James Watt (19. jaanuar 1736 - 19. august 1819) oli šoti matemaatik ja insener. Ta ei leiutanud küll esimest aurumasinat, kuid muutis seda oluliselt paremaks ja tõhusamaks. Selleks ajaks, kui Watt alustas oma tööd, olid juba kasutusel teised patenteeritud aurumasinad (näiteks Savery ja Newcomeni aurumasinad). Tema peamine panus on aurumasina tänapäevase vormi väljatöötamine: eraldi kondensaator, kuuma kooriku (steam jacket) ja teised lahendused vähendasid kütusekulu ning parandasid masina efektiivsust. Watt'i aurumasinat peetakse 18. ja 19. sajandi tööstusrevolutsiooni üheks käivitajaks. James Watt oli silmapaistev insener, kes muuts ka Newcomeni mootorit oluliselt tõhusamaks ning andis aluse laiemale aurujõu rakendamisele tööstuses.

Varajane elu ja töö

Watt sündis Greenockis Šotimaal ja töötas nooruses matemaatiliste instrumentide meisterdamisega. Töö Glasgow ülikoolis, kus ta parandas ja valmistas teaduslikke instrumente, viis ta kokkupuuteni Newcomeni tüüpi aurumasinaga. Masina mehhaanika ja selle peamised energiakadude põhjused — eriti silindri ja kondensaatori temperatuuride erinevus — panid ta mõtlema tõhusamate lahenduste peale.

Peamised tehnilised uuendused

Watt'i tähtsaim leiutis oli eraldiseisev kondensaator, mis võimaldas hoida aurumasina silindrit pidevalt kuumana, kondenseerides auru eraldi anumasse. See vähendas märkimisväärselt soojuskadusid ja seeläbi kütusekulu. Lisaks töötas ta välja mitmeid täiendusi, nagu kuum koorik (steam jacket), topelttoimega silinder (double-acting cylinder), mehhanismid surve ülekandmiseks pöörlevaks liikumiseks (nt sun-and-planet hammasratas) ning regulaatorid ja mõõtmisvahendid, mis parandasid masina juhtimist ja kasutusvõimalusi.

Äri ja koostöö

Watt sai oma leiutiste arendamiseks ja tootmiseks finantstoetust ning tehnilist abi partneritelt. Algsed rahalised raskused tõid ta koostöösse John Roebuckiga, hiljem aga lõi ta eduka tööstuspartnerluse Matthew Boultoniga. Nende firma Boulton & Watt hakkas 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses tootma ja litsentseerima Watt’i parandatud aurumasinaid, mis leidsid kasutust kaevandustes, veskites, tehasetes ja mujalt, muutes võimalikuks mehhaniseerimise laiemas majanduses.

Mõõtühik ja pärand

Tänapäeval austavad enamik inimesi teda, andes tema järgi nime võimsuse ühikule, vattidele. Watt ise populariseeris ka mõistet horsepower ehk hobujõud, mida ta kasutas, et võrrelda masinate võimsust hobuste töökusega ja tutvustada oma tehnikat klientidele. Üks hobujõud on ligikaudu 746 vatti.

James Watti töö aitas oluliselt kaasa tööstuse masstootmisele ja energiatõhususe tõusule. Tema ideed ja tehnilised lahendused on jätnud alalisele mõju kogu tööstusliku arengu ajaloole ning tema nimi elab edasi nii tehnikas kui ka mõõtühendus. Tema pärandit tähistavad muuseumid, säilinud aurumasinad ja laiem tunnustus inseneriteaduse arengus.