Anne Franki päevik (Het Achterhuis) — noore tüdruku päevik

Noore tüdruku päevik on Anne Franki tuntud hollandikeelne päevik, mida ta pidas peamiselt 1942.–1944. aastal. Anne alustas kirjutamist salaja, pöördudes kujuteldava sõbra poole, kelle nimeks ta pani "Kitty". Selle perioodi jooksul oli ta koos perega kaks aastat peidus Madalmaade natside okupatsiooni ajal asuvas niinimetatud anneksis (Het Achterhuis). Peidukohas elasid lisaks Franki perele veel Van Pelsi perekond (Hermann, Auguste ja nende poeg Peter) ning hambaarst Fritz Pfeffer (kirjas kui "Dussel").

Sisu ja iseloom

Päevik sisaldab kirjeid ajavahemikust 12. juuni 1942 – 1. august 1944, milles Anne kajastab nii igapäevaseid sündmusi peidukohas kui ka oma sisemaailma, kasvamist, suhteid pereliikmetega ja mõtisklusi inimloomusest. Tema stiil on vahetu, küps ja paljudes kohtades ka luuleline. Anne kirjutab avalikult oma hirmudest ja lootustest, aga ka väiksematest rõõmudest ning huvist kirjanikuks saada.

Arreteerimine, saatus ja päästetud päevik

Perekond tabati 1944. aastal ja saadeti koonduslaagritesse; Anne Frank suri Bergen-Belseni koonduslaagris tüüfusesse 1945. aastal. Pärast sõda leidis päeviku ja Anne kirjutatud lehed tema isa Otto Frank, kes oli pere ainus teadaolev ellujääja. Päeviku lehti oli peidukohast päästnud abivalmid inimesed, näiteks Miep Gies, kes hoidis neid ja andis need Otto Frankile.

Avaldamine ja edasine levik

Esmakordselt avaldati see nime all Het Achterhuis. Dagboekbrieven 12 juni 1942 - 1 augustus 1944 (The Annex: Diary Notes from 12 June 1942 - 1 August 1944) Amsterdami kirjastuse Contact Publishing poolt 1947. aastal. Pärast seda, kui see tõlgiti 1952. aastal inglise keelde Ameerika Ühendriikides Doubleday & Company (Ameerika Ühendriigid) ja Ühendkuningriigis Valentine Mitchelli (Ühendkuningriik) poolt pealkirjaga Anne Frank: The Diary of a Young Girl, sai teos rahvusvaheliselt tuntuks. On teada, et kirjastuslikus protsessis aitas raamatul laiemale publikule jõuda ka kirjastaja Judith Jones, kellele meenutatakse rolli päeviku toomiseks Ameerika lugejani.

Päevikust valmis 1955. aastal lavastus "Anne Franki päevik", millele järgnes filmiversioon. Näidend esietendus esmakordselt New Yorgis ja see tõi autoritele ning lavastajatele suurt tunnustust — näidend võitis 1956. aastal Pulitzeri draamapreemia. Raamat on tõlgitud enam kui 60 keelde ja on paljude kriitikute ja lugejate hinnangul üks XX sajandi olulisi sõjakirjanduse teoseid.

Teemad, tähendus ja vastuvõtt

• Teemad: raamat käsitleb sõja, tagakiusu ja saladuste kõrval ka jagamise ja isekuse, identiteedi, üksinduse ning täiskasvanuks saamise teemasid. Anne introspektiivsed kirjad avavad noore tüdruku sisemaailma raskel ajal.
• Hariduslik tähtsus: päevikut kasutatakse laialdaselt holokausti ja inimõpetuse tundides, et rääkida noortele ajaloost inimlikul ja isiklikul tasandil.
• Kriitika ja vaidlused: teose autentsus oli ajuti kahtluse all, kuid seda on kinnitanud dokumentaalsed ning teaduslikud uurimused. Samuti on arutletud toimetaja valikute ja väljaandmiskäikude üle ning Anne isiku kujutamise tõlgenduste üle.

Pärandus

Anne Franki päevik on saanud ülemaailmseks sümboliks noore hääle kaudu antud tunnistusele ajaloolisest õudusest ja inimväärikuse tähtsusest rasketel aegadel. Anne endaga seotud maja Amsterdamis, Prinsengracht 263, on muudetud muuseumiks (Anne Frank House), mis meelitab aastast-aastasse külastajaid üle kogu maailma. Päevik jätkab inimesi kõnetamast oma vahetu, ausa ja liigutava jutustusega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on "Ühe noore tüdruku päevik"?

K: Kes leidis päeviku pärast sõda?

K: Mitmes keeles on see avaldatud?

K: Millal see esimest korda avaldati?

K: Kes tõlkis selle inglise keelde?

K: Milliseid auhindu see võitis?

K: Milliseid teemasid see raamat käsitleb?

Otsing