Herbert Hoover
Herbert Clark Hoover (10. august 1874 - 20. oktoober 1964) oli Ameerika Ühendriikide 31. president aastatel 1929-1933. Ta oli maailmakuulus kaevandusinsener ja humanitaarabi andja. Ameerika Ühendriikide kaubandusministrina 1920. aastatel presidentide Warren G. Hardingi ja Calvin Coolidge'i ajal edendas ta majanduse moderniseerimist. Varsti pärast tema presidendiks saamist algas Suur Depressioon. Paljud inimesed süüdistasid Hooverit selles, et ta ei teinud sel ajal piisavalt palju inimeste aitamiseks.
Enne eesistumist
Ta sündis West Branchis, Iowa osariigis. Ta on esimene president, kes on sündinud Mississippi jõest lääne pool.
Herbert Hoover oli ärimees. Ta oli Ameerika Ühendriikide kaubandusminister. 1927. aastal esines Hoover esimesel televisiooni avalikul demonstratsioonil.
Hoover ja tema abikaasa õppisid Hiinas töötades mandariini hiina keelt. Nad kasutasid seda Valges Majas, et Valge Maja töötajad ei saaks neist aru.
Eesistujariik
Paar kuud pärast tema valimist kukkus aktsiaturg kokku ja algas Suur Depressioon.
Erinevalt Andrew Mellonist ja Calvin Coolidge'ist, kes uskusid, et föderaalvalitsus peaks hoidma oma käed eemal majandusest, uskus Herbert Hoover, et föderaalvalitsuse mõningane tegevus on vajalik.
Kuigi ta oli vastu heaoluriigile, mis annaks inimestele raha selle eest, et nad ei tee midagi, soovis ta luua töökohti mitmete riiklike programmide kaudu, sealhulgas ehitada tohutu tamm, mis hiljem sai nimeks Hooveri tamm.
Halva majanduse tõttu sai föderaalvalitsus vähem raha maksutuludena ja valitsus kulutas rohkem raha, kui ta sisse võttis, seega püüdis Hoover suurendada valitsuse tulusid, et tasakaalustada eelarvet. Ta allkirjastas 1932. aasta tuluseaduse, mis kujutas endast suurt maksutõusu. Ta allkirjastas ka Ameerika Ühendriikide ajaloo suurima tariifide (maks, mida kohaldatakse välisriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel kaubeldavate kaupade suhtes) tõstmise, mis süvendas Suurt Depressiooni, kuigi 1000 majandusteadlast hoiatas teda, et ta ei tohiks seda allkirjastada.
Hoover keeldus andmast vaestele 1. maailmasõja veteranidele (nn boonusarmee) lubatud pensioniraha varem, kui oli kokku lepitud, mistõttu nad streikisid. Hoover andis Ameerika Ühendriikide armeele korralduse sundida neid lahkuma. Selle tulemuseks oli verine konflikt, mis kahjustas Hooveri mainet.
Hoover oli ebaharilik ja ei suhelnud inimestega hästi, mistõttu paljud pidasid teda pahatahtlikuks.
Hoover toetas väga ebapopulaarset alkoholi keelustamist ja ei tahtnud alkoholi seadustada.
Kuigi Hoover toetas valitsuse mõningast sekkumist majandusse, oli ta Franklin Roosevelti New Deal'i vastu, sest tema arvates nõudis see liiga suurt valitsuse sekkumist majandusse.
Kuna ta ei suutnud Suurt majanduslangust parandada, kaotas ta 1932. aasta valimised Franklin Rooseveltile.
Surm
Hoover suri 90-aastaselt oma sviidis New Yorgis seedetrakti verejooksu tõttu, mille põhjustas jämesoolevähk.
