Kirsten Gillibrand: New Yorgi senaator, demokraat ja 2020. presidendikandidaat

Kirsten Gillibrand — New Yorgi senaator ja demokraat, 2020. aasta presidendikandidaat; ülevaade karjäärist, poliitilistest seisukohtadest ja kampaania tagamaadest.

Autor: Leandro Alegsa

Kirsten Elizabeth Rutnik Gillibrand (sündinud 9. detsembril 1966) on Ameerika Ühendriikide poliitik ja New Yorgi noorem senaator alates 2009. aastast. Ta on Demokraatliku Partei liige ja endine Ameerika Ühendriikide esindajatekoja liige New Yorgi 20. kongressi ringkonnast.

2019. aasta jaanuaris teatas Gillibrand oma plaanist kandideerida 2020. aasta valimistel Ameerika Ühendriikide presidendiks. Ametliku teate tegi ta 17. märtsil 2019. Ta lõpetas oma kampaania 28. augustil 2019.

Varasem elu ja haridus

Kirsten Gillibrand õppis ja omandas kõrghariduse enne poliitikasse astumist. Ta õppis humanitaar- ja õigusvaldkonnas ning töötas varem juristina ja nõunikuna, enne kui 2000ndate alguses hakkas aktiivsemalt tegelema valitava poliitikaga. Tema varasem taust aitas kujundada keskendumist õiguse, avaliku teenistus ja naiste õiguste teemadele.

Poliitiline karjäär

Gillibrand valiti esindajatekoja liikmeks ja teenis New Yorgi 20. kongressi ringkonna esindajana. 2009. aastal määrati ta nooremaks senaatoriks New Yorgist, asendades senati kohalt lahkunud kandidaadi, kelle ametikohale ta kutsuti osaliselt seoses administratiivsete muudatustega föderaalses poliitikas. Aja jooksul on Gillibrand teeninud senaatorina terve rea ametiaegu ja osalenud erinevate seadusandlike algatuste ettevalmistamisel.

Senatis tehtud töö ja poliitilised prioriteedid

Peamised teemad, millele Gillibrand on keskendunud:

  • Naiste õigused ja väärkohtlemise ennetamine: Gillibrand on aktiivselt töötanud seksuaalse väärkohtlemise ja ahistamise küsimuste käsitlemisel nii sõjaväes kui ka tsiviilelus ning on toetanud seadusandlust, mis tugevdab ohvrite kaitset ja aruandlusmehhanisme.
  • Perepuhkus ja sotsiaalpoliitika: ta on toetanud laiemat juurdepääsu tasustatud peresoodustustele ning riiklikke meetmeid, mis aitaksid peredel töö- ja pereelu ühildada.
  • Relvaseadused ja avalik ohutus: Gillibrand on toetanud ranged taustakontrolle ja muid samme relvavägivalla vähendamiseks.
  • Tervisepoliitika ja majanduslik turvalisus: ta on pooldanud meetmeid, mille eesmärk on laiem tervisekindlustus ning paremad sotsiaalsed tugisüsteemid.

Lisaks on Gillibrand tuntud oma aktiivse suhtumise poolest avalikkuse ja huvigruppide suunas ning selle poolest, et ta on aja jooksul muutnud ja täpsustanud oma seisukohti, reageerides valijate ootustele ja riiklikule poliitilisele diskursusele.

2020. aasta presidendikampaania

Gillibrand kuulutas 2019. aasta alguses oma kavatsusest kandideerida 2020. aasta presidendivalimistel. Ta esitas ametliku kampaania 17. märtsil 2019, rõhutades oma platvormil muu hulgas naiste õiguste kaitset, perepoliitika tugevdamist ja sotsiaalsete reformide vajadust. Kampaania kestis mõne kuu ning 28. augustil 2019 teatas Gillibrand oma kandideerimisest loobumisest, suunates seejärel oma tähelepanu senati tööle ja New Yorgi huvide esindamisele.

Isiklik elu ja avalik kuvand

Gillibrand on abielus ja tal on pereelu, mida ta aeg-ajalt mainib osana oma avalikust tegevusest ning mis mõjutab tema huvi peresõbraliku poliitika vastu. Tema avalik kuvand kombinatsioonina tugevast naiste õiguste eestkõnelejaks olemisest ja pragmatilisest seadusandlikust töövõimest on teinud temast märgatava figuuri Demokraatlikus Parteis.

Pärand ja mõju

Kirsten Gillibrand on tuntud kui senaator, kes on pööranud suurt tähelepanu naiste õigustele, töö- ja pereelu ühitamise küsimustele ning riiklikule julgeolekule. Tema 2020. aasta presidendikandidaur oli lühike, kuid aitas tõsta tema profiili riiklikul tasandil ning tuua esile teemasid, mida ta on senatis edasi lükanud. Tema tegevus on mõjutanud nii seadusandlust kui ka avalikku diskussiooni mitmetel olulistel sotsiaal- ja julgeolekualastel teemadel.

Ameerika Ühendriikide senaator (alates 2009)

1. detsembril 2008 kuulutas valitud president Barack Obama New Yorgi USA senaatori Hillary Clintoni välisministriks. Clinton kinnitati ja ta astus tagasi oma senati kohast. Selle väljakuulutamisega algas kahekuuline otsinguprotsess tema tühjaks jäänud senati koha täitmiseks. New Yorgi seaduste kohaselt nimetab asendaja ametisse kuberner. Seejärel toimuksid 2010. aasta novembris erakorralised valimised kogu ülejäänud ametiajaks, mis lõppes 2013. aasta jaanuaris. Kuberner David Paterson valis Gillibrandi välja 23. jaanuaril 2009.

Gillibrand on oma poliitilisi seisukohti ja ideoloogiat pärast senatisse nimetamist liberaalsete, progressiivsete seisukohtade suunas liikunud. Gillibrand oli oluline osa edukast kampaaniast, mille eesmärk oli tühistada "Don't Ask, Don't Tell". Märtsis 2011 toetas Gillibrand ühiselt PROTECT IP Act'i, mis piiraks juurdepääsu veebisaitidele, mille puhul on leitud, et need rikuvad autoriõigusi. 2013. aastal tegi Gillibrand ettepaneku ebaõnnestunud õigusakti kohta, mis kõrvaldaks seksuaalkuritegude juhtumid sõjaväe käsuliinist; seaduseelnõu kaasrahastasid vabariiklastest senaatorid Rand Paul ja Ted Cruz.

2017. aasta novembris tegi Gillibrand üleriigilisi uudiseid, kui ta ütles, et president Bill Clinton oleks pidanud ametist tagasi astuma, kui tema afäär Monica Lewinskyga avalikuks sai.

2020. aasta presidendikampaania

2019. aasta jaanuaris teatas Gillibrand, et ta uurib ametlikult Ameerika Ühendriikide presidendikandidaati 2020. aasta valimistel The Late Show's koos Stephen Colbertiga. Järgmisel päeval teatas Gillibrand oma presidendikandidaadist. Ta tegi selle ametlikult teatavaks 17. märtsil 2019. Pärast seda, kui Gillibrand ei pääsenud septembris toimunud kolmandale debatile, lõpetas ta oma kampaania 28. augustil 2019.

Isiklik elu

Gillibrand sündis 9. detsembril 1966 New Yorgi osariigis Albanys. Ta õppis Dartmouthi kolledžis ja California Ülikoolis Los Angeleses. Gillibrand on alates 2001. aastast abielus Jonathan Gillibrandiga. Neil on kaks last.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3