Gates v. Collier (1974) — Parchmani vangla ja vangide õigused
Gates v. Collier (1974) — Parchmani vangla murdepunkt: föderaalkohtunik tunnistas vangide füüsilised karistused põhiseadusevastaseks ja tugevdas vangide õigusi kaheksanda muudatuse alusel.
Gates vs. Collier, 501 F.2d 1291 (5th Cir. 1974), oli pöördeline kohtuotsus, mille otsustas Ameerika Ühendriikide föderaalne kohus nimega Fifth Circuit Court of Appeals (viienda ringkonna apellatsioonikohus). Kohtuasi oli seotud Mississippi osariigi vangla (tavaliselt "Parchman") kinnipeetavate õigustega.
Gates vs. Collier on vangide õiguste seisukohalt väga oluline kohtuasi. See oli esimene kohtuasi, milles otsustati, et paljud vangide füüsilise karistamise liigid on julm ja ebatavaline karistus ning on vastuolus Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kaheksanda muudatusega. See oli ka esimene kord, kui ülemkohus hakkas kontrollima, kuidas riigi vanglaid juhitakse.
Taust ja vangla tingimused
Parchman oli ajalooliselt tuntud rasketöö-, rassilise segregatsiooni ja range distsipliini poolest. Kaebuse kohaselt esines vanglas süsteemne vägivald ja ihukaristus, mida sageli teostasid nii valvurid kui ka nn "trusties" — kinnipeetavad, kellele anti ametlikku või de facto võimu teisi kinnipeetavaid karistada. Kaebuses kirjeldati mitmesuguseid väärkohtlemise ja viletsate tingimuste vorme, näiteks:
- süsteemsed peksmised ja ihukaristused;
- sunnetööd ja liigsed töötunnid ilma nõuetekohase hoolduseta;
- ebainimlikud elutingimused, ebapiisav arstiabi ja hügieeniprobleemid;
- arbitraarsed ja vägivaldsed karistused ilma protseduurilise kaitseta;
- rassilise diskrimineerimise ja segregatsiooni praktikad.
Kohtuotsus ja peamised järeldused
Viienda ringkonna kohus leidis, et paljud Parchmani praktikad rikuvad kinnipidavate konstitutsioonilisi õigusi, eelkõige kaheksanda muudatuse kaitset julma ja ebatavalise karistuse vastu. Kohtuotsus tunnistas mitmed karistus- ja juhtimismeetodid ebaseaduslikuks ning selgesõnaliselt mõistis hukka usalduse-põhise (trusty) süsteemi, kus kinnipeetavad võisid teisi karistada.
Kohtuotsus tegi selgeks põhimõtte, et vangid ei kaota oma põhiseaduslikke õigusi piiramatus ulatuses ja et vangla ametivõim peab järgima põhiseaduslikke norme ka korrakohasuse ja karistuse määramisel.
Milliseid meetmeid kohtu kaudu nõuti
Kohus andis osariigile ning vangla juhtkonnale korraldusi ja piiranguid, mille eesmärk oli lõpetada ebaseaduslikud praktikad ning parandada olmetingimusi. Need meetmed hõlmasid muuhulgas:
- füüsiliste karistuste ja teiste julmade, ebainimlike või alandavate meetodite keelamist;
- usalduslike (trusty) süsteemide kehtetuks tunnistamist, mis andsid kinnipeetavatele discipliniõigusi;
- parema meditsiinilise ning elukeskkonna tagamise nõudmist;
- vangiõiguste järgimise ja järelevalve mehhanismide loomist, et vältida edasisi väärkohtlemisi.
Mõju ja tähendus
Gates vs. Collier mõjutas oluliselt vanglate haldamist Ameerika Ühendriikides. Kohtuotsusel oli pikkkestv mõju:
- see tugevdas juriidilist alusprintsiipi, et vangid säilitavad mitmeid põhiseaduslikke kaitseid;
- see sillutas teed laiematele kohtulikele järelevalvele ja reformidele riigi- ja föderaaltasandil, sealhulgas sanktsioonidele ja kohtulikele ettekirjutustele vanglate tingimuste parandamiseks;
- see aitas murda paljusid traditsioonilisi ja väärkohtlevaid praktikaid, nagu sundkaristused ja feodaalsed võimustruktuurid vanglates;
- otsus tugevdas vangide õiguste liikumist ja andis hilisematele kohtuasjadele olulise eelduse.
Järeldus
Gates vs. Collier on ajalooliselt oluline otsus, mis rõhutas, et vangla eesmärk — avaliku turvalisuse tagamine ja karistuse kandmine — ei õigusta põhiseaduslike õiguste eiramist. Kohtuotsus näitas, et föderaalkohus võib sekkuda ja nõuda olulisi muutusi riigi vanglate praktikas, kui need rikuvad vangide inimväärikust ja põhiseaduslikke garanteeritud kaitseid.
Tavaline vangilaager Parchmanis
Taust
Põhiseaduse kaheksas muudatusettepanek ütleb, et riik ei tohi kedagi julmalt ja ebatavaliselt karistada.
Parchman avati 1903. aastal. Vanglas oli programm, mida nimetati "usalduslikuks süsteemiks". See oli süsteem, kus mõnedel vangidel oli rohkem õigusi ja vabadusi kui teistel. Neil oli ka võimu teiste kinnipeetavate üle.
Mississippi kuberner James K. Vardaman ütles, et vanglat juhiti "nagu tõhusat orjaistandust". Usaldusmeestel olid relvad ja neil lubati tulistada kinnipeetavaid, kes astusid rivist välja. Muud karistused olid valusad ja karmid. Vanglas olid ka mustanahalised ja valged vangid eraldatud.
Aastaid protesteeriti kodanikuõiguste rikkumiste pärast Parchmanis. Lõpuks hakkas kodanikuõiguste advokaat Roy Haber koguma tõendeid väärkohtlemise kohta. Neli vangi, kelle advokaat oli Haber, esitasid föderaalkohtusse hagi, väites, et vangla tingimused on julmad ja ebatavalised. Nad väitsid, et vangla usaldusisikud ja valvurid karistasid ja piinasid kinnipeetavaid tahtlikult valusalt ja alandavalt.
Madalama astme kohtu otsus
Vangide hagi, Gates vs. Collier, 349 F. Supp. 881 (1972), läks kõigepealt föderaalsesse kohtusse, mida nimetatakse Ameerika Ühendriikide ringkonnakohtu N.D. Mississippi, Greenville'i rajooniks. See kohus otsustas kindlalt vangide kasuks. Kohus leidis, et Parchmani usaldusisikud ja valvurid andsid palju julmi ja ebatavalisi karistusi, sh:
- Peksmised
- Vangide pihta või nende ümber tulistamine, mõnikord tabades neid.
- Vangide riiete äravõtmine
- Ventilaatorite lülitamine vangidele, kui nad olid alasti ja märjad.
- Kinnipeetavatele ei anta toitu, madratseid ega hügieenitarbeid.
- Kinnipeetavate kinnipanemine aedade või trellide külge
- Vangide suhtes karjatõkke kasutamine
- Kinnipeetavate sundimine pikalt seisma
- Kinnipeetavate asetamine stressipositsioonidesse (valusad asendid).
Kohus otsustas, et vangla oli rikkunud kinnipeetava õigusi, mis tulenevad põhiseaduse esimesest, kuuendast, kaheksandast ja neljateistkümnendast muudatusest. Kohus kohustas vanglat tegema mitmeid erinevaid muudatusi, et need rikkumised kõrvaldada. Samuti kohustas kohus vanglat lõpetama usaldussüsteemi.
Viienda Ringkonnakohtu otsus
Mississippi osariik kaebas selle otsuse edasi viienda ringkonna apellatsioonikohtusse. Kuid ka viies ringkond nõustus madalama astme kohtu varasema otsusega. Föderaalkohtunik William C. Keady kirjutas, et Parchman Farm oli rikkunud "kaasaegseid kõlblusstandardeid". Ta nõudis kõigi põhiseadusvastaste tingimuste ja tavade kohest lõpetamist.
Viies ringkonnakohus otsustas, et Parchman kasutas oma vangide suhtes julmi ja ebatavalisi karistusi. See rikkus nende õigust olla kaitstud seadustega - mis kehtivad ka vangide suhtes.
Efektid
Pärast kohtuotsust pidi Parchman oma usaldusväärse süsteemi lõpetama. Samuti lõpetas ta vangide eraldamise.
Pärast kohtuotsust pidid ka teised riigid, kes kasutasid usaldusväärset süsteemi, selle kasutamise lõpetama. Nende riikide hulka kuulusid Arkansas, Alabama, Louisiana ja Texas.
See otsus lõi ka mõned olulised pretsedendid. Üks neist on see, et isegi vangidel on õigus olla kaitstud julma ja ebatavalise karistuse eest. Ameeriklaste põhiseaduslikud õigused ei lõpe, kui inimene satub vanglasse. See piiras ka seda, milliseid karistusi võivad vanglad kasutada.
Seotud leheküljed
- Julm ja ebatavaline karistus
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Gates vs. Collier?
V: Gates vs. Collier oli olulise tähtsusega kohtuasi, mille otsustas viienda ringkonna apellatsioonikohus ja mis käsitles vangide õigusi Mississippi osariigi vanglas.
K: Mida kehtestas kohtuasi Gates vs. Collier?
V: Gates vs. Collier oli esimene kohtuasi, mis kehtestas, et paljud vangide füüsilise karistamise liigid on julmad ja ebatavalised karistused ning rikuvad Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kaheksandat muudatust.
K: Miks on Gates vs. Collier oluline?
V: Gates vs. Collier on oluline kohtuasi vangide õiguste jaoks, sest selles kohtuasjas tehti kindlaks, et vangide füüsiline karistamine on põhiseadusega vastuolus, ja see oli esimene kord, kui ülemkohus hakkas kontrollima, kuidas riigi vanglaid käitatakse.
Küsimus: Milline kohus otsustas kohtuasja Gates vs. Collier?
V: Gates vs. Collieri kohtuasja otsustas viienda ringkonna apellatsioonikohus.
K: Milline oli Gates vs. Collier kohtuasja tulemus?
V: Kohtuasja Gates vs. Collier tulemus oli, et vangide füüsiline karistamine tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks.
K: Milline vangla oli Gates vs. Collier kohtuasja keskmes?
V: Mississippi osariigi vangla, tuntud ka kui "Parchman", oli Gates vs. Collier kohtuasja keskmes.
K: Millist liiki karistusi keelas Gates vs. Collier vangide suhtes?
V: Gates vs. Collier keelas paljud füüsilise karistamise liigid vangide suhtes, kuna neid peeti julmaks ja ebatavaliseks karistuseks ning kaheksanda muudatuse rikkumiseks.
Otsige