Kwame Nkrumah

Haridus

Ta käis pool Assini algkoolis, kus tema isa töötas kullassepana. Tema haridust mõjutas Saksa preester George Fischer. Ta käis Accras õpetajate koolis, seejärel sai temast endast õpetaja. Aastal 1935 läks ta Ameerika Ühendriikidesse Lincolni ülikooli. Ta õppis rohkem kommunismi kohta. Tema haridustee jätkus Pennsylvania ülikoolis 1939-1943. 1945. aastal läks ta Londonisse ja korraldas rahvusvahelise konverentsi Aafrika vabaduse eest. Sel ajal muutis ta oma nime "Kwame".

Ghana president

Nkrumah naasis Kuldrannikule ja asutas Rahvapartei konventsiooni. Ta valiti peaministriks. Kui Ghana sai Inglismaast iseseisvaks, oli Nkrumah selle esimene president. Ta lõi Ghana lipu. Ta nõudis, et kõik lapsed käiksid koolis. Rohkem naisi käis koolis ja asus tööle. Elektrienergia saamiseks lasi Nkrumah ehitada hüdroelektrijaama, mida tuntakse nime all "Akosombo tamm", ja tuumaelektrijaama.

Sõjavägi ja politsei sundisid Nkrumah'd 24. veebruaril 1966 võimult lahkuma.

Eksiil ja surm

Pärast kukutamist elas Kwame Nkrumah oma elu lõpuni Conakrys, Guineas. Kui tal diagnoositi eesnäärmevähk, lendas ta 1971. aasta augustis Rumeeniasse ravile. Ta suri Bukarestis, Rumeenias, 27. aprillil 1972. aastal 62-aastaselt.

Ajakava

• 1930: omandas Achimotas asuvas Prince of Wales' College'is (endine Government Training College, Accra) õpetaja tunnistuse.
• 1931: Rooma-Katoliku kooli õpetaja, Elmina (Keskpiirkond) ja hiljem Rooma-Katoliku põhikooli direktor, Axim (Läänepiirkond).
• 1932: Amisano (Keskpiirkond), roomakatoliku seminari õpetaja.
• 1935: Lincoln University, Pennsylvania, USA.
• 1939: Lõpetas bakalaureusekraadi (Lincolni Ülikool), USA.
• 1942: Lõpetas bakalaureusekraadi (teoloogia), Lincoln University, USA.
• 1943: PhD kraadi omandamiseks vajalikud kursused / eeleksamid Pennsylvania Ülikoolis, USA.
• 1939 - 1945: Kombineeritud õpingud ja osalise tööajaga neegrite ajaloo lektorlus. (Sel perioodil aitas ta asutada Aafrika uuringute ühingu ja Aafrika üliõpilaste ühingu Ameerikas ja Kanadas).
• 1945: The Lincolnian valis teda "aasta kõige väljapaistvamaks professoriks".
• 1945 (mai): Saabus Londonisse eesmärgiga õppida õigusteadust ja lõpetada doktoritöö, kuid kohtus George Padmore'iga. Mõlemad aitasid kaaspoliitiliste sekretäridena korraldada kuuendat üleaafrikalist kongressi Manchesteris, Inglismaal. Pärast kongressi jätkas Nkrumah tööd Aafrika dekoloniseerimise nimel ja sai Lääne-Aafrika Üliõpilaste Liidu asepresidendiks. Ta oli ka Lääne-Aafrika ühtsusele ja iseseisvusele pühendunud salajase organisatsiooni "The Circle" juht, kes võitles Aafrika sotsialistlike vabariikide liidu loomise ja säilitamise eest.
• 1947: Kirjutas oma esimese raamatu "Koloniaalvabaduse poole".
• 1947: (detsember): Tagasi Kuldrannikule ja sai Kuldranniku Ühendatud Kuldranniku Konventsiooni (UGCC) peasekretäriks.
• 1948: Kinnipeetud koos UGCC tegevliikmetega, keda hiljem tuntakse "Suure Kuusiku" nime all, pärast koloonias toimunud rahutusi.
• 1948: (september): Accra Evening News, mis ilmus ajalehtedes samal päeval, kui ta vabastati UGCC peasekretäri kohalt.
• 1949 (juuni): Moodustati Rahvapartei (CPP) koos Noorte Organisatsiooni Komiteega (CYO).
• 1949 (detsember): Deklareeritud positiivsed meetmed iseseisvuse nõudmiseks.
• 1950 (jaanuar): arreteeriti pärast positiivsete meetmete väljakuulutamisest tingitud rahutusi.
• 1951 (veebruar): Võitis vanglas viibides valimised 22 780 häälega 23 122 hääletussedelist, et saada Accra Centrali koht. Vabanes hiljem samal kuul vanglast, et moodustada uus valitsus.
• 1956: Võitis valimised, mis viisid iseseisvumiseni.
• 1957: (6. märts): Ghana iseseisvuse väljakuulutamine
• 1958 (aprill): Aafrika iseseisvate riikide (Ghana, Egiptus, Sudaan, Liibüa, Tuneesia, Etioopia, Maroko ja Libeeria) konverentsi kokkukutsumine. Detsembris korraldas ta Accras üleaafrikalise rahvaste konverentsi, mis oli esimene üleaafrikaline konverents Aafrika pinnal. Ta astus esimese sammu Aafrika ühendamise suunas, allkirjastades Sekou Toure'iga lepingu Ghana ja Guinea ühendamiseks.
• 1958: Abiellus Helena Ritz Fathia'ga, egiptuse koptist ja Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri sugulasega, kellega oli kolm last - Gokeh, Sarmiah Yarba ja Sekou Ritz.
• 1960: Kuulutati Ghana vabariigiks.
• 1961: Nkrumah laiendas Ghana-Guinea liitu Modibo Keita juhtimisel Malile.
• 1962 (august): Mõrvakatse sihtmärk Kulungugus Põhja-Ghanas.
• 1963 (mai): Nkrumah korraldas Addis Abebas 32 iseseisva Aafrika riigi konverentsi. Sellel konverentsil moodustati Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (OAU), mille eesmärk oli töötada Aafrika rahvaste ühtsuse, vabaduse ja heaolu nimel.
• 1964: Asutas Ghana üheparteiriigiks, mille eluaegne president oli ta ise.
• 1965: Nkrumah avaldas oma raamatu "Neokolonialism". Selles raamatus näitas ta, kuidas välismaised ettevõtted ja valitsused rikastusid Aafrika rahva arvelt. See raamat tõmbas esile USA valitsuse terava protesti, mille tulemusena tühistas see oma varem Ghanale eraldatud 35 miljoni dollari suuruse majandusabi.
• 1966 (24. veebruar): Sõjaväelise riigipöörde käigus kukutatakse Põhja-Vietnami Hanoisse tehtud reisi ajal. Ta lahkus Conakrysse, Guineasse, kui talle teatati kukutamisest. Ta elas Conakrys Guinea kaaspresidendina.
• 1971 (august): Lendas Rumeeniasse eesnäärmevähi raviks.
• 1972 (27. aprill): suri vähki Bukarestis, Rumeenias.
• 1972 (7. juuli): Maetud Ghanas.

Kirjalikud tööd

Osagyefo dr Kwame Nkrumah on kirjutanud üle 20 raamatu ja väljaande. Ta oli juhtiv autoriteet poliitilise teooria ja praktilise panafrikalismi alal.