Michael Rubens Bloomberg (sündinud 14. veebruaril 1942) on Ameerika Ühendriikide ärimagnaat, poliitik ja filantroop. Ta oli New Yorgi 108. linnapea kolme ametiaja jooksul aastatel 2002-2013. Tema netoväärtus on 53 miljardit dollarit. Ta on Ameerika Ühendriikide üheksandaks rikkaim inimene. Ta on maailma kolmeteistkümnendal kohal. Ta on Bloomberg L.P. asutaja ja 88% omanik. 2019. aasta novembris teatas Bloomberg oma presidendikampaaniast, et kandideerida 2020. aastal Ameerika Ühendriikide demokraatide presidendikandidaadiks. Ta lõpetas oma kampaania 2020. aasta märtsis pärast paljude osariikide kaotamist Super Tuesday'l.
Varajane elu ja haridus
Michael Bloomberg sündis 1942. aastal Bostonis. Ta õppis Johns Hopkinsi ülikoolis, kust sai bakalaureuse kraadi, ja omandas hiljem Harvard Business School'ist magistrikraadi (MBA). Tema haridus ja varasem töökogemus finantssektoris andsid aluse hilisemale ärile ja innovatsioonile finantsteadmiste ning tehnoloogiliste lahenduste ühendamisel.
Äritee ja Bloomberg L.P.
Pärast tööd investeerimispangas Salomon Brothers asutas Bloomberg 1981. aastal ettevõtte, mis nüüd tegutseb nime all Bloomberg L.P.. Firma kõige tuntum toode on Bloomberg Terminal — reaalajas finantsandmeid, uudiseid ja analüütikat pakkuv tööjaam, mis muutis finantsturuinfot kättesaadavamaks ja standardiks paljude professionaalide seas. Ettevõtte edu tegi Bloombergist ühe maailma varakamate inimeste hulka kuuluva ärimehe.
New Yorgi linnapea (2002–2013)
- Poliitilised rõhuasetused: linnapeana keskendus Bloomberg avalikule tervisele (nt suitsetamispiirangud ja toitumisalased algatused), avaliku ruumi parandamisele, transpordipoliitikale ning majandusliku kasvuga tegelemisele.
- Finantsjuhtimine: ta päris ametisse astudes New Yorgi eelarvet keerulisel ajal ja sai tunnustust finantsilise stabiilsuse taastamise eest pärast 2001. aasta majandusprobleeme ja 2008. aasta majanduskriisi.
- Linnaplaneerimine ja infrastruktuur: algatati projekte jalgrattaradade, parkide ning avaliku ruumi uuendamiseks; rõhutati ka linnaoodavate kliimamuutuste ja linnaplaneerimisega seotud küsimuste tähtsust.
- Vahetused ja vastuolud: Bloombergi kolmas ametiaeg sai alguse vastuoluliselt — City Council muudatas linna valimisseadusi, mis lubasid tal kandideerida kolmandale ametiajale. Tema linnapeaajal tekkis palju vaidlusi ka politsei praktika, sealhulgas stop-and-frisk poliitika üle; hiljem on Bloomberg tunnistanud, et selle poliitika oli liialt laiaulatuslik ja kahjustas kogukondi.
Filantroopia ja poliitikate toetamine
Bloomberg on tuntud aktiivse filantroobina. Ta on suunanud miljardeid dollareid erinevatesse algatustesse läbi organisatsiooni Bloomberg Philanthropies, mis keskendub muuhulgas:
- avalikule tervisele (tubakavastane võitlus, rasvumise ja haiguste ennetamine),
- keskkonnakaitsele ja kliimamuutuste leevendamisele,
- valitsemise ja andmeajajal põhinevate lahenduste edendamisele,
- haridusele ja kunstile.
Lisaks on Bloomberg toetanud relvade piiranguid ning olnud seotud koalitsioonidega nagu Mayors Against Illegal Guns, mis hiljem aitas kaasa organisatsioonile Everytown for Gun Safety.
Presidendikampaania 2020
2019. aasta lõpus kuulutas Bloomberg ametlikult välja oma 2020. aasta kandidaadiks demokraatide seas. Ta kandideeris hilisemas valimisturniiris ja kulutas kampaaniale märkimisväärselt isiklikke vahendeid. Pärast kehvemaid tulemusi Super Tuesday'l ja osariikide kaotusi otsustas ta 2020. aasta märtsis kampaania lõpetada ning toetada osaliselt teisi kandidaate. Tema kampaania tõi kaasa arutelusid suurte isiklikult rahastatud kampaaniate rolli ning meediakulu mõjust kaasaegsetes valimistel.
Isiklik elu ja pärand
Bloomberg on tihti esil nii äris, poliitikas kui filantroopiana. Ta on andnud suuri annetusi oma alma materitele ja mitmetele heategevusprojektidele. Tema elu ja tegevus on jätnud tugeva jälje nii New Yorgi linnale kui ka laiemalt rahvusvahelisele poliitika- ja heategevusmaastikule.
Kriitika ja vaidlused
Kuigi Bloomberg on tunnustatud kui edukas ettevõtja ja helde annetaja, on tema karjääriga kaasnenud olulist kriitikat. Peamised vaidlusküsimused puudutavad:
- stop-and-frisk poliitika rolli avalikus turvalisuses ja kogukondade usalduses politsei vastu;
- otsused ja meetmed, mida peeti mõnikord autoritaarseteks või liiga keskendunud äri- ja finantshuvidele;
- kampaaniate rahastamist ja eraettevõtete suur mõju poliitilisele protsessile.
Bloombergi mõju on mitmekesine: tema uuendused finantsandmete valdkonnas, linnajuhtimisest saadud kogemused ja suur filantroopiline tegevus on mõjutanud poliitikakujundamist nii Ameerika Ühendriikides kui rahvusvaheliselt. Tema pärand on segapärane — seda iseloomustavad nii suured annetused ja linnaelu parandused kui ka jätkuvad arutelud tema poliitiliste otsuste ja meetodite üle.
