Ameerika Ühendriikide 2020. aasta presidendivalimised toimusid 3. novembril 2020. Valijad valisid presidendivalijad, kes seejärel kogunesid ja hääletasid 14. detsembril 2020, et formaalselt kinnitada valimistulemus ja valida president ning asepresident. Valimiste võitjad astusid ametisse 20. jaanuaril 2021.

Donald Trump, 45. ja valimistel käinud istuv president, juhtis vabariiklaste kampaaniat; mitmed osariikide vabariiklaste parteiorganisatsioonid tühistasid oma eelvalimised ja andsid sellega tuge tema kandidatuurile. Ta sai laialdaselt eeldatavaks kandidaadiks 2020. aasta kevadel.

Demokraatide seas alustas kampaaniat suur hulk kandidaate — kokku umbes 27 peamist nime —, seades üles ajaloo ühe suurima kandidaatide välja ühe partei raamides tänapäeva Ameerika poliitikas. Aprillis 2020 jäi endisest asepresidendist Joe Biden demokraatide eeldatavaks kandidaadiks pärast seda, kui senaator Bernie Sanders oma kampaania lõpetas. Augustis 2020 valis Biden oma kandidaadiks USA senaatori ja endise 2020. aasta kandidaadi Kamala Harrise, tehes temast esimese nais-, esimese mustanahalise ja esimese Lõuna-Aasia päritolu asepresidendikandidaadi suurema partei kandidaadi ridades.

Valimisprotsess ja eripärad

2020. aasta valimised toimusid ebatavaliselt COVID-19 pandeemia taustal, mis tõi kaasa ulatusliku posti- ja varajase hääletamise kasutamise. Paljud osariigid laiendasid posti- ja kaughääletamise võimalusi ning see muutis hääletamise logistikat ja hilistas tulemuste avalikustamist mõnes löövamaid lahinguid pidavates osariikides. Valimissüsteem jätkas tavapärast kaheastmelist protsessi: rahvas hääletas kandidaadi poolt ning osariikide võitjate alusel määrati hulka presidendivalijaid, kes kogunesid detsembris, et hääletada ametlikult presidendi ja asepresidendi valimiseks.

Peamised sündmused ja kampaaniate rõhuasetused

  • COVID-19 ja majandus: pandeemia ning majanduslik tagasilöök olid valimiste kesksed teemad — valijad hindasid liidri suutlikkust pandeemiaga toime tulla.
  • Protestid ja sotsiaalne õiglus: 2020. aasta jooksul toimusid suured meeleavaldused politsei vägivalla ja rassilise ebavõrdsuse vastu, mis mõjutasid avalikku arutelu.
  • Debatid ja tervis: koroonaviiruse tõttu kulges debattide formaat osaliselt muudatustega; kampaaniad ja ühiskondlikud sündmused kohandati distantsi ning ohutusmeetmetega. Trumpi koroonasse nakatumine oktoobris 2020 mõjutas arutelusid ja kampaaniakujutist.
  • Sõjad juhtimiskriitika ja usaldus: mõlema poole kampaaniad olid intensiivsed, keskendudes juhtimise, äri- ja välispoliitika küsimustele ning usaldusväärsusele.

Tulemused

Valimistel võitis demokraatide kandidaat Joe Biden, kes sai 306 elektoraalhäält võrreldes Donald Trumpi 232-ga. Populaarhääletuses kogus Biden umbes 81,3 miljonit häält (ligikaudu 51,3%) ja Trump umbes 74,2 miljonit (ligikaudu 46,8%), mis tähistas ajalooliselt kõrget osavõttu ja populaarseima häältesaagi rekordit USA presidendivalimiste kontekstis.

Tulemuste osas olid otsustavad mõned kasutud või tihedalt võidetud swing-osariigid, kus Biden saavutas olulised võidud, sh Michigan, Wisconsin, Pennsylvania, Arizona ja Georgia. Need osariigid pöörasid elektoraalikontori skoori demokraatide kasuks võrreldes 2016. aasta valimistega.

Vaidlused, ümberlugemised ja õiguslikud protsessid

Pärast valimisi toimusid palju kohtukaebusi, ümberlugemisi ja õiguslikke vaidlusi, mida algatas peamiselt Trumpi kampaania ja toetajad, väites pettusi või vigasid hääletusprotseduurides. Enamik neist kaebustest lükati tagasi kohtutes tõendite puudumise tõttu; samuti jäid muutmatusse nii riikide ametlikud tulemused kui ka ilma laiaulatusliku tõenduseta püstitatud väited. Georgia osariigis toimus ümberlugemine, mis kinnitas esialgset tulemust. USA justiitsministeerium ega osariikide ametiasutused ei leidnud tõendeid, mis ümber lükkaksid valimistulemuse.

14. detsembril 2020 kogunesid presidendivalijad vastavalt osariikide tulemustele ja hääletasid ametlikult; suurem osa electoriatest toetas Biden–Harrise ticketti. Kongress pidi tulemused ametlikult kinnitama 6. jaanuaril 2021, kuid selle protseduuri ajal puhkes Washingtonis rünnak Kapitooliumile, mis katkestas istungi ja viis täiendava meelelahutuseta turvameetmete ja seadusandlike arutelude keskmesse. Kongress kinnitas lõpuks esialgset elektoraalikombinatsiooni 7. jaanuaril 2021.

Mõjud ja tähendus

  • Hääletamine ja demokraatia: 2020. aasta valimised rõhutasid hääletamise kättesaadavuse, usalduse ja meediakajastuse tähtsust tugevas demokraatias.
  • Tehnoloogia ja infokorraldus: valeinfo ja sotsiaalmeedia roll sai laialdaselt tähelepanu, mis tõi kaasa arutelud platvormide vastutuse ja faktikontrolli üle.
  • Ajaloost: Joe Bideni valimine ja Kamala Harrise asepresidents tähendasid mitmeid ajaloolisi esimesi kordasid kõrgetel riigiametikohtadel.

Järeldus

2020. aasta USA presidendivalimised olid erakordsed nii tingimuste (globaalne pandeemia, suur postihäältes osalus) kui ka poliitilise erimeelsuse poolest. Valimistulemus andis võimu demokraatidele ja tõi kaasa ajaloolisi muutusi asepresidendi ametikohas; samal ajal tõi protsess kaasa ulatusliku õigusliku läbivaatuse ja avaliku debati valimissüsteemi terviklikkuse üle.