Vaikuseminut
Samuti on olemas videomäng "Vaikuse hetk" ja luuletus "Vaikuse hetk".
Vaikimishetk on lühike aeg, mil inimesed ei tee müra. Vaikusehetk näitab austust surnud inimeste vastu. Paljud riigid peavad pärast traagilist sündmust minutilist vaikust. Vaikimishetk kestab sageli ühe minuti, kuid võib valida ka muid ajavahemikke.
11. novembril peetakse paljudes riikides kaheminutiline leinaseisak, et mälestada maailmasõdades hukkunuid. See traditsioon sai alguse 1919. aastal, täpselt aasta pärast Esimese maailmasõja lõppu. Sellest sai ametlik osa iga-aastasest jumalateenistusest vaherahu päeval.
Vaikusehetkel langetavad inimesed sageli pea, võtavad mütsi maha, ei räägi ega liigu. Rühma eest vastutav isik ütleb kõigile, millal hetk algab ja millal lõpeb. Vaikimishetk võib toimuda enne või pärast muid sümboolse tähendusega sündmusi. Sellisteks sündmusteks on näiteks kellade helistamine, tuvide või õhupallide vabastamine või "Viimse posti" pasunamäng.
Gailtali traditsioonilistes rahvarõivastes vaikusehetk Kärnteni Vabariigis, Austria Vabariigis
Vaikimishetked ja riigi ja kiriku lahusus
Ameerika Ühendriikides ütlevad mõned inimesed, et palve lubamine osana vaikusehetkest tähendab, et vaikusehetked võivad raskendada kiriku ja riigi lahususe säilitamist (idee, et religioon ja valitsus ei tohiks üksteist mõjutada).
Vaikuse hetked ei pea olema aeg palvetamiseks. Neid võib kasutada ka muudeks mõteteks, mis ei ole religioossed. Paljud inimesed, kes soovivad, et avalikes koolides ja valitsuse koosolekutel oleks aega palvetamiseks, kasutavad vaikusehetki, et mõned inimesed saaksid palvetada ja teised inimesed ei peaks palvetama. Kuna nad esindavad valitsust ja kuna Ameerika Ühendriikide põhiseadus ütleb, et valitsus ei saa sundida inimesi tegema religioosseid asju, ei saa need inimesed teistele inimestele palvetamist ette kirjutada.
Kui avalikes koolides on vaikimishetk, võiksid budistlikud õpilased mediteerida (lõõgastuda ja mõelda rahulikele mõtetele), teiste religioonide, näiteks kristluse, islami ja judaismi õpilased võiksid palvetada ning ateistlikud õpilased võiksid mõelda eelseisvale päevale.
Colin Powellile, kuulsale valitsusjuhile, meeldib, kui koolides peetakse vaikusehetki. Ta on öelnud, et lihtne vaikushetk iga koolipäeva alguses on hea mõte. Samuti on ta öelnud, et õpilased võiksid seda aega kasutada palvetamiseks, mediteerimiseks, mõtlemiseks või õppimiseks.
Paljud inimesed usuvad, et palve ei ole Ameerika Ühendriikide avalikes koolides lubatud, kuid see ei ole tõsi. Ülemkohus otsustas 1962. aastal, et õpilased võivad koolis palvetada, kuid õpetajad ja teised koolijuhid ei tohi palveid juhatada. Õpilased võivad moodustada klubisid, kus nad võivad palvetada, ja nad võivad palvetada üksi, kuid nad ei tohi kooliüritustel palveid juhatada. Põhjus, miks palvetamine neil aegadel ei ole lubatud, on esimese muudatusettepaneku tõttu. Esimene muudatusettepanek ütleb, et valitsus ei saa sundida inimesi tegema religioosseid asju, ja avalikud koolid on osa valitsusest.
1976. aastal lubas Virginia osariik koolidel pidada koolipäeva alguses hetke vaikust. See hetk kestab ühe minuti. 1985. aastal ütles ülemkohus, et Alabama "vaikusehetke" seadus ei ole kooskõlas Ameerika Ühendriikide põhiseadusega ja seda ei saa kasutada. 2005. aastal võttis Indiana osariik vastu seaduse, mille kohaselt peavad kõik avalikud koolid andma õpilastele iga päev aega riigivande ja hetke vaikuse pidamiseks.
2000. aasta aprillis muutis Virginia oma seadust nii, et kõik Virginia avalikud koolid peavad pidama hetke vaikusele (enne seda muudatust võisid koolid otsustada, et nad ei pea vaikusele minekut). Oktoobris 2000 ütles kohtunik Claude M. Hilton, et vaikimishetke seadus on lubatud Ameerika Ühendriikide põhiseadusega. Kohtunik Hilton ütles, et seadusel on ilmalik (mitte religioosne) eesmärk, et seadus ei tee religiooni tähtsamaks ega vähem tähtsaks ning et seadus ei pane valitsust ja religiooni üksteisele liiga lähedale. Kohtunik Hilton ütles ka, et "õpilased võivad mõelda nii, nagu nad soovivad," ja et see mõtlemine võib olla religioosne või mitte-religioosne. Ta ütles, et ainus asi, mida õpilased seaduse tõttu tegema peavad, on istuda ja vaikida.
2008. aasta märtsis järgnes Virginia osariik Illinoisi osariigile ja kehtestas kohustusliku 30-sekundilise vaikusehetke, kuid see tühistati augustis.
Ameerika Kodanikuvabaduste Liidu arvates on need seadused, mis ütlevad, et avalikes koolides peaksid olema vaikusehetked, halb mõte. Nad arvavad, et need on halb idee, sest seadused on tehtud selleks, et anda õpilastele aega palvetamiseks, ja see muudab religiooni tähtsamaks kui mitte-religiooni.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vaikimishetk?
V: Vaikusehetk on lühike ajavahemik, mil inimesed ei tee müra ja näitavad austust surnute ees.
K: Kui kaua vaikimishetk tavaliselt kestab?
V: Üldiselt kestavad vaikusehetked ühe minuti, kuid sõltuvalt sündmusest võib valida ka muu aja.
K: Millal sai alguse kaheminutilise vaikuse pidamise traditsioon?
V: Traditsioon sai alguse 1919. aastal, täpselt aasta pärast Esimese maailmasõja lõppu. Sellest sai ametlik osa iga-aastasest jumalateenistusest mälestuspäeval ehk vaherahu päeval.
K: Millised on mõned sümboolsed sündmused, mis võivad toimuda enne või pärast hetke vaikust?
V: Näiteks kellade helistamine, tuvide või õhupallide laskmine või "Viimase posti" mängimine pasunaga.
K: Kas on olemas mõni videomäng, mis on seotud vaikusehetkedega?
V: Jah, on olemas ka videomäng nimega The Moment Of Silence.
K: Milliseid tegevusi tehakse vaikusehetke ajal?
V: Hetke ajal langetavad inimesed sageli pea, võtavad mütsi maha ja jäävad vaikselt ja liikumatult seisma, kuni see lõpeb.
