Vaikusehetk: tähendus, ajalugu ja traditsioonid
Vaikusehetk: põhjalik ülevaade tähendusest, ajaloost ja traditsioonidest — miks ja kuidas mälestatakse, kaheminutilise leinaseisaku ja rituaalide taust.
Samuti on olemas videomäng "Vaikuse hetk" ja luuletus "Vaikuse hetk".
Vaikusehetk (sageli nimetatakse ka vaikimishetk või minutiline vaikimine) on lühike ajavahemik, mille jooksul inimesed teadlikult ei mürista, et austada hukkunuid, kannatanuid või tähistada mälestustähtpäeva. Vaikusehetk on sümboolne viis näidata ühiskondlikku kaastunnet ja ühestmeelt traagiliste sündmuste või mälestuspäevade puhul. Sageli kestab see üks minut, kuid võib olla ka lühem või pikem sõltuvalt traditsioonist ja olukorrast.
Mõiste ja eesmärk
Peamine eesmärk on pakkuda kollektiivset pausi, mille jooksul keskendutakse vaikusele ja mõtisklusele. Vaikusehetkel:
- langetatakse sageli pea;
- võetakse maha müts või muu peakatte;
- ei räägita ega liigutata end tarbetult;
- võib toimuda mõtlemiseks, palveks või mälestuseks;
Ajalugu ja rahvusvaheline levik
Üks tuntumaid vaikusehetke traditsioone on 11. novembri kaheminutiline leinaseisak, mida peetakse paljudes riikides, et mälestada maailmasõdades hukkunuid. See traditsioon sai alguse 1919. aastal, täpselt aasta pärast Esimese maailmasõja lõppu, ja sai peagi osaks ametlikest mälestustseremooniatest vaherahu päeval (Armistice Day / Remembrance Day). Algselt mõeldud sõjakaotustes osalenute mälestamiseks, on vaikusehetk nüüd laialt kasutusel erinevates kontekstides: loodusõnnetuste, terrorirünnakute, koolis toimuvate mälestussündmuste ja muude traagiliste juhtumite puhul.
Traditsioonilised vormid ja rituaalid
Vaikusehetke võib kaasneda erinevate sümboolsete toimingutega või helidega:
- Kellade helistamine või helisignaalid;
- tuvide (tuvide) või õhupallide vabastamine (mõnel puhul vaidlustatud keskkonna- või ohutusalaste kaalutluste tõttu);
- "Viimse posti" pasunamäng või muusika, proua- ja liputseremooniad;
- pärgade ja lillede asetamine mälestusmärkide juurde.
Kuidas käituda vaikusehetkel
Hea etikett vaikusehetkel:
- seisa paigal, kui võimalik;
- hoia telefon taskus või lülita heli välja;
- väldi vestlust või naeru;
- kes soovib, võib vaikida omakorda palvetades või mõtiskledes;
- avalikel üritustel eemaldatakse sageli ka müts, et avaldada austust.
Rahvuslikud erinevused ja nüansid
Erinevates riikides on vaikusehetke traditsioonid ja kestused erisugused. Mõnes paigas on tavaks minut, teises kaks minutit, mõnes näiteks vaikida mitu minutit ja vahetada seejärel muusikalise osa või kõnega. Mõned kultuurid lisavad religioosset elementi, teised hoiavad rituaali sekulaarsena, et kaasata võimalikult laia avalikkust.
Tänapäev, kriitika ja kohandused
Kuigi vaikusehetk on laialt aktsepteeritud viis mälestada, on sellel olnud ka kriitikuid:
- mõned väidavad, et puhast „vaikimist“ ei järgita alati tõsiselt ja see muutub rutiinseks;
- teised toovad esile keskkonna- või turvariskid selliste rituaalidega nagu õhupallide vabastamine;
- kriitika järgi ei pruugi üks vaikusehetk alati kaasa tuua püsivaid muutusi poliitikas või ühiskondlikes oludes, mis põhjustasid traagilise sündmuse.
Psühholoogiline ja sotsiaalne tähendus
Vaikusehetk pakub indiviidile võimalust kogeda ühist leina ja anda väljund mõtisklustele või palvele. See võib aidata inimesi emotsionaalselt koondada ja näidata ühist toetust kannatanutele. Samuti on mõju: avalik ühine vaikimine kinnitab ühiskondlikke väärtusi ja meenutab mineviku õppetunde, soodustades mälestuse edasikandmist tulevastele põlvedele.
Kokkuvõte
Vaikusehetk on lihtne, ent jõuline rituaal, mida kasutatakse üle maailma erinevatel mälestus- ja leinapäevadel. Selle vormid ja tähendused võivad erineda, ent keskne mõte jääb samaks: pidada lühike hetk vaikust ja austust neile, keda on kaotatud või kelle nimel avaldatakse soliidsust. Vaikusehetk jääb paljude jaoks oluliseks viisiks kollektiivseks meenutamiseks ja austamiseks.
Gailtali traditsioonilistes rahvarõivastes vaikusehetk Kärnteni Vabariigis, Austria Vabariigis
Vaikimishetked ja riigi ja kiriku lahusus
Ameerika Ühendriikides ütlevad mõned inimesed, et palve lubamine osana vaikusehetkest tähendab, et vaikusehetked võivad raskendada kiriku ja riigi lahususe säilitamist (idee, et religioon ja valitsus ei tohiks üksteist mõjutada).
Vaikuse hetked ei pea olema aeg palvetamiseks. Neid võib kasutada ka muudeks mõteteks, mis ei ole religioossed. Paljud inimesed, kes soovivad, et avalikes koolides ja valitsuse koosolekutel oleks aega palvetamiseks, kasutavad vaikusehetki, et mõned inimesed saaksid palvetada ja teised inimesed ei peaks palvetama. Kuna nad esindavad valitsust ja kuna Ameerika Ühendriikide põhiseadus ütleb, et valitsus ei saa sundida inimesi tegema religioosseid asju, ei saa need inimesed teistele inimestele palvetamist ette kirjutada.
Kui avalikes koolides on vaikimishetk, võiksid budistlikud õpilased mediteerida (lõõgastuda ja mõelda rahulikele mõtetele), teiste religioonide, näiteks kristluse, islami ja judaismi õpilased võiksid palvetada ning ateistlikud õpilased võiksid mõelda eelseisvale päevale.
Colin Powellile, kuulsale valitsusjuhile, meeldib, kui koolides peetakse vaikusehetki. Ta on öelnud, et lihtne vaikushetk iga koolipäeva alguses on hea mõte. Samuti on ta öelnud, et õpilased võiksid seda aega kasutada palvetamiseks, mediteerimiseks, mõtlemiseks või õppimiseks.
Paljud inimesed usuvad, et palve ei ole Ameerika Ühendriikide avalikes koolides lubatud, kuid see ei ole tõsi. Ülemkohus otsustas 1962. aastal, et õpilased võivad koolis palvetada, kuid õpetajad ja teised koolijuhid ei tohi palveid juhatada. Õpilased võivad moodustada klubisid, kus nad võivad palvetada, ja nad võivad palvetada üksi, kuid nad ei tohi kooliüritustel palveid juhatada. Põhjus, miks palvetamine neil aegadel ei ole lubatud, on esimese muudatusettepaneku tõttu. Esimene muudatusettepanek ütleb, et valitsus ei saa sundida inimesi tegema religioosseid asju, ja avalikud koolid on osa valitsusest.
1976. aastal lubas Virginia osariik koolidel pidada koolipäeva alguses hetke vaikust. See hetk kestab ühe minuti. 1985. aastal ütles ülemkohus, et Alabama "vaikusehetke" seadus ei ole kooskõlas Ameerika Ühendriikide põhiseadusega ja seda ei saa kasutada. 2005. aastal võttis Indiana osariik vastu seaduse, mille kohaselt peavad kõik avalikud koolid andma õpilastele iga päev aega riigivande ja hetke vaikuse pidamiseks.
2000. aasta aprillis muutis Virginia oma seadust nii, et kõik Virginia avalikud koolid peavad pidama hetke vaikusele (enne seda muudatust võisid koolid otsustada, et nad ei pea vaikusele minekut). Oktoobris 2000 ütles kohtunik Claude M. Hilton, et vaikimishetke seadus on lubatud Ameerika Ühendriikide põhiseadusega. Kohtunik Hilton ütles, et seadusel on ilmalik (mitte religioosne) eesmärk, et seadus ei tee religiooni tähtsamaks ega vähem tähtsaks ning et seadus ei pane valitsust ja religiooni üksteisele liiga lähedale. Kohtunik Hilton ütles ka, et "õpilased võivad mõelda nii, nagu nad soovivad," ja et see mõtlemine võib olla religioosne või mitte-religioosne. Ta ütles, et ainus asi, mida õpilased seaduse tõttu tegema peavad, on istuda ja vaikida.
2008. aasta märtsis järgnes Virginia osariik Illinoisi osariigile ja kehtestas kohustusliku 30-sekundilise vaikusehetke, kuid see tühistati augustis.
Ameerika Kodanikuvabaduste Liidu arvates on need seadused, mis ütlevad, et avalikes koolides peaksid olema vaikusehetked, halb mõte. Nad arvavad, et need on halb idee, sest seadused on tehtud selleks, et anda õpilastele aega palvetamiseks, ja see muudab religiooni tähtsamaks kui mitte-religiooni.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vaikimishetk?
V: Vaikusehetk on lühike ajavahemik, mil inimesed ei tee müra ja näitavad austust surnute ees.
K: Kui kaua vaikimishetk tavaliselt kestab?
V: Üldiselt kestavad vaikusehetked ühe minuti, kuid sõltuvalt sündmusest võib valida ka muu aja.
K: Millal sai alguse kaheminutilise vaikuse pidamise traditsioon?
V: Traditsioon sai alguse 1919. aastal, täpselt aasta pärast Esimese maailmasõja lõppu. Sellest sai ametlik osa iga-aastasest jumalateenistusest mälestuspäeval ehk vaherahu päeval.
K: Millised on mõned sümboolsed sündmused, mis võivad toimuda enne või pärast hetke vaikust?
V: Näiteks kellade helistamine, tuvide või õhupallide laskmine või "Viimase posti" mängimine pasunaga.
K: Kas on olemas mõni videomäng, mis on seotud vaikusehetkedega?
V: Jah, on olemas ka videomäng nimega The Moment Of Silence.
K: Milliseid tegevusi tehakse vaikusehetke ajal?
V: Hetke ajal langetavad inimesed sageli pea, võtavad mütsi maha ja jäävad vaikselt ja liikumatult seisma, kuni see lõpeb.
Otsige