Avatud sisu: määratlus, näited ja litsentsid
Avatud sisu — selge määratlus, praktilised näited ja ülevaade litsentsidest. Õpi, kuidas kasutada, muuta ja jagada avatud teoseid. Loe edasi.
Avatud sisu on see, kui keegi loob midagi ja lubab teistel seda kopeerida või muuta ilma luba küsimata. Avatud sisu võib olla mis tahes meedia, alates tekstist ja piltidest kuni video ja helini.
Kui keegi loob midagi (näiteks pildi või raamatu), võib ta selle teose "avada". See tähendab, et teised inimesed võivad seda kopeerida ja soovi korral muuta. Midagi, mis on avatud sisuga, võib olla tasuta, kuid ei pea olema.
Simple English Vikipeedia on avatud sisuga. Nii on ka teised Vikipeediad. Kui inimene muudab avatud sisu või teeb uut avatud sisu, võib igaüks seda kellelegi teisele anda või isegi müüa. Selleks ei ole kunagi vaja luba küsida, sest inimesed, kes teksti kirjutasid, andsid oma loa juba siis, kui nad vajutasid nupule "salvesta".
Mida tähendab "avatus" täpsemalt?
Avatud sisu tähendab tavaliselt, et teos on kasutamiseks, muutmiseks ja jagamiseks kättesaadav ilma, et iga kasutuse puhul peaks autori käest eraldi luba küsima. Oluline on, milliseid tingimusi autoriõigusega seotud litsents seab. Mõned litsentsid lubavad vabalt kõike, teised nõuavad näiteks autori nimetamist või muudatuste jagamist samadel tingimustel.
Põhitingimused, mida avatud sisu sageli sisaldab
- Kasutamise vabadus: teose saab kopeerida ja kasutada igas kontekstis, sh ärilistel eesmärkidel (kui litsents seda ei piirata).
- Muutmise vabadus: teost võib kohandada, parandada või teisendada teiseks tööks.
- Jagamise vabadus: edasi jagada saab nii originaali kui ka muudetud versioone.
- Õiguste piirangud: mõned litsentsid nõuavad autori nimetamist (atributsioon) või et tuletööd jagataks samade õigustega (share-alike).
Tüüpilised litsentsid ja tingimused
Mõned tuntud avatud sisu ja -tarkvara litsentsid:
- Creative Commons (CC) — mitmesugused tingimused, näiteks CC BY (nõuab autorinime) ja CC BY-SA (nõuab autorinime ja sama litsentsi kasutamist tuletöödel). CC NC (non-commercial) ja CC ND (no derivatives) piiravad kasutust ning ei ole alati kooskõlas rangema "avatus" määratlusega.
- CC0 — autoriõigusest loobumine (avalik domeenile sarnane), kus autor loobub enamikust õigustest ja võimaldab vaba kasutuse ilma tingimusteta.
- MIT, Apache, GPL — peamiselt tarkvara litsentsid, mis võimaldavad koodi vabalt kasutada, muuta ja levitada; GPL nõuab tavaliselt, et tuletööd oleksid samuti vabad (copyleft).
Mida tähendab "avatud" vastavalt Open Definition'ile?
Open Definition (ava definitsioon) kirjeldab täpsemalt, millised omadused peavad andmetel või sisul olema, et neid pidada avatuks. Olulised punktid on ligipääsetavus, vabadus kasutada, muuta ja jagada ning puuduvad ebamõistlikud piirangud, näiteks keelamine äriliseks kasutamiseks või pärssimine tuletööde loomisel.
Praktilised näpunäited avatud sisu kasutamiseks ja loomiseks
- Enne kasutamist kontrolli alati teose litsentsi ja selle tingimusi.
- Kui litsents nõuab, siis märgi alati autori nimi ja viide originaaltööle (atributsioon).
- Kui muudatused tehti, märgi need ja lisa teadaolev litsentsiteave — see aitab järgmisel kasutajal tingimustest aru saada.
- Kui soovid oma teose "avamist", vali sobiv litsents (näiteks CC BY või CC BY-SA tekstide ja piltide puhul; tarkvarale sobivad MIT, Apache või GPL jne).
- Kõik avatud pole võrdselt avatud — ära usu automaatselt, et eraldi märkus "vaba kasutus" tähendab samu õigusi kui CC0 või CC BY.
Näited avatud sisust
- Vikipeedia ja sellega seotud projektid (nt Wikimedia Commons) — suur osa sisust on avaldatud avatud litsentsidega.
- OpenStreetMap — avatud kaardid ja andmed, mida igaüks saab kasutada ja täiendada.
- Avatud õppevara (OER) — õppematerjalid, mis on litsentseeritud nii, et õpetajad ja õppijad saavad neid kasutada ja kohandada.
- Creative Commonsiga märgistatud fotod, muusika ja videod, mida autorid on lubanud jagada.
Kokkuvõte
Avatud sisu tähendab eelkõige vabadust kasutada, muuta ja jagada teoseid ilma iga korra jaoks eraldi loata, kuid täpsed õigused sõltuvad valitud litsentsist. Avatud ei tähenda alati tingimatult tasuta — sageli kaasnevad teatud kohustused, nagu autori märkimine või sama litsentsi kasutamine tuletöödel. Õige ja turvalise kasutuse jaoks loe litsentsi hoolikalt ning järgi selle tingimusi.
Litsents
Reegleid, mis ütlevad, kuidas inimesed saavad avatud sisu kasutada, muuta ja edasi anda, nimetatakse litsentsiks. Litsentsis selgitatakse täpselt, mida selle alla kuuluva sisuga tohib teha. Litsentsid on sageli kirjutatud keerulises juristikeeles (juriidilises žargoonis), kuid paljudel litsentsidel on kokkuvõtted, mis on palju lihtsamini arusaadavad.
Avatud sisu loojad saavad valida, millist litsentsi nad oma töö jaoks kasutavad, ja kõik teised peavad seda järgima. Ainult tegija, kellele kuuluvad autoriõigused, saab seda muuta teise litsentsi vastu. Enamik avatud sisu litsentse ütleb, et kui teised muudavad tööd, peavad nad samuti deklareerima, et see on avatud ja sama litsentsi alusel. Seda nimetatakse jagamise sarnaseks ja see tähendab, et kõik, mis põhineb teosel, on alati avatud sisu.
Kogu Vikipeedia sisu on avatud Creative Commons Attribution/Share-Alike litsentsi reeglite alusel, mis on väga tuntud avatud sisu litsents. Teine tuntud avatud sisu litsents on GNU Free Documentation License.
Seotud leheküljed
- Tasuta tarkvara
- Autor
- Avatud lähtekood
- Sisu litsents
Küsimused ja vastused
K: Mis on avatud sisu?
V: Avatud sisu on sisu, mis on avalikult kättesaadav, kasutatav, redigeeritav ja levitatav igaühe poolt mis tahes eesmärgil, isegi kaubanduslikul eesmärgil.
K: Millise litsentsiga on avatud sisu litsentsitud?
V: Avatud sisu on litsentseeritud avatud litsentsiga, mis lubab sisu kasutada eespool kirjeldatud viisil.
K: Mida tähendab see, kui keegi loob midagi ja avab selle teistele kasutamiseks?
V: Kui keegi loob midagi ja avab selle teistele kasutamiseks, tähendab see, et teised inimesed võivad seda kopeerida ja soovi korral muuta.
K: Kas avatud sisu peab alati olema tasuta?
V: Ei, avatud sisu ei pea alati olema tasuta.
K: Millist Vikipeediat peetakse avatud sisuks?
V: Avatud sisuks loetakse Simple English Vikipeedia ja teised Vikipeediad.
K: Kas teised inimesed võivad anda või müüa uut avatud sisu, mida on muudetud?
V: Jah, kui inimene muudab avatud sisu või teeb uut avatud sisu, võib igaüks seda kellelegi teisele anda või isegi müüa.
K: Millised on avatud sisu neli omadust?
V: Avatud sisu neli omadust on avatud juurdepääs, kasutatavus, redigeeritavus ja levitatavus igaühe poolt mis tahes eesmärgil, isegi kaubanduslikul eesmärgil.
Otsige