Põhiõigused — seadusega kaitstud õigused: elule, vabadusele, sõnavabadusele

Tutvu põhiõigustega: seaduslik kaitse elule, vabadusele ja sõnavabadusele ning nende erinevused inimõigustega, õigused ja piirangud Eestis.

Autor: Leandro Alegsa

Põhiõigused on õiguste kogum, mis on tunnustatud riigi seadustega ja mille eesmärk on kaitsta inimesi – eriti riigi oma kodanikke – nii era- kui avalikus elus. Need sätted tagavad, et riik ei riku elementaarseid vabadusi ja õigusi: need seadused võivad kaitsta inimesi isegi valitsuste vagade või üleastumiste eest.

Millised õigused kuuluvad põhiõiguste hulka?

Põhiõiguste hulka kuuluvad nii elulised kui vabaduslikud õigused. Näiteks:

  • õigus elule;
  • õigus vabadusele (sh vabadus füüsilisest sundusest);
  • õigus vabale tahtele ja isiklikule enesemääramisele;
  • uskumuse- ja usuvabadus;
  • õigus sõnavabadusele (mõõdukate piirangutega, et kaitsta teiste õigusi);
  • õigus reisida ja vaba liikumise põhimõtted;
  • õigus püüelda õnne ja väärikuse poole ning teisi eraelu ja sotsiaalseid vabadusi.

Kuidas põhiõigused erinevad inimõigustest ja kuidas neid kaitstakse?

Põhiõigused erinevad inimõigustest selles mõttes, et põhiõigused on tavaliselt sõnastatud ja konkreetselt kaitstud riigi või jurisdiktsiooni õigusaktides. Põhiõigused on need, mida kaitsevad jurisdiktsiooni seadused ja mille eest saab tihti otseselt nõudeid esitada riigisiseses kohtus. Inimõigused, eriti rahvusvahelised inimõigused, põhinevad lepingutel ja üldeeskirjadel ning nende mõju siseõiguses võib erineda sõltuvalt sellest, kuidas riik need lepingud on üle võtnud.

Kui inimõiguste ja põhiõiguste rikkumisest kaebus tekib, on sageli võimalik pöörduda kohtute poole ning nõuda õiguskaitset. Samuti võib olla olemas konstitutsiooniline ülevaatus (nt põhiseaduslikkuse kontroll), ombudsmani või inimõiguste institutsiooni menetlus ning rahvusvahelised kaitsemehhanismid, kui riigisisesed võimalused on ammendatud.

Piirangud ja erandid

Põhiõigused ei ole absoluutseid ja neid võib teatud tingimustel piirata – näiteks avaliku korra, riikliku julgeoleku või teiste inimeste õiguste kaitseks. Piirangud peavad olema seaduslikud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed: see tähendab, et riik ei tohi piiranguid kehtestada meelevaldselt ega üle jõu käivalt.

Kuidas oma põhiõigusi nõuda?

  • Alusta ametlikust kirjalikust pöördumisest vastava avaliku asutuse poole (nt politsei, sotsiaalamet, omavalitsus).
  • Kasuta sise- või haldusmenetlusi ja kaebusi, kui neid on ette nähtud.
  • Pöördu vajadusel kohtute poole või kasuta konstitutsioonikaitset, kui põhiseaduslik õigus on rikutud.
  • Võimalusel kasuta nõustamist – õigusabi, inimõiguste organisatsioonid ja ombudsmanid aitavad vormistada ja esitada kaebusi.

Kõike kokku võttes on põhiõiguste eesmärk tagada inimese väärikus, vabadus ja turvalisus. Teadmised oma õigustest ja olemasolevate kaitsemehhanismide kasutamine on tähtis samm nende õiguste kaitsmisel.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on põhiõigused?


V: Põhiõigused on õiguste kogum, mida riigi seadused tunnustavad kodanike kaitseks.

K: Mida need seadused teevad?


V: Need seadused kaitsevad neid õigusi isegi valitsuste endi eest.

K: Millised on mõned näited põhiõigustest?


V: Mõned näited põhiõigustest on õigus elule, õigus vabadusele ja õigus vabale tahtele, usuvabadus, õigus vabale sõnavabadusele, õigus reisimisele ja õigus õnne poole püüelda.

K: Kuidas erinevad põhiõigused inimõigustest?


V: Põhiõigused on need, mida kaitsevad jurisdiktsiooni seadused, samas kui inimõigused ei ole tavaliselt kohtus jõustatavad.

K: Milline on seos põhivajaduste ja maslowismi vahel?


V: Mõnikord seostatakse põhivajadusi maslowismi kontseptsiooniga.

K: Kas põhiõigused on riigiti erinevad?


V: Jah, need on riigiti erinevad, sest eri jurisdiktsioonides on erinevad seadused, mis kaitsevad konkreetseid põhiõigusi.

K: Keda need põhiõigused kaitsevad?


V: Need põhiõigused kaitsevad riigi kodanikke.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3