Ookeani pinnalaine
Ookeani pinnalained on pinnalained, mis tekivad ookeani ülemises kihis. Need tulenevad tavaliselt tuulest. Mõned tekivad geoloogiliste mõjude, näiteks maavärinate või vulkanismi tagajärjel ja võivad läbida tuhandeid miile enne maismaale jõudmist. Nende suurus varieerub väikestest lainetest kuni suurte tsunamiteni. Üksikute veeosakeste tegelik edasiliikumine on katkematu lainetuse puhul väike, hoolimata suurest energiast ja hoovusest, mida see võib edasi kanda. Kui laine tabab madalat vett, "murdub" see, sest põhi liigub aeglasemalt kui ülemine osa.
Lainete murdumine laste basseinis La Jollas, Kalifornias.
Laine moodustumine
Suurem osa suurtest lainetest, mida ookeanirannal näeb, on tingitud kaugetest tuulest. Nende "tuulelainete" tekkimist mõjutavad kolm tegurit:
- Tuule kiirus
- Avatud vee kaugus, mille tuul on üle puhunud.
- Aeg, mille jooksul tuul on puhunud üle teatud piirkonna.
Kõik need tegurid koos määravad ookeanilainete suuruse ja kuju. Mida suurem on iga muutuja, seda suuremad on lained. Laineid mõõdetakse:
- Kõrgus (kõrgusest kuni tipuni)
- Lainepikkus (harjalt harjale)
- Periood (ajavahemik järjestikuste tippude saabumise vahel statsionaarsesse punkti)
Teatavas piirkonnas on lained tavaliselt erineva suurusega. Ilmateadetes ja tuule lainestatistika teaduslikus analüüsis väljendatakse nende suurust teatud ajavahemiku jooksul tavaliselt "olulise lainekõrgusena". See näitaja kujutab endast lainete kõrgeima ühe kolmandiku keskmist kõrgust teataval ajavahemikul (tavaliselt kaksteist tundi) või konkreetse tormisüsteemi või sündmuse ajal. Arvestades lainete suuruse varieeruvust, on suurimad üksikud lained tõenäoliselt kaks korda suuremad kui teatatud oluline lainekõrgus konkreetse päeva või tormi kohta.
