Millard Fillmore - USA 13. president (1800–1874), viimane whigipresident
Millard Fillmore (7. jaanuar 1800 – 8. märts 1874) oli Ameerika Ühendriikide 13. president, kes teenis ametis 9. juulist 1850 kuni 4. märtsini 1853. Ta sai presidendiks pärast eelneva presidendi Zachary Tapleri surma ja oli ajaloo viimane whigipartei esindanud president ning viimaseid, kes ei kuulunud kas demokraatide või vabariiklaste ridadesse.
Varajane elu ja poliitiline karjäär
Fillmore sündis New Yorgi osariigis ja kasvas vaeses perekonnas. Ta õppis ise ja sai juristi kutse, töötades alguses advokaadina ja osaledes kohalikus poliitikas. Enne presidendiks saamist teenis ta nii osariigi seadusandluses kui ka Ameerika Ühendriikide esindajatekogus kongressis. 1849 valiti ta asepresidendiks Zachary Taylori kandidaadina, ning asepresidendina jätkus tema tõus riiklikule areenile.
Presidentuur: peamised otsused ja vaidlused
- Rahukompromiss 1850. aastal: Fillmore toetas ja allkirjastas kompromissipaketi, mis püüdis lahendada lõimumüüri lõuna- ja põhjaosariikide vahel. Selle paketi üks kõige vastuolulisemaid osi oli karmistatud põgenike orjade seadus (Fugitive Slave Act), mille jõustamine tekitas tugevat vastuseisu põliselanike ja abolitionistide seas.
- Põgenike orjade seaduse rakendamine: Fillmore nõustus föderaalse täidesaatva võimuga tagama kompromissi rakendamise, mis omakorda nõrgendas tema populaarsust põhjaosas ja kiirendas whigide partei lõhustumist.
- Välispoliitika ja Jaapan: Fillmore pani aluse Ameerika suhetele Jaapaniga, saates meresalkade juhtimisel uurimis- ja diplomaatilise missiooni (Juhtimisel Commodore Matthew C. Perry) eesmärgiga avada Jaapan läänekaubandusele. See samm oli tähtis samm Ameerika rahvusvahelise mõju kasvatamisel Vaikse ookeani piirkonnas.
Hiljem ja pärand
Whigide partei ei nomineerinud Fillmore’i 1852. aastal uuesti presidendiks. 1856. aastal kandideeris ta Ameerika partei (tuntud ka kui "Know Nothing") nimekirjas, kuid ei võitnud tagasi võimu. Tema otsuste – eriti Fugitive Slave Acti toetamise – tõttu jäi Fillmore ajaloolisse mällu vastuolulise figuurina: mõned hindasid teda kui rahumeelset kompromissitegijat, teised süüdistasid teda orjanduse lobitöö toetamises.
Pärast valimistest loobumist jäi Fillmore aktiivseks ühiskondlikult ja tegutses peamiselt Buffalos, kus ta jätkas advokaadina ja toetas kohalikke haridus- ning kultuurialaseid algatusi. Ta suri 8. märtsil 1874.
Tänapäeval peetakse Fillmore’i presidendiaega üleminekuaastateks, mis näitas Ameerika ühiskonnas kasvavat lõhet orjanduse ja föderaalvõimu küsimustes ning aitas kaasa suuremate poliitiliste muutuste ja uue parteisüsteemi kujunemisele järgnevail aastakümnetel.
Varajane elu
Millard Fillmore kasvas üles vaeses peres. Ta tegi kõvasti tööd, et koolis hästi hakkama saada, ja käis kolledžis. Ta sai 1823. aastal tööd advokaadina. 1828. aastal valiti ta New Yorgi kongressi liikmeks ja leidis sõpru Whigi parteis. See aitas tal saada valitud 1848. aastal asepresidendiks.
Eesistujariik
Kui Millard Fillmore oli asepresident, juhtis ta Ameerika Ühendriikide senatit, kui see võitles Texast ja Uus-Mehhikot puudutava orjapidamisotsuse üle.
Kui ta sai presidendiks, oli orjaküsimus väga terav (kuni selleni, et lõunapoolsed osariigid olid lähedal sellele, et mitte enam Ameerika Ühendriikide osaks olla).
Fillmore allkirjastas 1850. aasta kompromissi (viis seadust, mis rahustasid orjuse küsimust, rahuldades nii põhjapoolseid kui ka lõunapoolseid osariike). Kuigi 1850. aasta kompromissiga said põhjapoolsed osariigid ja lõunapoolsed osariigid omavahel läbi, ei kestnud rahu igavesti. 1850. aastate lõpus lõpetasid põhja ja lõunaosariikide leppimise.
California liideti Ameerika Ühendriikidega 9. septembril 1850. aastal. Sellest sai 31. osariik.
Tema otsus allkirjastada 1850. aasta kompromiss pani paljud inimesed tema Whig Party's tema peale pahaseks. Nad takistasid tal 1852. aastal presidendiks kandideerimast.
Ta käivitas esimese raamatukogu Valges Majas.
Pärast presidendiks olemist
Pärast Fillmore'i sai Franklin Pierce'ist 14. president. Fillmore sai tööd Buffalo ülikooli juhatajana. Fillmore liitus Know-Nothing Party'ga ja üritas uuesti presidendiks kandideerida, kuid Know-Nothing Party ei olnud väga edukas.
New Yorgi Buffalo linnavalitsuses on Millard Fillmore'i kuju.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Ameerika Ühendriikide 13. president?
V: Millard Fillmore oli Ameerika Ühendriikide 13. president.
K: Millal ta presidendina tegutses?
V: Ta oli president aastatel 1850-1853.
K: Millise partei liikmeks ta oli?
V: Ta kuulus whigide parteisse.
K: Kuidas sai ta presidendiks?
V: Ta sai presidendiks 1850. aastal, kui eelmine president Zachary Taylor suri.
K: Kas tema partei valis ta 1852. aastal uuesti kandideerima?
V: Ei, tema partei ei valinud teda 1852. aastal uuesti kandideerima.
K: Kas ta kandideeris 1856. aastal uuesti valimistel? V: Jah, ta kandideeris 1856. aastal Ameerika partei koosseisus, kuid kaotas.
