Togo jõed – täielik nimekiri ja peamised voolud (Mono)

Togo jõed – täielik ja ajakohane nimekiri koos peamiste voolude, allikate ja Mono jõe (pikim) tutvustusega. Kaardid, faktid ja lühikirjeldused kiireks ülevaateks.

See on Togo jõgede ja jõgede loetelu. Togo pikim jõgi on Mono jõgi.

Sisu:

Ülevaade

Togo geograafia on pikalt ja kitsa kujuga lõunast põhja suunatud – seetõttu on riigi jõed üldjuhul lühemad kui paljudel teistel Aafrika riikidel. Lõunapoolsed voolud suunduvad Läänemere asemel Guinea lahe suunas ehk lõunasse ja suubuvad Guineai ookeani; põhja- ja kirdepoolsete voolude valgalad kuuluvad suuremasse Volta jõesüsteemi. Paljud Togos voolavad voodid on tugevalt hooajalised: vihmaperioodil suureneb kõikuv vooluhulk, kuivaperioodil võivad väiksemad harud peaaegu kuivada.

Peamised jõed ja lühikirjeldus

• Mono – Togo pikim ja tuntuim jõgi. Mono voolab riigi lõunaosas ning moodustab osaliselt piiri Beniniga; lõpuks suubub see Guinea lahte. Mono alamjooksul tekivad mudased estuaarid, laguuni- ja mangroovialad, mis on olulised kohalikule elustikule ja kalandusele.
• Oti – Oti on üks tähtsamaid põhjapoolseid vooge, mis kuulub Volta (suurema osa Ghanas paikneva) jõesüsteemi. Oti ja selle lisajõed koguvad vett Togo põhjaosast ning kannavad vett edasi lõunapoolsetesse Volta veehoidlatesse Ghanas.
• Zio – Kesk- ja lõunapoolne jõgi, mis on seotud Lake Togo ja rannikualade laguunsüsteemidega. Sellised jõed loovad tähtsaid märgalasid ja teenivad kohalikke kalureid ning niisutust põllumajanduses.
• Haho – Kesk-Togos paiknev vool, mille ümber on põllumajanduslikult olulisi alasid; tüüpiline eksemplar Togo väiksematest sisemaalistest jõgedest.
• Kéran ja Kara piirkonna voolud – Kara piirkonnas on mitu lühemat jõge ja oja, mis tühjenevad kas suurematesse harudesse või otse madalikel aladel.
• Muud voolud – Togos on palju väiksemaid jõgesid ja ojasid (nt kohalike nimetustega harud), mis annavad olulise panuse kohalikele kogukondadele, kuid sageli ei ole need rahvusvaheliselt laialt dokumenteeritud.

Jõgede roll majanduses ja looduses

• Põllumajandus ja niisutus: Paljud kogukonnad sõltuvad jõeveest niisutuseks väiksemahuliste talude ja aianduse tarbeks.
• Kalandus ja elatusallikad: Lõuna-Togo estuaarid, laguunid ja järved on olulised kalapüügi ja kohaliku toiduga kindlustatuse jaoks.
• Ökosüsteem: Jõgede suudmealad, mangroovimetsad ja märgalad pakuvad elupaika mitmesugustele taimedele ja loomadele ning aitavad rannikualasid kaitsta erosiooni eest.
• Veevarustus ja energeetika: Kuigi suured hüdroelektriprojektid ei ole Togos nii laialt levinud kui mõnes teises regioonis, on veeressursside haldamine ja väikehüdroenergia arendamine kohalike prioriteetide hulgas.
• Risksituatsioonid: Vihmaperioodi ajal võivad jõed põhjustada üleujutusi, mis mõjutavad asustust ja põllumajandust.

Kliima ja hüdroloogia

Togo kliima varieerub lõuna troopilisest rannikukliimast kuni põhjapoolse kuiva savanni ja osa Sahelile lähedase kliimani. See kliimavariatsioon mõjutab jõgede voolu ja aastaringi: lõunapoolsed vood võivad olla suhteliselt stabiilsemad, samal ajal kui põhjapoolsed jõesüsteemid on tugevalt sõltuvad hooajatagustest vihmadest.

Nimekirja täiendamine ja märkus

Ülaltoodud loetelu on sissejuhatav ja sisaldab peamisi, laiemalt tuntud vooge Togos. Täielik, tähestikulise järjestusega loend (A–Z) võib sisaldada palju kohalikke ja väiksemaid nimetusi, mida tuleks lisada paiksete andmeallikate või hüdroloogiliste uuringute põhjal. Kui soovite, võin aidata koostada detailsema, tähestikulise loendi iga jõe lühikirjeldusega või lisada kaardil asukohad ja suubumiskohad.

Märkus: Kui otsite konkreetseid andmeid (pikkused, valgalade pindalad, koordinaadid või transpordiinfo), anna teada — toon selle põhjalike allikate abil täpsustatud ja viidatud info.

Otsing