Herbert Clark Hoover (10. august 1874 - 20. oktoober 1964) oli Ameerika Ühendriikide 31. president aastatel 1929-1933. Ta oli maailmakuulus kaevandusinsener ja humanitaarabi andja. Ameerika Ühendriikide kaubandusministrina 1920. aastatel presidentide Warren G. Hardingi ja Calvin Coolidge'i ajal edendas ta majanduse moderniseerimist. Varsti pärast tema presidendiks saamist algas Suur Depressioon. Paljud inimesed süüdistasid Hooverit selles, et ta ei teinud sel ajal piisavalt palju inimeste aitamiseks.
Varane elu ja haridus
Herbert Hoover sündis Iowas taluperes, kuid suure osa lapsepõlvest ja noorusest veetis perekond Iowast väljaspool. Ta õppis Stanfordi ülikoolis, kus omandas insenerihariduse. Varakult tunti teda kui andekat ja sihikindlat noort inseneri.
Karjäär kaevandusinsenerina
Pärast lõpetamist töötas Hoover globaalses kaevandustööstuses: ta juhtis ja konsulteeris kaevandusettevõtete projektide juures Austraalias, Aafrikas ja Hiinas. Tema rahvusvaheline kogemus ja oskus ettevõtteid organiseerida aitasid tal koguda märkimisväärset varandust ning saada maineks oskuslik projektijuht.
Humanitaarabi ja riiklik teenistus
Esimese maailmasõja ajal sai Hooverist laialt tuntud humanitaaritöötaja: ta organiseeris ja juhtis must-toetustöödega seotud abiprogramme, näiteks Belgia abisaadetisi, mis päästsid näljast paljusid sõjapõgenikke. Hiljem, kui Ameerika Ühendriigid astusid sõtta, juhtis ta US Food Administration programmi, mis koordineeris toiduvarude säästlikku kasutamist ja varustamist.
Kaubandusminister
1921–1928 töötas Hoover Ameerika Ühendriikide kaubandusministrina. Seal edendas ta tööstuse ja kaubanduse moderniseerimist, tuginedes tehnilisele toele, standardiseerimisele ja koostööle erasektori ning föderaalse võimu vahel. Tema poliitikad aitasid kaasa majanduse suuremale efektiivsusele 1920. aastatel.
Presidendiks saamine ja reaktsioon Suurele Depressioonile
Hoover valiti presidendiks 1928. aastal, kuid juba 1929. aasta lõpus algas maailmaturul ja USA-s Suur Depressioon, mis tõi kaasa massilise tööpuuduse ja vaesuse. Hoover uskus alguses vabatahtlikesse meetmetesse: ta kutsus ettevõtteid ja heategevusorganisatsioone kokku, et leida lahendusi töötuse ja vaesuse leevendamiseks. Kuid kriitika tema suunal kasvas, kuna abimeetmed tundusid paljude arvates ebapiisavad ja aeglased.
Poliitilised sammud ja vastuväited
Hooveri administratsioon võttis siiski mitmeid samme, sealhulgas riikliku finantseerimise suurendamise kaudu pankade ja ettevõtete toetamine ning 1932. aastal asutatud Reconstruction Finance Corporation (RFC), mis laenas raha finantsasutustele ja ettevõtetele. Tema allkirjastatud tollitõstmised (nt Smoot-Hawley tolliseadus) ja rõhuasetus vabatahtlikule kohustusele said osaks teravast poliitilisest ja avalikust kriitikast, sest paljud pidasid neid majanduslanguse leevendamisel ebaefektiivseks.
Elu pärast presidendiametit
Pärast kaotust 1932. aasta valimistel jäi Hoover aktiivseks avalikus elus. Ta juhatas mitmeid komisjone ja tegi poliitilisi ettepanekuid riigihalduse korrastamiseks. Teise maailmasõja ja sellele järgnenud ajajärgu ajal püüdis ta kaasa aidata riikliku juhtimise ja administratsiooni tõhustamisele; ta juhtis ka 1947. aastal moodustatud komisjoni föderaalvalitsuse töö tõhustamiseks (tuntud kui Hooveri komisjon).
Pärand ja hinnang ajaloos
Hooveri pärand on keeruline: ta oli edukas insener ja rahvusvaheline humanitaarabi organiseerija, kuid presidendina seostub tema nimi paljude jaoks eelkõige Depressiooniga ja kriitikaga tema reageerimise kohta. Hiljem eluõhtul väärtustati rohkem tema varasemat humanitaarset panust ning ta pälvis tunnustust kui kogenud administratiivne ja tehniline mõtleja. Herbert Hoover suri 20. oktoobril 1964, 90-aastasena.
See lühiülevaade annab konteksti tema mitmetahulisele karjäärile: insener, humanitaarabi organiseerija, Ameerika Ühendriikide kaubandusminister ja riigipea, kelle ametiaeg kattus ühe Ameerika rohkeima sotsiaalmajandusliku kriisiga.