Marne'i lahing
Esimene Marne'i lahing oli lahing esimeses maailmasõjas. See toimus ühelt poolt Saksa keisririigi ning teiselt poolt Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Lahing lõppes Saksa armee taktikalise taganemisega. See oli üks esimesi märke sellest, et Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Lahing maksis üle miljoni prantsuse ja briti sõduri elu. Samuti maksis see üle 750 000 sõduri elu Saksa poolel. Lahing toimus 5.-12. septembrini 1914. Lahing tähistas Saksa edasitungi lõppu Prantsusmaale. See tähistas kaevikusõja algust, mille poolest sai I maailmasõda kuulsaks.
Prantsuse sõdurid ootavad rünnakut 1914. aastal kraavis.
Prelüüdi
Schlieffeni plaan nägi ette rünnakut läbi Belgia. Sakslased pidid vältima Prantsusmaa peamisi kindlustusi Saksamaa piiril. Nad tungisid Belgiasse 3. augustil 1914. Sakslased surusid Belgia armee kerge vaevaga läbi. Pärast peamiste kindlustuste hävitamist Liege'is ja Namuris liikusid Saksa esimene armee ja teine armee Alexander von Klucki ja Karl von Bülowi juhtimisel Pariisi poole. Mons'i lahingus peatasid Briti ekspeditsiooniväed (BEF) ajutiselt Saksa väed. Nad tekitasid sakslastele suuri kaotusi. Kuid Prantsuse armee ja BEF taganesid lõpuks Marne'i jõe suunas, kus nad ootasid sakslasi. Ilma tegeliku vastuseisuta liikusid sakslased nii kiiresti kui võimalik ja valmistusid Marne'i jõe ääres prantslastele ja brittidele vastu astuma.
Lahing
Saksa edasiliikumine
Sakslased liikusid Pariisist kuni 48 km kaugusele. Prantsuse valitsus põgenes pealinnast Bordeaux'i ohutusse linna. Sakslased olid nii lähedal, et nad võisid oma massiivseid raudteetükke (raudteevagunitele paigaldatud massiivsed suurtükid) otse Pariisi tulistada.
Pariisi taksod
Lahingu ajal ei olnud võimalik Prantsuse vägesid piisavalt kiiresti rindele viia. Kuid lahendus oli olemas. Kindral Gallieni kutsus kõiki taksosid ja autojuhte teenistusse. Pariisis oli umbes 10 000 taksot, kuid sõja tõttu ainult umbes 7000 juhti. Gallieni plaan oli liigutada vägesid taksoga, mis oli tol ajal väga uus leiutis. Taksod liikusid läbi öö ja päeva, et sõdureid vedada. Juhid said 0,20 franki (₣) kilomeetri eest. Kuid 8. septembriks olid taksod toonud Pariisist ainult umbes 5000 sõdurit. Üle miljoni mehega peetud lahingus ei saanud 5000 meest suurt vahet teha. Samuti hoiti enamik taksodega saabunud sõdureid reservis.
Kriitiline viga
Bülowi juhitud Saksa Teine armee otsustas liikuda lõunasse, et hävitada Prantsuse Viies armee. Kindral Von Kluck ei teadnud sellest, nii et ta jätkas ülespoole liikumist ja võitlust prantslaste vastu. Selle liikumisega tekkis kahe Saksa armee vahele suur lõhe. Britid ja prantslased läksid lõhega vasturünnakusse ja 10. septembriks tõmbusid sakslased tagasi. Pariis oli päästetud.
Sakslased taganesid Marne'ist nelikümmend miili. Kuna nende plaan oli läbi kukkunud, ei teadnud nad, mida teha. Neid ei olnud välja õpetatud kaevikusõjaks, kuid nende ainus võimalus oli kaevuda ja oodata liitlasi. Lõpuks ulatusid nende kaevikud 300 miili pikkuseks.
Renault Type AG-1 (G 7) (Taxis de la Marne), mida Prantsuse armee kasutas.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli esimene Marne'i lahing?
V: Esimene Marne'i lahing oli lahing esimeses maailmasõjas, mis peeti Saksa keisririigi ning Prantsuse ja Briti vägede vahel.
K: Kes võitlesid Marne'i esimeses lahingus?
V: Esimeses Marne'i lahingus võitles Saksa keisririik Prantsuse ja Briti vägede vastu.
K: Mis oli Marne'i esimese lahingu tulemus?
V: Esimese Marne'i lahingu tulemuseks oli Saksa armee taktikaline taganemine, mis tähistas nende edasitungi lõppu Prantsusmaale.
K: Mis on Schlieffeni plaan ja miks näitas esimene Marne'i lahing selle ebaõnnestumist?
V: Schlieffeni plaan oli strateegia, mida sakslased kasutasid Prantsusmaa kiireks lüüasaamiseks, enne kui nad pöörasid oma tähelepanu Venemaale. Esimene Marne'i lahing näitas, et see plaan oli ebaõnnestunud, sest prantslased ja britid suutsid peatada sakslaste edasitungi ja sundida neid taganema.
Küsimus: Millal toimus esimene Marne'i lahing?
V: Esimene Marne'i lahing toimus 5.-12. septembrini 1914. aastal.
K: Kui palju sõdureid hukkus esimeses Marne'i lahingus?
V: Esimeses Marne'i lahingus hukkus üle miljoni Prantsuse ja Briti sõduri ning üle 750 000 sõduri Saksa poolel.
K: Mis tähistas Marne'i esimese lahingu algust I maailmasõjas?
V: Esimene Marne'i lahing tähistas kaevikusõja algust, mille poolest I maailmasõda kuulsaks sai.
