Michael Bloomberg — Ameerika ärimagnaat, New Yorgi linnapea ja filantroop
Michael Rubens Bloomberg (sündinud 14. veebruaril 1942) on Ameerika Ühendriikide ärimagnaat, poliitik ja filantroop. Ta oli New Yorgi 108. linnapea kolme ametiaja jooksul aastatel 2002-2013. Tema netoväärtus on 53 miljardit dollarit. Ta on Ameerika Ühendriikide üheksandaks rikkaim inimene. Ta on maailma kolmeteistkümnendal kohal. Ta on Bloomberg L.P. asutaja ja 88% omanik. 2019. aasta novembris teatas Bloomberg oma presidendikampaaniast, et kandideerida 2020. aastal Ameerika Ühendriikide demokraatide presidendikandidaadiks. Ta lõpetas oma kampaania 2020. aasta märtsis pärast paljude osariikide kaotamist Super Tuesday'l.
Varajane elu ja haridus
Michael Bloomberg sündis 1942. aastal Bostonis. Ta õppis Johns Hopkinsi ülikoolis, kust sai bakalaureuse kraadi, ja omandas hiljem Harvard Business School'ist magistrikraadi (MBA). Tema haridus ja varasem töökogemus finantssektoris andsid aluse hilisemale ärile ja innovatsioonile finantsteadmiste ning tehnoloogiliste lahenduste ühendamisel.
Äritee ja Bloomberg L.P.
Pärast tööd investeerimispangas Salomon Brothers asutas Bloomberg 1981. aastal ettevõtte, mis nüüd tegutseb nime all Bloomberg L.P.. Firma kõige tuntum toode on Bloomberg Terminal — reaalajas finantsandmeid, uudiseid ja analüütikat pakkuv tööjaam, mis muutis finantsturuinfot kättesaadavamaks ja standardiks paljude professionaalide seas. Ettevõtte edu tegi Bloombergist ühe maailma varakamate inimeste hulka kuuluva ärimehe.
New Yorgi linnapea (2002–2013)
- Poliitilised rõhuasetused: linnapeana keskendus Bloomberg avalikule tervisele (nt suitsetamispiirangud ja toitumisalased algatused), avaliku ruumi parandamisele, transpordipoliitikale ning majandusliku kasvuga tegelemisele.
- Finantsjuhtimine: ta päris ametisse astudes New Yorgi eelarvet keerulisel ajal ja sai tunnustust finantsilise stabiilsuse taastamise eest pärast 2001. aasta majandusprobleeme ja 2008. aasta majanduskriisi.
- Linnaplaneerimine ja infrastruktuur: algatati projekte jalgrattaradade, parkide ning avaliku ruumi uuendamiseks; rõhutati ka linnaoodavate kliimamuutuste ja linnaplaneerimisega seotud küsimuste tähtsust.
- Vahetused ja vastuolud: Bloombergi kolmas ametiaeg sai alguse vastuoluliselt — City Council muudatas linna valimisseadusi, mis lubasid tal kandideerida kolmandale ametiajale. Tema linnapeaajal tekkis palju vaidlusi ka politsei praktika, sealhulgas stop-and-frisk poliitika üle; hiljem on Bloomberg tunnistanud, et selle poliitika oli liialt laiaulatuslik ja kahjustas kogukondi.
Filantroopia ja poliitikate toetamine
Bloomberg on tuntud aktiivse filantroobina. Ta on suunanud miljardeid dollareid erinevatesse algatustesse läbi organisatsiooni Bloomberg Philanthropies, mis keskendub muuhulgas:
- avalikule tervisele (tubakavastane võitlus, rasvumise ja haiguste ennetamine),
- keskkonnakaitsele ja kliimamuutuste leevendamisele,
- valitsemise ja andmeajajal põhinevate lahenduste edendamisele,
- haridusele ja kunstile.
Lisaks on Bloomberg toetanud relvade piiranguid ning olnud seotud koalitsioonidega nagu Mayors Against Illegal Guns, mis hiljem aitas kaasa organisatsioonile Everytown for Gun Safety.
Presidendikampaania 2020
2019. aasta lõpus kuulutas Bloomberg ametlikult välja oma 2020. aasta kandidaadiks demokraatide seas. Ta kandideeris hilisemas valimisturniiris ja kulutas kampaaniale märkimisväärselt isiklikke vahendeid. Pärast kehvemaid tulemusi Super Tuesday'l ja osariikide kaotusi otsustas ta 2020. aasta märtsis kampaania lõpetada ning toetada osaliselt teisi kandidaate. Tema kampaania tõi kaasa arutelusid suurte isiklikult rahastatud kampaaniate rolli ning meediakulu mõjust kaasaegsetes valimistel.
Isiklik elu ja pärand
Bloomberg on tihti esil nii äris, poliitikas kui filantroopiana. Ta on andnud suuri annetusi oma alma materitele ja mitmetele heategevusprojektidele. Tema elu ja tegevus on jätnud tugeva jälje nii New Yorgi linnale kui ka laiemalt rahvusvahelisele poliitika- ja heategevusmaastikule.
Kriitika ja vaidlused
Kuigi Bloomberg on tunnustatud kui edukas ettevõtja ja helde annetaja, on tema karjääriga kaasnenud olulist kriitikat. Peamised vaidlusküsimused puudutavad:
- stop-and-frisk poliitika rolli avalikus turvalisuses ja kogukondade usalduses politsei vastu;
- otsused ja meetmed, mida peeti mõnikord autoritaarseteks või liiga keskendunud äri- ja finantshuvidele;
- kampaaniate rahastamist ja eraettevõtete suur mõju poliitilisele protsessile.
Bloombergi mõju on mitmekesine: tema uuendused finantsandmete valdkonnas, linnajuhtimisest saadud kogemused ja suur filantroopiline tegevus on mõjutanud poliitikakujundamist nii Ameerika Ühendriikides kui rahvusvaheliselt. Tema pärand on segapärane — seda iseloomustavad nii suured annetused ja linnaelu parandused kui ka jätkuvad arutelud tema poliitiliste otsuste ja meetodite üle.
Varajane elu
Michael Bloomberg sündis 14. veebruaril 1942. aastal Bostoni Brightonis asuvas St. Elizabeth'i haiglas. Tema perekond on juudi päritolu. Tema isa William Henry Bloomberg (1906-1963) oli kinnisvaramaakler ja Venemaalt sisserännanud Alexander "Elick" Bloombergi poeg. Tema ema Charlotte Rubens Bloomberg (2. jaanuar 1909 - 19. juuni 2011) oli pärit Jersey Cityst, New Jersey osariigist. Tema emapoolne vanaisa Max Rubens oli sisserändaja praegusest Valgevenest, mis oli samuti osa Venemaast.
Haridus
Bloomberg sai 1964. aastal Johns Hopkinsi ülikoolist bakalaureusekraadi insenerina. Ta omandas 1966. aastal Harvardi ülikoolist ärijuhtimise magistrikraadi.
Ärikarjäär
Bloomberg alustas oma karjääri Salomon Brothersis, enne kui asutas 1981. aastal oma ettevõtte ning sai selle juhatuse esimeheks ja tegevjuhiks. Samuti oli ta aastatel 1996-2002 oma alma materi Johns Hopkinsi ülikooli kuratooriumi esimees.
New Yorgi linnapea (2002-2013)
Enne kandideerimist oli ta demokraat. Ta vahetas 2001. aastal oma parteiregistreeringu, et kandideerida linnapeaks vabariiklasena. Ta võitis vastaskandidaati Mark Greenit napilt, mis toimus vaid mõni nädal pärast 11. septembri rünnakuid. Bloomberg võitis 2005. aastal teise ametiaja ja lahkus kaks aastat hiljem vabariiklaste parteist. Ta võitles linna ametiaja piirangute seaduse muutmise eest ja valiti 2009. aastal vabariiklaste nimekirjas sõltumatu kandidaadina kolmandaks ametiajaks. Paljud kritiseerisid teda tema "Stop and Frisk" poliitika eest, mida on kritiseeritud selle eest, et see mõjutab ebaproportsionaalselt mustanahalisi ja hispaanlastest mehi New Yorgis, kuna enamikku (~90%) peatatud isikutest ei tunnistatud süüdi kuriteos või väärkäitumises.
Pärast linnapea karjääri
Teda on sageli mainitud kui võimalikku kandidaati USA presidendivalimistel 2008. ja 2012. aastal ning New Yorgi kuberneriks 2010. aastal. Ta keeldus kummastki ametist, soovides selle asemel jätkata New Yorgi linnapea ametit. 1. jaanuaril 2014 sai temast New Yorgi linnapea Bill de Blasio.
Bloomberg on koos Tom Steyeri ja Henry Paulsoniga kaasjuhataja aruandes "Risky Business", mille koostab USA poliitiliste ja majanduslike tippjuhtide koalitsioon vasakpoolsete, parempoolsete ja keskerakondlike poliitikute vahel, mis käsitleb kliimamuutuste (globaalse soojenemise) kohutavaid majanduslikke tagajärgi, alates varade kaotamisest kuni saagi hävitamiseni.
2015. aastal spekuleeriti Bloombergi võimaliku kandideerimisega 2016. aasta USA presidendivalimistel. 10. jaanuaril 2016 näitas Bloomberg üles huvi kandideerida eelseisvatel valimistel sõltumatu kandidaadina. 7. märtsil 2016 teatas Bloomberg, et ta ei kandideeri presidendiks, et see ei tooks võitu Donald Trumpile või Ted Cruzile.
2020. aasta presidendikampaania
Pärast 2016. aasta valimisi peeti Bloombergi võimalikuks kandidaadiks 2020. aasta valimistel. 2018. aasta oktoobris teatas Bloomberg, et on muutnud oma erakondlikku kuuluvust demokraatide omale. Märtsis 2019 teatas Bloomberg, et ta ei kandideeri presidendiks.
Hiljem samal aastal, 7. novembril 2019 teatas Bloomberg siiski, et ta astub samme 2020. aasta presidendivalimistel osalemiseks, ja ütles, et teeb peagi ametliku teate oma kampaaniast. 21. novembril esitas ta dokumendid, et osaleda demokraatide eelvalimistel. Kolm päeva hiljem käivitas Bloomberg oma kampaania ja oma ametliku veebisaidi.
Bloombergi kogukulutused eelvalimistel on ületanud 500 miljonit dollarit, mis teeb sellest kõige rohkem raha, mis on kulutatud presidendivalimiste eelvalimiskampaaniale Ameerika ajaloos.
Super-teisipäeval võitis Bloomberg Ameerika Samoa valimisringi, mis tõi talle kampaania esimese ja ainsa võidu. Ta lõpetas oma kampaania järgmisel päeval, 4. märtsil 2020, ja teatas, et toetab Joe Bidenit.
Bloombergi 2020. aasta logo
Isiklik elu
Bloomberg oli abielus Susan Browniga alates 1975. aastast kuni nende lahutuseni 1993. aastal. Nüüd on ta alates 2000. aastast koos Diana Tayloriga. Bloombergil on Browniga kaks tütart.
Artiklid
- Miks kohalikud omavalitsused on kliimamuutuste vastu võitlemise võti september/oktoober 2015 Foreign Affairs
Küsimused ja vastused
K: Kes on Michael Bloomberg?
V: Michael Bloomberg on Ameerika Ühendriikide ärimagnaat, poliitik ja filantroop.
K: Milline oli Bloombergi roll New Yorgis?
V: Bloomberg oli New Yorgi 108. linnapea kolme ametiaja jooksul aastatel 2002-2013.
K: Kui suur on Bloombergi netoväärtus?
V: Bloombergi netoväärtus on 53 miljardit dollarit.
K: Kus on Bloomberg Ameerika Ühendriikide rikkaimate inimeste seas?
V: Bloomberg on Ameerika Ühendriikide üheksandaks rikkam inimene.
K: Kus on Bloomberg maailma rikkaimate inimeste seas?
V: Bloomberg on maailma kolmeteistkümnendal kohal.
K: Mis on Bloomberg L.P.?
V: Bloomberg L.P. on finants-, tarkvara-, andme- ja meediaettevõte, mis pakub finantstarkvara vahendeid ja ettevõtlusrakendusi, näiteks analüütikat ja aktsiatega kauplemise platvormi.
K: Kas Bloomberg kandideeris 2020. aastal Ameerika Ühendriikide presidendiks?
V: Jah, Bloomberg teatas 2019. aasta novembris oma presidendikampaaniast Ameerika Ühendriikide demokraatide presidendikandidaadiks, kuid ta lõpetas oma kampaania 2020. aasta märtsis pärast paljude osariikide kaotamist Super Tuesday'l.
