Maailma kõrgeimad ehitised: täielik nimekiri mastidest kuni pilvelõhkujateni

Avasta maailma kõrgeimad ehitised — mastid, tornid ja pilvelõhkujad täielikus nimekirjas koos kõrgusandmete ja põnevate faktidega. Tutvu kohe!

See on nimekiri maailma kõrgeimatest ehitistest, nii minevikust kui ka tänapäevast, hõlmates väga erinevaid konstruktsioonitüüpe. Enamik nimekirjas olevatest objektidest on telering- ehk traaditoega mastid. Lisaks on esindatud kõrgemad tornitüüpi ehitised (näiteks CN Tower) ja kõrghooned (näiteks Sears Tower).

Loetelu sisaldab ka mõningaid teisi konstruktsioone, nagu naftaplatvormid, elektritornid, sillatornid ja korstnad. Kuna loetelu koostatakse absoluutse kõrguse järgi (ehitise kõrgeimast tipust kuni maapinnani), siis on selles väga erinevaid ehitiste klasse ja seetõttu ei võrrelda siin ainult sarnaseid tüüpe omavahel.

Masti, torni ja kõrghoone mõisted

Üldsõnaliselt saab kõrgeid ehitisi jagada mitmeks põhikategooriaks:

• Teleringmastid (guyed masts) – õhukesed vertikaalsed konstruktsioonid, mida toetavad mitmepunktilised traadid (guy wires). Neid kasutatakse sageli tele- ja raadioside jaoks ning need võivad olla maailma kõrgeimad üksiktehiskonstruktsioonid.
• Vabalt seisevad tornid (freestanding towers) – paksud ja jäigad tornid, mis ei kasuta tugitraate; näited on vaatetornid ja sidesildumis- või televisiooni tornid, nagu CN Tower.
• Kõrghooned või pilvelõhkujad (skyscrapers) – mitme korrusega hooned, kus osa kõrgusest on mõeldud inimeste kasutamiseks (kontorid, elamud jm). Näiteks tuntud Sears Tower (praegu sageli nimetatud Willis Tower).
• Muu tüüpi struktuurid – naftaplatvormid, sillatornid, kõrged korstnad, suurejoonelised monumendid jpm, mis võivad olla topeltfunktsionaalsed või spetsiifilise otstarbega.

Kuidas kõrgust mõõdetakse ja miks nimekirjad erinevad

Ehitiste kõrguse mõõtmisel kasutatakse mitut erinevat standardit, mistõttu võidakse sama objekti puhul näha erinevaid näitajaid:

• Arhitektuurne kõrgus – kõrgus maapinnast kuni arhitektuurse tipuni, sealhulgas krooni, teravike ja muud püsivad arhitektuurielemendid, kuid tavaliselt välja jäetud ajutised antennid.
• Tipukõrgus (tip height) – kõrgus maapinnast kuni kõrgeima punkti, kaasa arvatud antennid ja muud tehnilised lisandid.
• Kõrgeim kasutatav korrus – kõrgus kuni ülemise korruse tasemeni, mida inimesed kasutavad.
• Kõrgeim osa – mõnel nimekirjal võivad olla eraldi kategooriad vabalt seisvatest struktuuridest ja telering-mastidest.

Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Council on Tall Buildings and Urban Habitat (CTBUH), kasutavad konkreetseid reegleid, mis aitavad klassifitseerida ja võrrelda kõrghooneid eristades arhitektuurset kõrgust, tipukõrgust ja kõrgeimat kasutatavat korrust.

Oluline kontekst ja ajaloolised näited

Mõned tähelepanuväärsed faktid ja näited aitavad konteksti luua:

• Palju maailma kõrgeimaid konstruktsioone on traaditoega mastid, sest nende konstruktsioon võimaldab suhteliselt õhukese kolonni abil saavutada suurt kõrgust madala materjalikulukusega. Sellised mastid asuvad sageli maapiirkondades, kuna nende aluspindala ja turvaline asukoht on olulised.
• Ajalooliselt on olnud väga kõrgeid objekte, mis on lammutatud või kokku varisenud – näiteks kuulus Varssavi raadiosaatja (Warsaw Radio Mast) oli maailma kõrgeim inimene ehitatud objekt enne õnnetust 1991. aastal.
• Vabalt seisvad tornid, nagu Tokyo Skytree või CN Tower, on sageli avaliku vaatetorni ja sidefunktsiooniga — need pakuvad vaatetubasid ning samal ajal majutavad tele- ja raadiosignaale.
• Kõrghooned nagu Sears Tower on suunanäitajad linnapildi ja arhitektuuri arengus, kuid nad ei ole tavaliselt nii kõrged kui mõned traaditoega mastid või mõned suured tornid, kui mõõta absoluutset tipukõrgust.

Miks see nimekiri on koostatud absoluutse kõrguse järgi

Nimekiri on järjestatud absoluuthighuse alusel, sest see lubab hõlmata väga erinevaid ehitiste klasse (mastid, tornid, hooned, platvormid jne) ja anda ühtse võrdluse kõrgeimast punktist. See aga tähendab, et nimekirjas võidakse võrrelda struktuure, mille ülesanded, konstruktsioon ja kasutus on väga erinevad — näiteks repetitsioonimast ja elamukõrghoone võivad olla samal positsioonil kõrguse poolest, kuid neil pole muud koostalitlust peale selle mõõdetud tipu.

Kui otsite konkreetseid kõrguseandmeid või soovite teada, millised on praegu kõrgeimad ehitised igas kategoorias (teleringmasti, vabalt seisev torn, kõrgeim elamispinnaga hoone jne), saab nimekirja filtreerida vastavalt klassile ja kasutada erinevaid kõrgusstandardeid (arhitektuurne kõrgus, tipukõrgus jt).

Alljärgnevalt võib olla kasulik osa iga kategooria tippkohtadega — teleringmasti, vabalt seisvate tornide ja kõrghoonete (pilvelõhkujate) nimekirjad — kuid kuna siinne kokkuvõte on ülevaatlik, leidub detailsemad tabelid ja andmeallikad, mis annavad iga objekti täpse kõrguse, asukoha ja staatuse (töös, lammutatud, kokku varisenud jne).

Küsimused ja vastused

K: Mille järgi on korraldatud maailma kõrgeimate ehitiste nimekiri?

K: Millist tüüpi ehitised on selles nimekirjas kõige sagedamini esindatud?

K: Kas selles nimekirjas on peale mastide ka muud tüüpi ehitisi?

K: Mis on mast?

K: Kui kõrgele ulatuvad mõned neist struktuuridest?

K: Mis eesmärki need kõrged mastid täidavad?

Otsing