Looduslikud õigused — mõiste, ajalugu ja tähtsus
Looduslikud õigused on algselt mõeldud kui õigused, mida peetakse kõigile inimestele (ning mõnel käsitluses ka loomadele) sünnipäraselt kuuluvateks — st nad tulenevad loodusest või looduslikust õigusest, mitte ainult riiklikust seadusest. Neid õigusi peetakse sageli võõrandamatuteks ehk sellisteks, mida ei tohiks omada ega ära võtta ilma väga olulise põhjenduseta. Looduslike õiguste mõiste ja ulatus on ajalooliselt varieerunud ning seda on tõlgendatud eri kultuurides ja filosoofilistes koolkondades eri viisidel. Ajalugu näitab nii nende ideede kujunemist kui ka korduvalt ilmnenud konflikte, kus looduslikke õigusi on rikutud.
Mõiste ja alused
Looduslikud õigused on tihti seotud ideega, et on olemas universaalsed põhimõtted, mis kehtivad inimloomuse või mõistuse alusel. Klassikalises kujul väljendavad need õigused näiteks õigust elule, vabadusele ja omandile või õnne poole püüdlemisele. Neid õigusi põhjendatakse eri viisidel: mõne jaoks tulenevad need jumalikust tahtekujundist, teise lähenemise järgi inimloomuse, mõistuse või loodusliku korra tunnusena. Mõisteid nagu õigus, vabadus ja inimväärikus kasutatakse sageli nende mõtete seletamiseks.
Ajalooline taust
Idee looduslikest õigustest on vanem kui varane moodne ajastu. Selle juured on antiikfilosoofiates (nt stoikud) ja keskaegses loodusõiguse traditsioonis (nt Thomas Aquinas). Uusajal sai see aga eriti olulise tähenduse: inglise filosoofid nagu Hobbes ja eelkõige John Locke arendasid edasi mõtet, et inimesed omavad teatud loomupäraseid õigusi. Locke tõi esile õiguse "elule, vabadusele ja omandile" kui ühiskondliku korra aluse, mida valitsus peab kaitsma.
See teoreetiline alus mõjutas tugevalt poliitilist praktikat. Näiteks ameeriklaste arvamus, et briti võim oli nende vastu ebaõiglane, aitas kujundada ideed looduslikest õigustest ja iseseisvusdeklaratsiooni teksti — Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon kuulutab, et kõik inimesed on loodud võrdsetena ning omavad õigusi "elule, vabadusele ja õnne poole püüdlemisele". Samuti kajastub looduslike õiguste ideestik Inimõiguste deklaratsioonis ja teistes revolutsioonilistes ning seadusandlikes aktides Euroopas ja mujal. Nii Lockeanlikud ideed kui ka tööd nagu Jeffersoni kirjutised mõjutasid modernse demokraatia kujunemist ja arusaama, et valitsuse ülesanne on kaitsta inimeste põhiõigusi ühiskondliku lepingu raames.
Tähtsus ja praktiline rakendamine
Looduslikel õigustel on tänapäeval oluline normatiivne ja praktiline roll. Need ideed on olnud aluseks paljudele põhiseadustele, seadustele ja rahvusvahelistele lepingutele ning neid kasutavad kohtud ja inimõiguste organisatsioonid argumentidena õiguste kaitseks. Konkreetseteks rakendusteks on näiteks kodanikuvabadused, õigus elule ja turvalisusele, omandiõiguse kaitse ning mitmed poliitilised ja sotsiaalsed vabadused.
Samuti on looduslike õiguste mõiste mõjutatud praktilistest ja poliitilistest küsimustest: kuidas ühildada üksikisiku vabadusi kogukonna turvalisusega, millal võib riik sekkuda õiguste piiramiseks hädaolukorras jt. Looduslikud õigused toimivad sageli väärtusliku alusena nende dilemmade hindamisel.
Kriitika ja piirangud
Looduslike õiguste kontseptsiooni on kritiseeritud mitmel põhjusel. Mõned peavad neid liiga üldsõnaliseks või ebamääraseks — erinevad kultuurid ja filosoofilised koolkonnad võivad tõlgendada "looduslikku õigust" väga eri moodi. Utilitaristlikud vaated rõhutavad tihti kogukondlikku heaolu rohkem kui indiviidi sünnipärast õigust. Teine kriitika puudutab õiguste prioriseerimist: millised õigused on absoluutset laadi ja millised võivad olla tinglikult piiratud? Samuti on vaidlusi selle üle, kas loomadel on samal moel looduslikke õigusi nagu inimestel või kas neile tuleks pakkuda teistsugust õiguskaitset (siin viitab arutelu ka moraalifilosoofilistele ja teaduslikele arengutele loomade heaolu valdkonnas).
Rikkumised ja kaitsemehhanismid
Ajaloos on olnud palju näiteid, kus looduslikke õigusi on rikutud nii valitsuste kui ka üksikisikute poolt — orjus, genotsiidid, poliitilised repressioonid, diskrimineerimine jt. Tänapäeval kaitstakse samu põhimõtteid põhiseaduste, rahvusvaheliste inimõiguste lepingute, kohtusüsteemide ning mitteametlike organisatsioonide (kodanikuühendused, inimõigusorganisatsioonid) abil. Õiguskaitse toimib kombineerituna normatiivse diskursuse ja poliitilise survega, et õiguste rikkumisi paljastada ja parandada.
Kokkuvõte
Looduslikud õigused on pika ajaloolise traditsiooni kandjad, mis on andnud aluse paljudele kaasaegsetele demokraatia- ja inimõiguste institutsioonidele. Kuigi nende täpne sisu ja valmisolek neid rakendada võib kultuuriti ja ajalooliselt erineda, jäävad mõisted nagu elu, vabadus ja väärikus keskseks arutelu uitgangpunktiks. Tänases globaliseeruvas maailmas on oluline jääda kriitiliseks ja tegeleda nii universaalsete põhimõtete kui ka kohalike eripärade tasakaalustamisega, et tagada õiguste kaitse ja inimväärikus kõigile.
Küsimused ja vastused
K: Mis on looduslikud õigused?
V: Looduslikud õigused on õigused, mida usuvad, et on oluline, et kõigil inimestel ja loomadel oleks õigusi, mida ei saa kunagi ära võtta.
K: Kes on John Locke?
V: John Locke oli inglise filosoof, kes on kõige kuulsam selle poolest, et arutles 1600. aastatel looduslike õiguste idee üle.
K: Millised on Locke'i järgi kõige olulisemad looduslikud õigused?
V: Locke'i järgi on kõige olulisemad looduslikud õigused "elu, vabadus ja omand".
K: Kuidas on looduslikud õigused mainitud Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioonis?
V: Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioonis mainitakse looduslikke õigusi "Elu, vabadus ja õnne poole püüdlemine".
K: Mis on Locke'i ja Jeffersoni järgi valitsuse eesmärk?
V: Locke'i, Jeffersoni ja teiste sõnul on valitsuse eesmärk kaitsta inimeste loomulikke õigusi.
K: Mis on ühiskondlik leping?
V: Ühiskondlik leping on ühiskonna liikmete vaheline vaikimisi kokkulepe teha koostööd ühiskondlike hüvede saavutamiseks.
K: Kas looduslikke õigusi on ajaloos rikutud?
V: Jah, ajaloos on olnud palju kordi, mil looduslikke õigusi on rikutud nii valitsuste kui ka üksikute inimeste poolt.
