutusi pulsis ja vereringes, mis tema arvates võisid ravida mõningaid haigusi. Ta hakkas kasutama hüpnotismi ja sugestiivsust mõnede oma patsientide raviks.

Braid kirjutas raamatu ja mitu artiklit oma uurimistöö ja ideede kohta:

• Neurypnology, or, The Rationale of Nervous Sleep (1843).
• Mõistuse võim keha üle (1846).
• Maagia, nõidus, loomamagnetism, hüpnotism ja elektrobioloogia (1852).
• Hüpnoositeraapia, illustreeritud juhtumitega (1853).

Tema ideid arendas hiljem edasi rühm Pariisi arste, keda nimetati "punetajateks". Nende töö, mida juhtis neuroloog J. M. Charcot, muutis hüpnotismi uurimise teaduslikult vastuvõetavaks.

Ta sündis Portmoakis, Šotimaal. Ta suri haiguse tagajärjel Chorlton-on-Medlockis, Manchesteris.

Otsing