Ali Akbar Hashemi Rafsanjani – Iraani president ja mõjukas poliitik (1934–2017)

Ali Akbar Hashemi Rafsanjani (1934–2017) — Iraani president ja mõjukas poliitik; ambitsioonikas ärimees, poliitilised vastuolud, rikkus ja pärand, mis mõjutas Iraani ajalugu.

Ali Akbar Hashemi Rafsanjani (pärsia keeles: اکبر هاشمی رفسنجانی Akbar Hāshemī Rafanjānī), Hashemi Bahramani (هاشمی بهرمانی) (25. august 1934 - 8. jaanuar 2017) oli mõjukas Iraani poliitik. Ta oli Iraani otstarbekusenõukogu esimees alates 1989. aastast kuni oma surmani 2017. aastal.

Varane elu ja haridus

Rafsanjani sündis Bahramani külakeses Kermani provintsis ning võttis perekonnanimeks Rafsanjani (tähendab „Rafsanjani’st pärit”). Ta tuli kaupmehe perekonnast ja sai religioosse hariduse seminari linnas Qom, kus ta õppis šiiitliku usuteaduse ja poliitika aluseid. Enne 1979. aasta revolutsiooni oli ta aktiivne opositsiooniline tegelane šahi režiimi vastu ning kannatas korduvalt kinnipidamiste ja tagakiusamise all.

Poliitiline tõus ja ametikohad

Pärast 1979. aasta islami revolutsiooni oli Rafsanjani üks usaldusväärsemaid liitlasi ajatollah Ruhollah Khomeini lähedal ning omandas kiiresti olulised positsioonid uues võimustruktuuris. 1980. kuni 1989. aastani oli ta Parlamendi (Majlis) esimees, seejärel valiti ta 1989. aastal Iraani presidendiks, ametis aastatel 1989–1997. Presidendiametis keskendus ta sõjajärgsele taastamisele, majanduse ümberkorraldamisele ja suhteliselt pragmatilisele välispoliitikale, mis püüdis leevendada Iraani rahvusvahelist isolatsiooni.

Pärast presidendiametit säilitas Rafsanjani suurt mõjuvõimu – ta juhtis alates 1989. aastast otstarbekusenõukogu, organit, millel on tähtis roll erinevuste lahendamises seadusandlike organite ja kõrgemate usuorganite vahel ning strateegilistes riiklikes otsustes. Tema poliitiline positsioon oli sageli pragmaatiliseks keskteeotsuseks, mis mõjutas nii sise- kui välispoliitikat.

Majanduslik mõju ja vastuolud

Rafsanjani kuulus Iraani mõjukamate ja kõige paremini varustatud poliitikute hulka. Ajakiri Forbes lisas ta maailma rikkaimate inimeste nimekirja ning kirjutas, et Iraani valitsuse taga oleva tegeliku jõuna on ta "enam-vähem juhtinud islamivabariiki viimased 24 aastat". Tema suur vara ja sidemed äriringkondadega tõid talle Iraanis ka kriitika ja hüüdnime Akbar šahh.

Talle ja tema lähikondlastele on seostatud mitmeid ärilisi ja eraomandiga seotud skeeme, sealhulgas sidemeid riikliku omandiga ettevõtetele ja suunatud erastamistele. Niisugused sidemed tekitasid avalikku muret huvide konfliktide ja korruptsioonisüüdistuste üle. Ühe tema poja kohta on esitatud süüdistusi altkäemaksu võtmises; analüütikud on arutanud, kui kaugele poliitiline vastutus ja kohtulik karistus sellistes juhtumites Iraanis ulatuvad.

Suhted teiste juhtidega ja poliitilised erimeelsused

Rafsanjani ja tema poliitilised vastased – näiteks president Mahmoud Ahmadinejad – sattusid sageli avalikku vastasseisu. Rafsanjani püüdis pärast 2005. aasta valimiskaotust kasutada oma positsiooni otstarbekusenõukogus ning muudes institutsioonides, et kritiseerida Ahmadinejadi poliitikaid nii majanduslikult kui ka välispoliitiliselt. Ahmadinejad omakorda süüdistas Rafsanjanit korruptsiooni ja riigiettevõtete eneseülevõtmisel ning kritiseeris Rafsanjani rolli mineviku välispoliitikas, mida seostati 1990ndate keskel Iraanile kehtestatud sanktsioonidega.

Pärand ja surm

Rafsanjani suri Teheranis 8. jaanuaril 2017 82-aastaselt, ametlikul andmetel südameataki tagajärjel. Tema surm tekitas Iraanis ja rahvusvaheliselt suurt tähelepanu: teda peetakse üheks võtmefiguuriks, kes kujundas islami vabariigi arengut alates selle loomisest kuni 21. sajandi keskpaigani. Tema pärand on mitmetahuline — teda mäletatakse nii pragmaatilise reformi- ja majanduspoliitika pooldajana kui ka poliitiliselt ja majanduslikult erapoolikuna, keda ümbritsesid ärilised sidemed ja vastuolud.

Oluline mõju tänapäeva Iraani poliitikale

• Rafsanjani roll üleminekuperioodidel (nt pärast Khomeini surma) tõstis tema positsiooni otsustajana ja vahendajana.
• Ta aitas kujundada Iraani majanduspoliitikat sõjajärgses taastumises ja edendas eraalgatust, kuigi mitmed tema sammud kaasnesid julge käitumise ja konkurentsiga riigiettevõtete vahel.
• Poliitiliselt oli ta sillaks konservatiivide ja reformistide vahel ning tema toetusel tekkis mitu parteid ja rühmitust, mis jätkasid tema ideede kandmist pärast tema lahkumist aktiivsest juhtimisest.

Kokkuvõttes oli Ali Akbar Hashemi Rafsanjani Iraani kaasaegse ajaloo mõjukam ja ambivalentsimaid hinnanguid saanud tegelasi: tema karjäär hõlmab nii rahvuslikku taastamist, pragmaatilist välispoliitikat kui ka vastuolulisi ärisuhtlusi ja poliitilisi erimeelsusi.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Ali Akbar Hashemi Rafsanjani?

K: Milline hüüdnimi tal oli?

K: Mis juhtus, kui ta kandideeris kolmandaks ametiajaks?

K: Kuidas kommenteeris president Ahmadinejad Rafsanjani poliitikat?

K: Mis on süüdistatud üks tema poegadest?

K: Kas tema poeg antakse kohtu alla?

K: Millal Ali Akbar Hashemi Rafsanjani suri?

Otsing