Martin Van Buren
Martin Van Buren (5. detsember 1782 - 24. juuli 1862) oli Ameerika Ühendriikide kaheksas president. Ta oli esimene president, kes sündis pärast Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni, mistõttu oli ta esimene president, kes sündis USA kodanikuna.
Van Buren sündis 1782. aastal Kinderhookis, New Yorgis. Van Buren õppis õigusteadust, töötades Francis Sylvesteri juures, ja sai hiljem, 1803. aastal, advokaadiks. Aastal 1821 valiti ta Ameerika Ühendriikide senati liikmeks, esindades New Yorki. President Andrew Jackson valis ta 1827. aastal riigisekretäriks. 1832. aastal sai temast Jacksoni asepresident ja 1836. aastal sai temast Ameerika Ühendriikide kaheksas president. Suurema osa ajast, mil ta oli president, oli majandus väga halvas seisus ja teda süüdistati selles. Ta oli esimene president, kes oli sündinud Ameerika Ühendriikide kodanikuna, sest kõik tema eelkäijad olid sündinud Briti alamatena enne Ameerika revolutsiooni.
Van Buren kaotas järgmised presidendivalimised 1840. aastal William Henry Harrisoni vastu. 1848. aastal kandideeris ta uuesti presidendiks Vaba Maapõllu Partei liikmena, kuid ei võitnud. Van Buren suri 24. juulil 1862 oma Lindenwaldi mõisas pärast astmahooge südamepuudulikkuse tagajärjel.
Varajane elu
Martin Van Buren sündis 5. detsembril 1782 Kinderhookis, New Yorgi osariigis, Albanyst lõuna pool. Van Buren oli viiest lapsest kolmas. Tema isa Abraham Van Buren oli talupidaja ja kõrtsiomanik. Tema ema oli Maria Hoes Van Buren, hollandi sisserändaja lapselaps. Martin Van Buren käis koolis Kinderhooki akadeemias, mis asus tema elukohas. Kinderhooki akadeemias oli ta suurepärane inglise ja ladina keeles. Van Buren lahkus koolist, kui ta oli 14-aastane.
Juristina
1796. aastal alustas Van Buren tööd Kinderhookis töötanud advokaadibüroos Francis Sylvester. Ta hoidis kontorit puhtana, kopeeris dokumente ja tegi muid töid. Seal töötades õppis ta tundma õigust. Pärast kuut aastat Sylvesteri alluvuses veetis ta viimase õppeaasta William P. Van Nessi New Yorgi büroos. Van Buren sooritas 1803. aastal New Yorgi osariigi advokatuuri eksami ja sai advokaadiks.
Pärast advokaadiks saamist kolis Van Buren 1803. aastal tagasi Kinderhooki, et töötada advokaadina koos oma poolvenna James J. Van Aleniga.
Viis aastat hiljem sai Van Burenist Columbia maakonna surrogaat (seaduslik ametnik). Ametiaeg ei olnud määratud. See tähendab, et Van Buren oli seal seni, kuni opositsioonipartei suutis tema asemele kedagi teist valida. Van Buren pidas ametit umbes viis aastat, kuni ta 19. märtsil 1813. aastal ametist kõrvaldati.
Poliitiline karjäär
Van Buren esindas New Yorki Ameerika Ühendriikide senatis aastatel 1821-1828. Ta lahkus senatist, et saada 1829. aastal New Yorgi kuberneriks. Pärast kuberneriks saamist tegi president Andrew Jackson 5. märtsil 1829 Van Bureni riigisekretäriks, nii et Van Buren oli kuberner vaid kaks kuud.
Aastatel 1833-1837 oli ta asepresident. (Jackson oli sel ajal veel president.) Ta oli ka Vaba Maapõllu Partei juhtiv liige ja sai palju hääleõiguslikku toetust.
Vaid mõni kuu pärast Van Bureni presidendiks saamist algas finantskriis, mida nimetati 1837. aasta paanikaks. Van Buren uskus piiratud valitsemisse ja ei reageerinud nii, nagu paljud inimesed soovisid. Paljud inimesed süüdistasid teda majanduse halvenemises ja see vähendas tema populaarsust. Ta teenis oma kavalate poliitikate eest hüüdnimed "väike mustkunstnik" ja "punane rebane".
Isiklik elu
Van Buren abiellus 21. veebruaril 1807 nõbu Hannah Hoesiga. Neil oli koos viis last: Abraham, John, Martin Jr., Smith ja Winfield Scott.
Surm
Martin Van Buren haigestus 1861. aasta sügisel kopsupõletikku. Selle tõttu oli ta voodihaige. Juulis 1862 sai Van Buren tõsise astmahoo ja hakkas nõrgenema. Van Buren suri 24. juulil 1862 oma kodus Kinderhookis, New Yorgis, südamepuudulikkusse. Ta oli 79-aastane.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millal sündis Martin Van Buren?
V: Martin Van Buren sündis 5. detsembril 1782. aastal.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis Kinderhookis, New Yorgis.
K: Millega ta tegeles enne presidendiks saamist?
V: Enne presidendiks saamist õppis Van Buren õigusteadust ja töötas Francis Sylvesteri juures, enne kui ta 1803. aastal advokaadiks sai. Aastal 1821 valiti ta Ameerika Ühendriikide senati liikmeks, esindades New Yorki, ja president Andrew Jackson valis ta 1827. aastal riigisekretäriks.
Küsimus: Kelle alluvuses ta asepresidendina teenis?
V: Ta teenis president Andrew Jacksoni alluvuses asepresidendina aastatel 1832-1836.
K: Kui kaua ta presidendina teenis?
V: Ta teenis Ameerika Ühendriikide presidendina aastatel 1836-1840.
K: Miks on ta ajalooliselt oluline?
V: Ta on ajalooliselt oluline, sest ta on esimene USA kodanik, kes valiti presidendiks pärast Ameerika revolutsiooni, sest kõik tema eelkäijad olid enne seda Briti alamad.
K: Mis juhtus temaga pärast 1840. aasta valimiste kaotamist?
V: Pärast 1840. aasta valimiste kaotust kandideeris Van Buren 1848. aastal uuesti presidendiks Vaba Maapõllu Partei koosseisus, kuid kaotas taas ja suri 24. juulil 1862. aastal südamepuudulikkuse tõttu pärast astmahoogu oma Lindenwaldi mõisas.
