Konfliktide lahendamine

Kultuuripõhine

Konfliktide lahendamine kui professionaalne praktika ja akadeemiline valdkond on väga tundlik kultuurilise tausta suhtes. Lääne kultuuriruumis, näiteks Kanadas ja Ameerika Ühendriikides, hõlmab edukas konfliktide lahendamine tavaliselt konflikti osapoolte vahelise suhtluse edendamist ja probleemide lahendamist, mis vastab nende põhilistele vajadustele. Nendes olukordades räägivad konfliktide lahendajad sageli sellest, et tuleb leida kõigile osapooltele kasulik lahendus ehk vastastikku rahuldav stsenaarium (vt Fisher ja Ury (1981), Getting to Yes). Paljudes mitte-lääne kultuurikontekstides, näiteks Afganistanis, Vietnamis ja Hiinas, on samuti oluline leida lahendused, millest võidavad kõik, kuid selleni jõudmine võib olla väga erinev. Nendes kontekstides võib konflikti osapoolte vahelist otsest suhtlust, mis käsitleb selgesõnaliselt konflikti puudutavaid küsimusi, tajuda väga ebaviisakana, mis halvendab konflikti ja viibib lahenduse leidmisega. Pigem võib olla mõistlik kaasata usu-, hõimu- või kogukonnajuhid, edastada raskeid tõdesid kaudselt kolmanda isiku kaudu ja teha ettepanekuid lugude kaudu (vt David Augsberger (1992), Conflict Mediation Across Cultures). Kultuuridevahelisi konflikte on sageli kõige raskem lahendada, sest vaidlejate ootused võivad olla väga erinevad ja on palju võimalusi vääritimõistmiseks.

Loomadel

Konfliktide lahendamist on uuritud ka mitteinimestel, näiteks koertel, kassidel, ahvidel, maodel, elevantidel ja primaatidel (vt Frans de Waal, 2000). Agressioon on loomasugulaste vahel ja grupi sees sagedasem kui rühmade vahel. Selle asemel, et tekitada isendite vahel distantsi, olid ahvilised aga agressiivsele intsidendile järgneval perioodil lähedasemad. Need intiimsused koosnesid hoolitsemisest ja erinevatest kehakontaktidest. Stressireaktsioonid, nagu näiteks suurenenud südame löögisagedus, vähenevad tavaliselt pärast neid leppimise signaale. Erinevatel primaatidel, nagu ka paljudel teistel rühmades elavatel liikidel, esineb erinevat tüüpi lepituslike käitumisviise. Konfliktide lahendamine, mis ohustavad grupi isendite vahelist suhtlemist, on vajalik ellujäämiseks, seega on sellel tugev evolutsiooniline väärtus. Need leiud on vastuolus varasemate olemasolevate teooriatega agressiooni üldise funktsiooni kohta, s.t ruumi loomine indiviidide vahel (mille esmakordselt pakkus välja Konrad Lorenz), mis näib olevat pigem rühmadevaheliste kui rühmasiseste konfliktide puhul.

Lisaks primaatide uurimisele on bioloogid hakanud uurima ka teiste loomade lepitamist. Kuni viimase ajani koosnesid mittekäpikloomade lepitamist käsitlev kirjandus anekdootilistest tähelepanekutest ja väga vähestest kvantitatiivsetest andmetest. Kuigi rahumeelset, konfliktijärgset käitumist on dokumenteeritud juba 1960. aastatest alates, ei maininud Rowell esimest korda selgesõnaliselt leppimist metslammaste puhul enne 1993. aastat. Pärast seda on lepitusprotsess dokumenteeritud täkiliste hiiuide, lõvide, delfiinide, kääbusloomade, kodukitsede ja kodukoerte puhul.

Karjäär

Konfliktide lahendamine on laienev kutseala nii USAs kui ka kogu maailmas. Konfliktide kasvavad kulud on suurendanud kolmandate isikute kasutamist, kes võivad konfliktide lahendamiseks tegutseda vahekohtunike, vahendajate, vahendajate ja ombudsmanide või konfliktispetsialistidena. Tegelikult on abi- ja arenguorganisatsioonid lisanud oma meeskondadesse rahu tagamise spetsialiste. Samuti on paljud suured rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid näinud kasvavat vajadust palgata konfliktianalüüsi ja -lahenduse alal koolitatud spetsialiste. Lisaks on selle valdkonna laienemine toonud kaasa vajaduse konfliktide lahendamise spetsialistide järele, kes töötavad erinevates keskkondades, näiteks ettevõtetes, kohtusüsteemides, valitsusasutustes, mittetulundusühingutes, valitsusasutustes ja haridusasutustes, mis tegutsevad kogu maailmas.

Haridus

Ülikoolid kogu maailmas pakuvad konfliktide uurimise, analüüsi ja praktikaga seotud õppeprogramme. Cornelli ülikooli tööstus- ja töösuhete teaduskonnas (ILR) tegutseb Scheinmani konfliktide lahendamise instituut, mis pakub konfliktide lahendamise alast bakalaureuse-, magistri- ja kutseõpet. Täiendavaid kraadiõppeprogramme pakuvad Georgetowni Ülikool, Eastern Mennonite University ja Trinity College Dublin. George Masoni Ülikooli konfliktide analüüsi ja lahendamise instituut pakub bakalaureuse-, sertifikaadi- ja magistriõppekavasid konfliktide analüüsi ja lahendamise alal ning doktoriõppekava "Konfliktide ja konfliktide lahendamise filosoofia". Paljud doktoriõppe programmi lõpetavad üliõpilased asuvad tööle teadlastena, teoreetikutena, analüütikutena, poliitikakujundajatena ja kõrghariduse õppejõududena.

Lisaks sellele on Madalmaades asuv Pax Ludens Foundation organisatsioon, mis koostab rahvusvaheliste suhete stsenaariumi raames toimuvaid konfliktide lahendamise simulatsioone, et aidata õpilastel õppida tundma konflikti tekkimise keerukust rahvusvahelises poliitikas.

Konfliktide lahendamine on Ühendkuningriigi pedagoogikas kasvav huvivaldkond, kus nii õpetajaid kui ka õpilasi julgustatakse tundma nii agressiivse tegutsemise kui ka rahumeelse lahendamise mehhanisme.

Paljudes Ühendkuningriigi koolides on konfliktide lahendamine muutunud SEAL (Social and Emotional Aspects of Learning) programmi lahutamatuks osaks, mis on kooskõlas SEALi põhimõtetega, mis käsitlevad sotsiaalsete oskuste arendamist ja oma tunnete mõistmist.

Indias pakub Nelson Mandela rahukeskus Jamia Millia Islamia ülikoolis New Delhis konfliktide analüüsi ja rahu tagamise magistriõpet.

Seotud leheküljed

• Vaidluste lahendamine
• Koostööõigus
• Ühistoimeline abielulahutus
• Dialoog
• Pereteraapia
• Inimestevaheline suhtlemine
• Vahendus
• Läbirääkimised
• Talaq - viimane samm abielus, islami õigusteaduses.