Mike Gravel — Alaska senaator, demokraat ja presidendikandidaat (s.1930)
Maurice Robert Gravel, paremini tuntud kui Mike Gravel (sündinud 13. mail 1930) on Ameerika Ühendriikide demokraatlik poliitik. Ta kuulus Libertaristlikku parteisse 2008-2010, mil ta liitus uuesti Demokraatliku parteiga. Ta oli Ameerika Ühendriikide Alaska senaator (1969-1981) ja varem Alaska esindajatekoja liige (1953-1966, 1965-1966 spiiker). Gravel kandideeris kaks korda presidendikandidaadiks 2008. ja 2020. aastal.
Elulugu lühidalt
Mike Gravel sündis 13. mail 1930 Ameerika Ühendriikides. Ta kolis noorukina Alaskasse, kus tegutses nii riigi- kui ka föderaaltasandi poliitikas. 1969. aastal valiti ta Ameerika Ühendriikide senaatoriks Alaskast ning ta teenis selles ametis kuni 1981. aastani.
Tuntumad saavutused ja tegutsemine
- Pentagon Papers — Gravel sai laiemalt tuntuks 1971. aastal, kui ta aitas Pentagon Papers'i materjale avalikkuse ette tuua. Ta luges osa saladokumentidest kongressiarvestusse ja võimaldas nende levitamise, mis mõjutas avalikku arutelu Vietnami sõja üle.
- Rahvaliku initsiatiivi eestkõneleja — senaatorina algatas ta ideid ja eelnõusid, mis propageerisid otsest rahvahääletust ja kodanike suuremat otsustusõigust föderaalsel tasandil (nn National Initiative).
- Vähemse sõjaväelise sekkumise pooldaja — Gravel oli teadaolevalt sõjaväelise sekkumise kriitik, eriti seoses Vietnami sõjaga, ning rääkis avalikult rahumeelsemate lahenduste poolt.
Poliitiline karjäär pärast Senatit
1980. aasta valimistel kaotas Gravel senaadikohast ja naases hiljem poliitiliselt aktiivseks erinevate algatuste ja kampaaniatega. 2008. ja 2020. aasta presidendivalimistel kandideeris ta Demokraatliku partei nominentuurile, püüdes esile tuua teemasid nagu sõjategevuse lõpetamine ja otsene demokraatia. Lühiajaliselt kuulus ta ka Libertaristlikku parteisse (2008–2010), kuid naasis seejärel Demokraatliku partei ridadesse.
Pärand ja surm
Mike Graveli poliitiline pärand meenutatakse eelkõige tema rolli eest pressi- ja avaliku järelevalve tugevdamisel (Pentagon Papers juhtum) ning tema pühendumust otsesele demokraatiale. Ta oli vastu sõjalisele sekkumisele ja püüdis anda kodanikele suurema mõju poliitiliste otsuste tegemisel. Gravel suri 26. juunil 2021, olles 91-aastane.
Olulised tähelepanekud
- Graveli tegevus 1971. aastal mõjutas oluliselt avalikku arutelu ja meedia vabadust seoses riigisaladuste avalikustamisega.
- Tema idee rahvalikust initsiatiivist püsib mõnes vormis päevakorras ning on jätnud jälje diskussioonile kodanikuosalusest Ameerika poliitikas.
Märkus: Ülal olev tekst laiendab ja selgitab esialgset kokkuvõtet ning annab ülevaate Graveli poliitilisest tegevusest ja mõjust. Kõik algses lõigus olevad linke sisaldavad viited on säilitatud täpselt nii, nagu originaalis.
Varasemad aastad
Gravel sündis Springfieldis, Massachusettsis. Ta õppis Assumption College'is, American International College'is ja Columbia Ülikoolis. Ta kolis 1956. aastal Alaskale.
Senati aastad
Aastatel 1953-1966 oli Gravel Alaska esindajatekoja liige. Aastatel 1965-1966 oli Gravel Alaska esindajatekoja spiiker. 1969. aastal valiti ta Alaskast Ameerika Ühendriikide senaatoriks.
Gravel on kõige paremini tuntud oma edukate jõupingutuste eest lõpetada sõjaväekutse Vietnami sõja ajal ja avalikustada 1971. aastal Pentagoni paberid (Pentagon Papers). Teda peeti võimalikuks kandidaadiks George McGoverni 1972. aasta presidendikampaanias.
Gravel kaotas 1980. aasta senati valimistel Demokraatliku Partei nimekirjas Clark Grüningile.
Presidendikampaaniad
2008
Demokraatide presidendikandidaadina 2008. aastal soovis ta USA relvajõudude väljaviimist Iraagist, rohkem tervishoiu- ja sotsiaalkindlustust ning globaalse soojenemise vältimist. Ta on ka üks esimesi ja kuulsamaid otsedemokraatia toetajaid Ameerika Ühendriikides.
2020
19. märtsil 2019 lõi Gravel uurimiskomisjoni, et kandideerida 2020. aasta valimistel uuesti presidendiks. Ta ütles, et ta ei kandideeri mitte selleks, et võita kandidaadiks, vaid selleks, et tõsta teadlikkust suurematest probleemidest. 2. aprillil 2019 esitas Gravel ametliku kandideerimisavalduse. Ta loobus võistlusest 31. juulil 2019 pärast seda, kui ta ei suutnud debattidel osaleda. Ta toetas 5. augustil Bernie Sandersi ja Tulsi Gabbardi presidendikandidaati. Tema kampaaniajuht oli 17-aastane keskkooliõpilane.