Oliver Cromwell (25. aprill 1599 – 3. september 1658) oli Inglise sõjaväe- ja poliitiline juht, kes on kõige paremini tuntud Inglismaa vabariigi loomise ja Inglismaa Rahvaste Ühenduse juhtimise poolest ning eelkõige Iirimaal toimunud etniliste puhastuste tõttu, mida eufemistlikult nimetatakse Cromwellian Genocide'iks. Ta oli uue tüübi sõjaväe – New Model Army – juht ja pärast kuningavõimu kukutamist sai temast 1653–1658 ametlikult Lord Protector (riigi kaitsevalitseja) ehk protektori de facto valitseja.

Varajane elu ja usulised veendumused

Cromwell sündis maareformide ja puritaanlike perekondlike mõjutustega. Ta oli puritaan ning tema usuline maailmavaade mõjutas tugevalt tema poliitikat ja sõjalist tegevust. Puritanism rõhutas isiklikku pühendumist ja moraalset korrastatust ning selle taustal kujunes tema kuvand kui range ja vankumatu juhina.

Sõjaväeline karjäär ja roll kodusõjas

Sõjaväeline võimekus: Cromwell aitas luua New Model Armyt, mis erines varasematest väeüksustest distsipliini, väljaõppe ja ametniku valiku poolest. Tema arvukad võidud, eriti ratsaväe kasutamine ja organiseeritud taktika, muutsid tema kuulsaks nii sõjaväelaste kui poliitikute seas.

Poliitiline käitumine: Cromwell toetas parlamenti võitluses kuninga Charles I vastu, sest pidas monarhiat ja selle sõjalist sekkumist ohuks protestantlikule ja seaduslikule elule. Samas on tema tegevus paradoksaalne: olles parlamentaarse võitluse juht, kasutas ta oma sõjaväge ka poliitilise võimu realiseerimiseks — 1653. aastal saatis ta oma sõdurid laiali Rump-parlamendi, et lõpetada poliitiline ummik ja panna alus uuele valitsemiskorrale.

Protektoraat ja valitsemine

protektoraat ehk Cromwelli valitsemisperiood oli ajutine katse ühendada sõjaline autoriteet ja parlamentaarne valitsemine. Cromwelli poliitika iseloomustasid:

  • püüe tagada usu- ja tavapärane korra austamine protestantlikele kirikukogukondadele;
  • tõsisem repressioon Katoliku kiriku ning Iiri ja Šotimaa mässuliste vastu;
  • katse säilitada seaduslik kord ja mõningane õiguslik reform, kuid sõjavõim ja erakorralised meetmed olid sageli päevakorras.

Kuigi protektoraadi ametlik retoorika rõhutas usuvabadust protestantlikele usurühmadele, ei tähendanud see laiaulatuslikku tolerantsust: radikaalsemad ususektid ja katoliiklased kannatasid sunduste ja tagakiusamise all ning poliitilised vastaseid võeti vange või marginaliseeriti.

Iiri kampaania ja vastuolulised tegutsemised

Cromwelli Iiri kampaania (1649–1650) on ajaloo üks vastuolulisemaid peatükke. Tema väed vallutasid ja piirlesid linnu nagu Drogheda ja Wexford, kus juhtusid massilised tapatalgud nii sõdurite kui tsiviilisikute vastu. Need sündmused on jätnud sügava jälje Iiri mälestusse ning paljud ajaloolased ja kommentaatorid iseloomustavad neid kui julma ja ettearvamatult ränkade tegudega kaasnenud rahvastiku kannatusi, mida on nimetatud ka eelmises lõigus mainitud Cromwellian Genocide'iks. Samas on arutelu selle sildi õigsuse üle jätkuv ja keeruline, hõlmates nii sõjalise strateegia, tollaste olude kui moraalsete standardite küsimusi.

Poliitilised põhjused ja järeltulev olukord

Cromwell toetas monarhiavastast võitlust ja aitas kindlustada kuninga Charles I hukkamist 1649. aastal, kuid ei loonud jätkusuutlikku demokraatlikku süsteemi. Pärast tema surma 1658 pärandas protektoraadi amet tema pojale Richard Cromwellile, kes ei suutnud sõjaväelist ja poliitilist toetust hoida. 1660. aastal toimus monarhia taastamine (Restoration), mida paljud nägid tunnistuseks protektoraadi lühiajalisusest.

Pärand ja mälestus

Oliver Cromwelli pärand on mitmetähenduslik ja polariseeriv. Mõned hindavad teda kui moderniseerijat, kes aitas luua tugevama sõjaväe ning pani alustaremed riiklikule õiguskorra ja religioosse korra reformidele; teised näevad teda diktaatorliku ja vägivaldse tegelasena, kelle poliitika põhjustas laastamist eriti Iirimaal. Tema surma järel on tema mälestus ja hinnangud ajas muutunud — Cromwell on nii rahvusliku uhkuse kui ka sügava kriitika objekt, sõltuvalt vaatenurgast ja ajaloolisest tõlgendusest.

Üldiselt jääb Cromwell ajalukku kui kompleksne ja vastuoluline juht: sõjaväeline reformer, puritaanlik poliitik ja riigimees, kelle teod muutsid Britannia poliitilist maastikku ja kelle mõju tunnetatakse veel sajandeid hiljem.