Labradori meri – asukoht, sügavus, kliima ja jääolud
Labradori meri: avasta asukoht, sügavus, külm kliima ja talvised jääolud — põhjalik ülevaade merest, vee- ja soolatingimustest ning jääkatte mõjust.
Labradori meri (prantsuse keeles mer du Labrador) on Põhja-Atlandi ookeani haru Labradori poolsaare ja Gröönimaa vahel. Merd ümbritsevad kagus, loodes ja kirdes mandrilavad. Põhjas on see Davise väina kaudu ühendatud Baffini lahtega. Seda on kirjeldatud kui Atlandi ookeani äärepoolset merd.
Asukoht ja ulatus
Labradori meri paikneb Põhja-Atlandi lääneosas ja ulatub lõunas ühendumiskohani Atlandi ookeaniga. Koha ja sügavuse tõttu on tegu külma ja jõulise merealaga, mis mõjutab regioonide kliimat ja meresüsteeme. Seal, kus meri läheb üle avamereks, on laius ligikaudu 1000 kilomeetrit; põhjas suundub meresügavus madalamaks Baffini lahe suunas ja kitseneb Davise väina.
Sügavus ja merepõhi
Labradori meri on piirkonniti sügav: suurimad sügavused on umbes 3 400 meetrit. Rannikualadel paiknevad laiad mandrilavad, mis järk-järgult laskuvad mandrilahe ja keskossa; Baffini lahe suunas muutub merepõhi madalamaks, kus sügavused langetavad alla 700 meetri (≈2 297 jalga). Merepõhjal on nii lamestunud ladestusalasid kui ka järsemaid mandrilahe servi ja kaljujõge.
Kliima, veetemperatuur ja soolsus
Vee temperatuur on piirkonniti madal: talvel on pinnavee temperatuur tavaliselt ligikaudu −1 °C, suvel tõuseb kohati 5–6 °C-ni. Soolasisaldus on suhteliselt madal, tavaliselt 31–34,9 promilli, mis peegeldab värske vee lisandumist (sulavvesi, jõgede ja jää sulamisveed) ning regionaalseid veevoolusid. Labradori merel on pidevalt külm ja tihti ka udu ning tormid on sagedased, eriti üleminekuperioodidel.
Voolud ja ookeaniline tähtsus
Piirkonda iseloomustab külm Labradori hoovus, mis voolab lõunasse piki Kanada idakalde ja kannab kaasa külma vett ning jääväge (sh jääbütsid Gröönimaalt). Labradori meri on oluline ka globaalsetes ookeanitsüklites: sügava konvektsiooni ja jahenemise tõttu toimub siin osa vesimassi allasurumisest, mis aitab moodustada Põhja-Atlandi süvavet (North Atlantic Deep Water) — see on osa maailma termohaliinilisest tsirkulatsioonist.
Jääolud ja jääbergid
Kaks kolmandikku merest võib talvel olla jääga kaetud, kuid jäämaht ja -katte ulatus varieeruvad aastate ja ilmastikutingimuste järgi. Kevadel ja suvel jõuavad Labradori merre sageli kõrgeid latitudes eraldunud jäämäed (icebergs), mis võivad ohustada laevateid. Viimastel aastakümnetel on täheldatud hooaja- ja kestvuse muutusi ning keskmine merejää ulatus on mõnes kohas langenud, mis on seotud kliimasoojenemisega.
Elustik ja majanduslik kasutus
Labradori meri on rikas kalavarude poolest: piirkonnas esinevad mitmed majanduslikult olulised liigid, näiteks kilu, heeringas, tursk, räim, krevett ja krabi. Samuti elavad siin vaalad, hülged ja arvukad merelinnuliigid, mis kasutavad alasid toitumiseks ja pesitsemiseks. Kalapüük, kohaliku eluhoidmiseks vajalik majandustegevus ja mõnes piirkonnas nafta- ning gaasivarude otsing on merel olulised, kuid neid mõjutavad jää- ja ilmastikuolud ning keskkonnariskid.
Mereside, laevandus ja ohud
Laevandus regioonis on keeruline: lisaks tugevale ilmastikule ja udule kujutavad ohtu jäämäed ja liustiku jääväsid, eriti kevadeti ja suve alguses, kui jää liigub lõunasse. Radar- ja jäävaatlused, laeva varustus ja marsruutide planeerimine on vajalikud ohutuks liiklemiseks.
Teadusuuringud ja keskkonnaseisund
Labradori meri on oluline uurimispiirkond nii merendusteaduses kui ka kliima uurimises — jälgitakse vee temperatuuri, soolsust, jääolusid ja ookeanitsirkulatsiooni. Selle regiooni muutused mõjutavad kohalikku ökosüsteemi ja laiemalt Põhja-Atlandi kliimat. Jätkuvad uurimisprogrammid ja satelliitvaatlused aitavad paremini mõista mere ökoloogiat ning kliimamuutuste mõju.
Kokkuvõtlikult on Labradori meri külm ja dünaamiline meresüsteem, millel on suur roll nii piirkondlikus elustikus ja majanduses kui ka globaalsetes ookeanilistel protsessides.
Päikeseloojang Labradori merel, Paamiuti ranniku lähedal, Gröönimaal
Fauna
Labradori mere põhja- ja lääneosa on detsembrist juunini jääga kaetud. Varakevadel on triivjää hüljeste sigimispaik. Meri on ka Atlandi lõhe ja mitmete mereimetajate toitumispaik. Krevetipüük algas 1978. aastal, samuti tursapüük. Tursapüük vähendas 1990. aastatel kiiresti kalapopulatsiooni ja see lõpetati 1992. aastal. Muude sihtliikide hulka kuuluvad kilttursk, atlandi heeringas, homaar ning mitmed lesta- ja pelaagilised kalaliigid, nagu liivakala ja moorkala. Suuremad kogused asuvad mere lõunaosas.
Meres on üks kahest suuremast Sei vaalavarustusest, teine on Šoti šelfi varu. Levinud on ka minke- ja pudelvaalid.
Labradorpart oli kuni 19. sajandini Kanada rannikul tavaline lind, kuid on nüüdseks välja surnud. Rannikul elavate loomade hulka kuuluvad labradori hunt, karibu, hirv, mustkaru, punarind, arktiline rebane, ahm, lumehani, metskits, kährikkoerad, kährikkoerad, pardid, haned, partorgid ja Ameerika metsafaasan.
Flora
Rannikuline taimestik hõlmab musta kuuse, tamaraki, valge kuuse, kääbuskirbu, haaba, paju, erikaadipõõsaid, puuvillarohi, raba, sambla, sambla ja sambla. Nii Gröönimaa kui ka Kanada rannikul on piirkonnas levinud igihaljad põõsad Labradori teest, mida kasutatakse taimetee valmistamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Labradori meri?
V: Labradori meri on Põhja-Atlandi ookeani haru Labradori poolsaare ja Gröönimaa vahel.
K: Millised on Labradori mere mõõtmed?
V: Labradori meri on umbes 1000 kilomeetri laiune seal, kus ta ühineb Atlandi ookeaniga, ning muutub madalamaks ja 300 kilomeetri laiuseks Baffini lahe suunas.
K: Milline on Labradori mere sügavus?
V: Labradori meri on umbes 3400 meetri sügavusel.
K: Milline on Labradori mere temperatuurivahemik?
V: Vee temperatuur varieerub talvel -1 °C ja suvel 5-6 °C vahel.
K: Milline on Labradori mere soolsus?
V: Labradori mere soolsus on suhteliselt madal, 31-34,9 tuhandikku.
K: Milline on Labradori mere jääkate talvel?
V: Kaks kolmandikku Labradori merest on talvel jääga kaetud.
K: Kuidas Labradori meri on seotud Baffini lahtega?
V: Labradori meri on Baffini lahtega ühendatud Davise väina kaudu.
Otsige