Süüria kodusõda
Süüria kodusõda, tuntud ka kui Süüria ülestõus (araabia keeles الثورة السورية) või Süüria kriis (araabia keeles الأزمة السورية), on käimasolev relvastatud konflikt Süürias. Baathi valitsus võitleb inimeste vastu, kes tahavad seda valitsust kõrvaldada. Konflikt algas 15. märtsil 2011. aastal meeleavaldustega. Need meeleavaldused olid sarnased teistes araabia riikides toimunud meeleavaldustega, mida on nimetatud araabia kevadeks. Süüria meeleavaldajad nõudsid, et president Bashar al-Assad astuks tagasi. Tema perekond on olnud Süürias presidendiks alates 1971. aastast. Paljud Assadi toetajad on šiiidid, samas kui enamik opositsiooni liikmeid on sunniidid.
2011. aasta aprillis tulistas Süüria armee meeleavaldajaid üle kogu riigi. Pärast kuude kestnud sõjalisi lahinguid muutusid protestid relvastatud mässuks. Opositsiooniväed olid Süüria armeest lahkunud sõdurid ja vabatahtlikud tsiviilisikud. Opositsioonivõitlejatel puudus keskne juhtkond. Lahingud toimusid paljudes linnades üle kogu riigi. 2011. aasta lõpus hakkas islamistlik rühmitus al-Nusra Front jõududes suuremat rolli mängima. 2013. aastal astus Süüria armee toetuseks sõjategevusse Hezbollah.
Süüria valitsus sai sõjalist toetust Venemaalt ja Iraanilt. Katar ja Saudi Araabia andsid mässulistele relvi. 2013. aasta juuliks kontrollis Süüria valitsus umbes 30-40 protsenti riigi territooriumist ja 60 protsenti Süüria elanikkonnast. ÜRO 2012. aasta aruandes öeldi, et lahingud toimusid erinevate sektide või rühmituste vahel. Lahingud toimusid šiiitlike rühmituste ja sunniitlike mässuliste rühmituste vahel,.
ÜRO andmetel hukkus 2013. aasta juuniks üle 100 000 inimese. Kokku oli 2013. aasta septembriks tapetud 120 000 inimest. Lisaks pandi kümneid tuhandeid meeleavaldajaid vangi. Oli teateid, et Süüria valitsus piinab vange. Rahvusvahelised organisatsioonid süüdistasid nii valitsust kui ka opositsioonijõude inimõiguste rikkumises. ÜRO ütles, et enamiku rikkumistest pani toime Süüria valitsus. Üle 4 miljoni süürlase oli sunnitud lahingute tõttu ümber asuma ja üle 2 miljoni põgeniku lahkus oma riigist. Miljonitel kodanikel on endiselt puudus elektrist, toidust ja joogiveest.
2013. aastal kasutas Süüria režiim mässuliste vastu keemiarelvi. See äratas rahvusvahelise üldsuse tähelepanu. Valitsus loobus väidetavalt 2014. aastal oma keemiarelvadest, kuid jätkas sõda, kasutades muid relvi. Hiljem, 2014. aastal, sai Iraagi ja Levandi Islamiriik kõige võimsamaks vastase armeeks, mis kontrollis rohkem territooriumi kui Süüria valitsus ise.
Kõigi nende sündmuste tõttu Süürias oli 5,6 miljonit süürlast sunnitud põgenema teistesse riikidesse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Süüria kodusõda?
V: Süüria kodusõda on jätkuv relvastatud konflikt Süüria Araabia Vabariigis, mis algas 2011. aastal pärast seda, kui Süüria valitsus lõpetas vägivaldselt demokraatiameelsed meeleavaldused Daraa linnas.
K: Milliste teiste nimetuste all on see tuntud?
V: Seda tuntakse ka kui Süüria ülestõusu (araabia keeles: الثورة السورية) või Süüria kriisi (araabia keeles: الأزمة السورية).
K: Kust see algas?
V: See algas 2011. aastal pärast seda, kui Süüria valitsus lõpetas vägivaldselt demokraatiameelsed meeleavaldused Daraa linnas.
K: Kes on selles konfliktis osalenud?
V: Konflikt hõlmab võitlust Süüria režiimi ja mitmete opositsioonirühmituste vahel.
K: Kuidas on see konflikt aja jooksul arenenud?
V: See konflikt on kujunenud üheks kõige rahvusvahelisemaks ja mõjukamaks konfliktiks Lähis-Ida kaasaegses ajaloos.
K: Mis toimus enne selle konflikti algust?
V: Enne selle konflikti algust toimusid Daraa linnas demokraatiat pooldavad meeleavaldused.
K: Miks viisid need meeleavaldused vägivaldse võitluseni?
V: Need protestid viisid vägivaldse võitluseni, sest Süüria valitsus vastas neile vägivallaga.
