Lunar Society oli oluline klubi 18. sajandi Inglismaa keskosas. See oli õhtusöögiklubi ja haritud seltskond, kus arutati teadust, tehnika arengut, tööstuse küsimusi ja ühiskondlikke ideid. Liikmete hulka kuulusid nii töösturid ja leiutajad, loodusfilosoofid (teadlased) ja muud intellektuaalid. Nad kohtusid regulaarselt Birminghamis ja piirkonna mõisates ja kodudes aastatel umbes 1765–1813, jagades teadmisi ja soodustades ideede rakendamist praktikas.
Kohtumised ja nimi
Nimi tekkis seetõttu, et seltskond kohtus täiskuu ajal: täiskuu valgus aitas liikmetel õhtustelt koosviibimistelt koju jõuda, sest avalikku tänavavalgustust peaaegu ei olnud. Endistest liikmetest mõned kutsusid end naljatledes "lunartickideks" ehk "kuulaikideks". Tavapärased kohtumiskohad olid Erasmus Darwini kodu Lichfieldis, Matthew Boultoni kodu, Soho House ning Great Barr Hall, kus toimusid arutelud, demonstratsioonid ja eksperimendid.
Liikmed ja nende rollid
Selle juhtivad liikmed olid Matthew Boulton, Erasmus Darwin, Thomas Day, Richard Lovell Edgeworth, Samuel Galton jr., James Keir, Joseph Priestley, William Small, Jonathan Stokes, James Watt, Josiah Wedgwood, John Whitehurst ja William Withering. Mõned neist olid innovatsioonis keskseteks tegelasteks: näiteks James Watt täiustas aurumasinat ja Matthew Boulton aitas selle tööstuslikku kasutuselevõttu Soho tehases. Joseph Priestley tegi olulisi katseid gaasidega, William Withering uuris ravimtaimi ja tuli tuntuks digitalise (kibuvitsa) kasutuselevõtuga südamehaiguste ravis, ning Josiah Wedgwood edendas keraamikat ja tootmistõhusust. Seltsi liikmete teadmised ja ärilised sidemed lõid silla teadusuuringute ja tööstusliku tootmise vahele.
Tegevus, teadmiste vahetus ja mõju
Lunar Society ei olnud ametlik akadeemia — tal ei olnud fikseeritud põhikirja ega kinnitatud liikmete nimekirja — aga see toimis olulise võrgustikuna. Kohtumistel esitleti katseid, arutati teaduslikke artikleid, vahetati prototüüpe ja plaaniti ettevõtmisi. Seltsi roll Industrial Revolution'i kontekstis oli märkimisväärne: teadmiste kiire levik, koostöö inseneride ja tootjate vahel ning uute tehnoloogiate praktiline katsetamine aitasid kaasa tootmismeetodite ja masinate arengule.
Birmingham'i rahutused 1791 ja tagajärjed
Klubi sai tõsiselt kannatada 1791. aasta juulis Birminghamist alguse saanud ja levinud preestrite rahutuste tõttu. Mõnda seltsi liiget rünnati isiklikult; Priestley maja põletati maha. Neid rahutusi tuntakse sageli kui "Priestley riots" või Birmingham riots. Rahutuste põhjused olid mitmekihilised: osaliselt mõjutas olukorda poliitiline vastuolu, hoolimatus dissidentide ja vabamõtlejate suhtes, ning levitatud väited, et seltsi liikmed toetavad Prantsuse revolutsiooni ja muid radikaalseid ideid. Selle tulemusena valitses linnas vihkamine intellektuaalide ja religioossete dissidentide vastu ning paljud liikmed kas põgenesid või tegid koostööd vähem avalikus vormis.
Pärand ja tähendus
Kuigi Lunar Society ei jätkanud sama aktiivsusega pärast 1790. aastaid, jäi selle mõju püsima: seltskond kiirendas teaduslike ideede laiemat levikut, aitas luua ärilisi ja teaduslikke sidemeid ning mõjutas paljusid tööstusalaseid uuendusi. Selle liikmete töö aitas kujundada üleminekut käsitöötootmiselt suuremahulisele tööstusele ning edendas praktilist teadustööd, mille viljad kandsid vilja järgmiste põlvkondade inseneridele ja teadlastele. Lunar Society't meenutatakse täna nii ideede vahetamise kui ka kodanikuühiskonna ja teaduse vahelist silla rajamise näitena.
