Erasmus Darwin

Life

Varajane elu

Darwin sündis Elstonis, Newark-on-Trenti lähedal Nottinghamshire'is. Tema isa oli advokaat. Lapsepõlves tundis Erasmus suurt huvi looduse vastu. Talle meeldisid kellad ja elekter. Ta mõistis loodust hästi. Ta ütles, et inimesed peaksid liha sööma paastu ajal, mis on kristlik paastuaeg enne lihavõtteid, mil inimesed söövad ainult lihtsat toitu. ^[]

Arstiks saamine

Ta läks Cambridge'i ülikooli ja õppis seejärel Edinburghis arstiks. Ta sai arstiks 1756. aastal ja töötas Staffordshire'i Lichfieldis. Ta töötas kõvasti ja õppis palju meditsiini kohta. Varsti austasid teda paljud inimesed ja kuningas George III palus teda kuninglikuks arstiks, kuid Erasmus eelistas jääda sinna, kus ta oli.

Isiklik elu

Darwin abiellus kaks korda ja tal oli 14 last, sealhulgas kaks abieluvälist tütart ühe töötaja poolt ja tõenäoliselt veel vähemalt üks abieluväline tütar. Lisaks viiele lapsele, mis on pärit tema esimesest abielust Mary Howardiga (1740-1770) ja seitsmele lapsele, mis on pärit tema teisest naisest Elizabeth Pole'ist, on kaks tütart lapsehoidjast Mary Parkerist ja veel üks tõenäoline abielunaise Lucy Smithiga.

Tema kirjutised

Botaanika

Darwin moodustas Lichfieldi botaanikaühingu, et tõlkida rootsi botaaniku Carolus Linnaeuse töid ladina keelest inglise keelde. Selleks kulus seitse aastat. Tulemuseks oli kaks väljaannet: A System of Vegetables aastatel 1783-1785 ja The Families of Plants aastal 1787. Nendes köites lõi Darwin paljud ingliskeelsed taimenimed, mida me tänapäeval kasutame.

Seejärel kirjutas Darwin pika luuletuse "The Loves of the Plants", mis oli Linnaeuse teoste populaarne tõlge. Darwin kirjutas ka "Economy of Vegetation" ja need kaks koos avaldati "The Botanic Garden".

Tema viimane pikk luuletus "Looduse tempel" ilmus pärast tema surma, 1803. aastal. Seda peetakse tema parimaks poeetiliseks teoseks. Selle keskmes on tema enda äsja loodud evolutsiooniteooria, milles jälgitakse elu arengut mikroorganismidest tsiviliseeritud ühiskonnani.

Zooloogia

Darwini tähtsaim teaduslik teos on "Zoönomia" (1794-1796), mis sisaldab patoloogiasüsteemi ja traktaati põlvnemisest, milles ta ennetas mõningaid Lamarcki ideid evolutsiooni kohta.

Tema seisukohtade põhisisu sisaldub järgmises lõigus, millele ta järgneb järeldus, et kogu orgaanilise elu põhjuseks on ja on olnud üks ja seesama elusside liik:

Kas oleks liiga julge ette kujutada, et selle suure aja jooksul, mis on möödunud Maa tekkimisest, ehk miljonite ajastute jooksul enne inimkonna ajaloo algust, oleks liiga julge ette kujutada, et kõik soojaverelised loomad on tekkinud ühest elavast niidist, mille suur Esimene Põhjus varustas (investeeris) loomalikkusega, võimega omandada uusi osi, millel on uued kalduvused, mida juhivad ärritused, tunded, tahtmised ja assotsiatsioonid, ning millel on seega võime oma loomupärase tegevuse kaudu pidevalt areneda ja anda need parandused põlvest põlve edasi oma järeltulijatele, maailma lõpmatult!

See on selge avaldus evolutsioonilisest mõtlemisest, mille poolest Lamarck on tuntud.

Hilisemad tööd

Darwini idee evolutsioonist kerkis esile mitmes teises tema teoses. Raamatus "Loves of the Plants" (1789), mis on kordustrükitud mitmes väljaandes pealkirjaga "The Botanic Garden", esineb järgmine märkus: "Võib-olla on kõik looduse toodangud arenemas suurema täiuslikkuse suunas!". Kõik need loodusteaduslikud teosed on luuletuste kujul, mistõttu nad ei ole kaasaegse teaduse seisukohalt rahuldavad. Kuid 18. sajand oli aeg, mil intelligentsed mehed sõlmisid seoseid; teadlase erialatüübid tekkisid kõigepealt tema pojapoja Kaarli eluajal.

Darwini teose "A plan for the conduct of female education in boarding schools" (1797) kaks viimast lehte sisaldavad raamatute nimekirja, vabandust teose kohta ja "Miss Parkers School" reklaami. Teos tulenes tõenäoliselt tema ja Mary Parkeri suhtest. Viimasel leheküljel reklaamitud kool on kool, mille ta asutas Ashbourne'is, Derbyshire'is, nende kahele abieluvälisele lapsele, Susannale ja Maryle.

Hilisem elu

Darwin tõlkis Carolus Linnaeuse teose ladina keelest inglise keelde. Raamatutes selgitatakse, kuidas taimi liigitatakse. Darwin oli sõbralikult seotud paljude tähtsate teadlaste ja ärimeestega Kuu Seltsis. Darwin kirjutas luuletusi orjanduse vastu. Ta oli helde mees, ta aitas inimesi, kellel polnud raha. Ta kirjutas luuletusi, milles selgitas oma ideid evolutsioonist. Ta tegi ka palju leiutisi ja ennustas, et elekter ja lennukid on tulevikus kasulikud. Samuti tegi ta 1779. aastal visandi (lihtsa joonise) vesinik-hapniku rakettmootorist.

Erasmus Darwin suri 18. aprillil 1802 ja on maetud Derbyst põhja pool asuvasse All Saints Church'i kirikusse Breadsallis.