Inimese nahavärv
Inimese nahavärv on üks kõige kergemini nähtavaid tunnuseid. See varieerub kõige tumepruunist kuni heledama roosakasvalge värvuseni. Nahavärv on pärilik ja loodusliku valiku tulemus. Inimese nahapigmentatsioon on kujunenud peamiselt selleks, et kontrollida nahka tungiva ultraviolettkiirguse hulka, vähendades seega selle mõju.
Kõige olulisem aine, mis määrab inimese nahavärvi, on pigment melaniin. Melaniini toodavad nahas rakud, mida nimetatakse melanotsüütideks. Naha all olev punane värvus muutub nähtavamaks valgel nahal, eriti näol. Füüsilise koormuse või närvisüsteemi stimulatsiooni (viha, hirm) korral laienevad veresooned.
On olemas otsene seos UV-kiirguse (UVR) ja põlisrahvaste nahapigmentatsiooni leviku vahel kogu maailmas. Piirkondades, kus on rohkem UV-kiirgust, on ka tumedama nahaga elanikkond. Piirkondades, mis asuvad troopikast kaugemal ja polaaridele lähemal, on väiksem UV-kiirguse kontsentratsioon ja heledama nahaga elanikkond. Inimpopulatsioonid on muutunud tumedanahalistest heledanahalisteks, kui nad lahkusid Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi, ja mõned on muutunud tagasi tumedanahaliseks, kui nad pöördusid tagasi kõrgemate UV-kiirguse tasemega piirkondadesse.
Loomulik nahavärv võib tumedamaks muutuda ka päikesevalguse mõjul toimuva päevitamise tagajärjel. Juhtiv teooria on, et nahavärv kohandub intensiivse päikesevalguse mõjul, et pakkuda osalist kaitset ultraviolettkiirguse osa eest, mis kahjustab naharakkude DNA-d ja tekitab seega mutatsioone.
On lihtne mõista, miks on tumeda naha eelis troopikas, mis on osaline kaitse nahavähi vastu. Palju vähem lihtne on mõista, miks valge nahk on eelis külmemas kliimas. Teadlased on välja pakkunud kaks põhjust, ja tõenäoliselt mängivad mõlemad oma rolli. Esimene on see, et teatud temperatuuril kiirgab valge nahk vähem soojust kui must nahk. Teine on see, et nõrgemas päikesevalguses kipub keha tootma vähem D-vitamiini. On olemas hüpotees, et valiku põhjuseks heledama naha puhul on vajadus suurema D-vitamiini tootmise järele. Muutus algas niipea, kui populatsioonid liikusid Aafrikast põhja poole.
Lisaks on täiskasvanud naissoost inimeste nahapigment tavaliselt heledam kui meestel. Naised vajavad raseduse ja imetamise ajal rohkem kaltsiumi. Keha sünteesib D-vitamiini päikesevalguse toimel nahale. D-vitamiin aitab organismil kaltsiumi omastada. Naistel on evolutsiooniliselt heledam nahk, nii et nende organism imendub rohkem kaltsiumi.
Nahavärvi erinevuste sotsiaalne tähtsus on kultuuriti ja aja jooksul varieerunud, nagu on näidatud seoses sotsiaalse staatuse ja diskrimineerimisega.
Inimese nahavärvi leviku kaart maailmas 1940. aastal põlisrahvaste kohta
Lõuna-Aafrikast pärit suurperekond, kus on erinevad nahavärvid
Küsimused ja vastused
K: Mis on peamine tegur, mis määrab inimese nahavärvi?
V: Kõige olulisem aine, mis määrab inimese nahavärvi, on pigment melaniin.
K: Kuidas mõjutab UV-kiirgus naha pigmentatsiooni?
V: UV-kiirguse (UVR) ja põlisrahvaste nahapigmentatsiooni leviku vahel on otsene seos kogu maailmas. Piirkondades, kus on rohkem UV-kiirgust, on ka tumedama nahaga elanikkond, samas kui troopikast kaugemal ja polaaridele lähemal asuvatel aladel on väiksem UV-kiirguse kontsentratsioon ja heledama nahaga elanikkond.
K: Kuidas arenesid inimesed Aafrikast eemaldudes heledama nahaga?
V: Inimpopulatsioonid muutusid umbes 100 000 aastat tagasi Aafrikast lahkudes tumedanahalistest heledanahalisteks ja mõned muutusid tagasi tumedama nahaga, kui nad naasid kõrgemate UV-kiirguse tasemega piirkondadesse. Loomulik nahavärvus võib tumedamaks muutuda ka päikesevalguse mõjul toimuva päevitamise tagajärjel. Juhtiv teooria on, et nahavärv kohaneb intensiivse päikesevalgusega, et pakkuda osalist kaitset ultraviolettkiirguse eest, mis kahjustab naharakkude DNA-d ja tekitab seega mutatsioone.
K: Miks on naistel tavaliselt heledam nahk kui meestel?
V: Täiskasvanud inimese naistel on tavaliselt heledam nahapigmentatsioon kui meestel, sest naised vajavad raseduse ja imetamise ajal rohkem kaltsiumi. Keha sünteesib päikesevalguse toimel nahale D-vitamiini, mis aitab kaasa kaltsiumi imendumisele; seetõttu on naistel kujunenud heledam nahk, et nende keha imendaks rohkem kaltsiumi.
K: Millised on kaks võimalikku põhjust, miks valge nahk võib olla eeliseks külmemas kliimas?
V: Teadlased pakuvad välja kaks põhjust, miks valge nahk võib olla eeliseks külmemas kliimas; esiteks kiirgab valge nahk teatud temperatuuril vähem soojust kui must nahk; teiseks kipub keha nõrgemas päikesevalguses tootma vähem D-vitamiini - on olemas hüpotees, et heledama naha valiku põhjuseks oli see vajadus suurema D-vitamiini tootmise järele, kui inimesed liikusid Aafrikast põhja poole.
K: Kuidas on inimeste nahavärvi erinevuste sotsiaalne tähendus ajas kultuuriti muutunud?
V: Inimese nahavärvi erinevuste sotsiaalne tähtsus on aja jooksul kultuuride lõikes varieerunud; seda on näidatud seoses sotsiaalse staatuse ja diskrimineerimisega läbi ajaloo.
