Kommunistlik manifest: definitsioon, Marx ja Engelsi peamised ideed

Kommunistliku Partei manifest (saksa keeles Manifest der Kommunistischen Partei), üldtuntud kui Kommunistlik manifest, on lühike raamat. Selle kirjutasid saksa marksistlikud poliitilised teoreetikud Karl Marx ja Friedrich Engels 1848. aastal. Raamat on algselt kirjutatud saksa keeles. Alates selle avaldamisest sai sellest üks maailma mõjukamaid ja vastuolulisemaid poliitilisi käsikirju, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Raamatus analüüsitakse lähenemisi klassivõitlustele (nii minevikust kui ka tänapäevast) ja kapitalismiga seotud probleeme.

Raamatus ei räägita ega ennustata, milline oleks kommunism tulevikus. See on segu nii Marxi kui ka Engelsi teooriatest ja arvamustest ühiskonna ja poliitika kohta. Samuti on selles kirjas nende kirjutatud ideed sellest, kuidas nende aja kapitalistlik ühiskond asenduks sotsialismiga ja pärast seda kommunismiga. Eelkõige eraomandi ja lapstööjõu kaotamise ning tootmisvahendite ühiseks muutmise, tugeva progressiivse tulumaksu ja kõigile tasuta hariduse abil.

Raamatu käsikiri on registreeritud programmi Memory of the World koos Karl Marxi "Kapitali" I köitega 2013. aasta juunis.

Sisu ja struktuur

Manifest koosneb lühikesest sissejuhatusest ja neljast peatükist, mille ülesehitus on järgnev:

• Bourgeoisie ja Proletariaat – ajalooline analüüs sellest, kuidas kapitalistlik klass (bourgeoisie) on arendanud tootmisviise ja samal ajal loonud proletariaadi ehk palgatööliste klassi, kelle huvid on vastuolus kapitalistidega.
• Proletaarlased ja kommunistid – selgitatakse kommunistide suhteid laiemasse töölisklassi, kommunismi eesmärke ja vastuseid levinud väärarusaamadele kommunistliku liikumise kohta.
• Sotsialistlik ja kommunistlik kirjandus – kriitiline ülevaade tollest ajast tuntud sotsialistlikest ja kommunistlikest koolkondadest ning nende eristamine Marxi ja Engelsi vaadetest.
• Kommunistide positsioon teiste opositsiooniliste parteide suhtes – praktilised järeldused sellest, kuidas kommunistid peaksid tegutsema poliitikas ja milliseid taktikalisi liite nad võivad sõlmida eri riikides.

Peamised ideed lühidalt

• Histooriline materialism: ühiskondlikud muutused tulenevad peamiselt tootmissuhete ja majanduslikest tingimustest, mis moodustavad aluse poliitilistele ja ideoloogilistele institutsioonidele.
• Klassivõitlus: ajaloo draajaks on pidev võitlus erinevate klasside vahel – Manifest rõhutab kapitalistliku ühiskonna keskset vastandust bourgeoisie ja proletariaadi vahel.
• Poliitiline muutus ja revolutsioon: Marx ja Engels väidavad, et proletariaat peab üle võtma poliitilise võimu, et kõrvaldada klassisüsteem ja eraomand tootmisvahendites.
• Majanduslik ümberkorraldus: tootmisvahendite (nt tehased, maa, kommunikatsioon) kollektiviseerimine või riiklik kontroll ning sissetulekute ümberjaotamine on manifesti keskne poliitiline programm.
• Rahvusvahelisus: osa manifesti kuulsa fraasi – "Töölised kõikjalt, ühinege!" – kutsest näitab, et Marx ja Engels nägid töölisliikumist üle riigipiiride ulatuvana jõuna.

Manifesti praktilised nõudmised (nimetatud kümme meetet)

Manifesti lõpus on loetletud kümme lühikest meetet, mida Marx ja Engels pidasid võimalikuks ja mõnel juhul ajutiseks sammudeks rahvusriikides sotsialistliku ümberkorralduse suunas. Need on korduskujul laialt tuntud ning sageli refereeritud järgmiselt:

• Eraomandi maast ja maaimu osas kaotamine ning kõigi maarendustulude suunamine riiklikku kasutusse.
• Tugev progressiivne ehk astmeline tulumaks.
• Põlvest-põlve pärimise õiguse piiramine või kaotamine (päranduse osaline või täielik äravõtmine).
• Väljarännanud või reeturlike kodanike vara konfiskeerimine.
• Riigipanga loomine, mis kontrollib kogu krediidisüsteemi ja tegutseb riikliku krediidi keskpunktina.
• Kommunikatsiooni ja transpordi keskne kontroll (eraldi kui krediit), st nende tegevuse keskne organiseerimine avaliku võimu kaudu.
• Tööstuslike ettevõtete ja tootmisvahendite ulatuslik edendamine ja osaline või täielik ühisomand või riigiline juhtimine.
• Kõigi osalist või kohustuslik töö; vajadusel organiseeritud tööstusväed, eelkõige põllumajanduse vajaduste katmiseks.
• Põllumajanduse sidumine tööstusega – suunatud majanduse koordineerimine ja linnade ning maapiirkondade süsteemsed sidemed.
• Tasuta avalik haridus ja laste tööst vabastamine nagu tollase praktika lõpetamine.

Ajalooline kontekst ja mõju

Manifest kirjutati ja avaldati 1848. aastal ajal, mil Euroopas toimusid ulatuslikud revolutsioonilised liikumised. See tekst andis ideoloogilise aluse paljudele sotsialistlikele ja kommunistlikele parteidele 19. ja 20. sajandil ning mõjutas tugevalt tööliikumist, reformimeelsust ja revolutsioonilist poliitikat eri riikides. Samas on manifest olnud nii ideoloogilise inspiratsiooni allikaks kui ka kriitika sihtmärgiks — liberaldemokraatlikud, sotsiaaldemokraatlikud ja anarhistlikud voolud on oma etteheiteid avaldanud nii tekstis esitatud meetodite kui ka hilisema kommunistliku praktikaga seoses.

Väljaanded, eessõnad ja tõlked

Manifesti on avaldatud mitmetes väljaannetes, seda on korduvalt trükiversioonis täiendatud ning Marx ja Engels kirjutasid hilisematele väljaannustele eessõnu ja märkusi. Tekst on tõlgitud paljudesse keeltesse ning on jõudnud laialdasele rahvusvahelisele lugejaskonnale, olles ühtaegu nii teoreetiline kokkuvõte marksistlikest põhimõtetest kui ka poliitiline manifest tegevuseks.

Kriitika ja pärand

Kommunistlik manifest on jäänud üheks olulisemaks ja tihti tsiteeritavaks dokumendiks sotsiaal- ja poliitteooria ajaloos. Seda kritiseeritakse sageli liigses determinismis, liiga lihtsustatud klassijaotuses ning praktiliste tagajärgede ja autoritaarse poliitika võimaliku õigustamise tõttu. Teiselt poolt on manifesti argumente kasutatud sotsiaalse õigluse, tööõiguste ja majandusliku ümberjaotuse kaitseks.

Kuigi Manifest ei anna detailselt tehnilist kava tulevase ühiskonna kohta, jääb see tähtsaks algtekstiks, mis selgitab Marxile ja Engelsile omaseid selgrooidee ning poliitilist programmi, mis mõjutas tugevalt kaasaegset vasakpoolset mõtlemist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on "Kommunistlik manifest"?

K: Mida analüüsitakse "Kommunistlikus manifestis"?

K: Kas "Kommunistlik manifest" ennustab, milline oleks kommunism tulevikus?

K: Millised on Marxi ja Engelsi ideed kapitalistliku ühiskonna asendamiseks?

K: Millal avaldati esimest korda "Kommunistlik manifest"?

K: Millises keeles see algselt kirjutati?

K: Kas "Kommunistlik manifest" on registreeritud Memory of World Programmis?

Otsing