Oliver Cromwell — Inglismaa protektor, puritaan ja sõjaväejuht (1599–1658)
Oliver Cromwell (1599–1658) — Inglismaa protektor, puritaan ja sõjaväejuht. Konfliktne pärand: vabariik, sõjaline reform ja Iiri etniline puhastus. Lugege põhjalikku ja tasakaalustatud biograafiat.
Oliver Cromwell (25. aprill 1599 – 3. september 1658) oli Inglise sõjaväe- ja poliitiline juht, kes on kõige paremini tuntud Inglismaa vabariigi loomise ja Inglismaa Rahvaste Ühenduse juhtimise poolest ning eelkõige Iirimaal toimunud etniliste puhastuste tõttu, mida eufemistlikult nimetatakse Cromwellian Genocide'iks. Ta oli uue tüübi sõjaväe – New Model Army – juht ja pärast kuningavõimu kukutamist sai temast 1653–1658 ametlikult Lord Protector (riigi kaitsevalitseja) ehk protektori de facto valitseja.
Varajane elu ja usulised veendumused
Cromwell sündis maareformide ja puritaanlike perekondlike mõjutustega. Ta oli puritaan ning tema usuline maailmavaade mõjutas tugevalt tema poliitikat ja sõjalist tegevust. Puritanism rõhutas isiklikku pühendumist ja moraalset korrastatust ning selle taustal kujunes tema kuvand kui range ja vankumatu juhina.
Sõjaväeline karjäär ja roll kodusõjas
Sõjaväeline võimekus: Cromwell aitas luua New Model Armyt, mis erines varasematest väeüksustest distsipliini, väljaõppe ja ametniku valiku poolest. Tema arvukad võidud, eriti ratsaväe kasutamine ja organiseeritud taktika, muutsid tema kuulsaks nii sõjaväelaste kui poliitikute seas.
Poliitiline käitumine: Cromwell toetas parlamenti võitluses kuninga Charles I vastu, sest pidas monarhiat ja selle sõjalist sekkumist ohuks protestantlikule ja seaduslikule elule. Samas on tema tegevus paradoksaalne: olles parlamentaarse võitluse juht, kasutas ta oma sõjaväge ka poliitilise võimu realiseerimiseks — 1653. aastal saatis ta oma sõdurid laiali Rump-parlamendi, et lõpetada poliitiline ummik ja panna alus uuele valitsemiskorrale.
Protektoraat ja valitsemine
protektoraat ehk Cromwelli valitsemisperiood oli ajutine katse ühendada sõjaline autoriteet ja parlamentaarne valitsemine. Cromwelli poliitika iseloomustasid:
- püüe tagada usu- ja tavapärane korra austamine protestantlikele kirikukogukondadele;
- tõsisem repressioon Katoliku kiriku ning Iiri ja Šotimaa mässuliste vastu;
- katse säilitada seaduslik kord ja mõningane õiguslik reform, kuid sõjavõim ja erakorralised meetmed olid sageli päevakorras.
Kuigi protektoraadi ametlik retoorika rõhutas usuvabadust protestantlikele usurühmadele, ei tähendanud see laiaulatuslikku tolerantsust: radikaalsemad ususektid ja katoliiklased kannatasid sunduste ja tagakiusamise all ning poliitilised vastaseid võeti vange või marginaliseeriti.
Iiri kampaania ja vastuolulised tegutsemised
Cromwelli Iiri kampaania (1649–1650) on ajaloo üks vastuolulisemaid peatükke. Tema väed vallutasid ja piirlesid linnu nagu Drogheda ja Wexford, kus juhtusid massilised tapatalgud nii sõdurite kui tsiviilisikute vastu. Need sündmused on jätnud sügava jälje Iiri mälestusse ning paljud ajaloolased ja kommentaatorid iseloomustavad neid kui julma ja ettearvamatult ränkade tegudega kaasnenud rahvastiku kannatusi, mida on nimetatud ka eelmises lõigus mainitud Cromwellian Genocide'iks. Samas on arutelu selle sildi õigsuse üle jätkuv ja keeruline, hõlmates nii sõjalise strateegia, tollaste olude kui moraalsete standardite küsimusi.
Poliitilised põhjused ja järeltulev olukord
Cromwell toetas monarhiavastast võitlust ja aitas kindlustada kuninga Charles I hukkamist 1649. aastal, kuid ei loonud jätkusuutlikku demokraatlikku süsteemi. Pärast tema surma 1658 pärandas protektoraadi amet tema pojale Richard Cromwellile, kes ei suutnud sõjaväelist ja poliitilist toetust hoida. 1660. aastal toimus monarhia taastamine (Restoration), mida paljud nägid tunnistuseks protektoraadi lühiajalisusest.
Pärand ja mälestus
Oliver Cromwelli pärand on mitmetähenduslik ja polariseeriv. Mõned hindavad teda kui moderniseerijat, kes aitas luua tugevama sõjaväe ning pani alustaremed riiklikule õiguskorra ja religioosse korra reformidele; teised näevad teda diktaatorliku ja vägivaldse tegelasena, kelle poliitika põhjustas laastamist eriti Iirimaal. Tema surma järel on tema mälestus ja hinnangud ajas muutunud — Cromwell on nii rahvusliku uhkuse kui ka sügava kriitika objekt, sõltuvalt vaatenurgast ja ajaloolisest tõlgendusest.
Üldiselt jääb Cromwell ajalukku kui kompleksne ja vastuoluline juht: sõjaväeline reformer, puritaanlik poliitik ja riigimees, kelle teod muutsid Britannia poliitilist maastikku ja kelle mõju tunnetatakse veel sajandeid hiljem.
Varajane elu
Cromwell alustas Huntingdonist pärit härrasmehega. Kõigepealt õppis ta Huntingdoni gümnaasiumis. Tal olid oma isaga halvad suhted. Ta läks edasi Cambridge'i ülikooli Sidney Sussexi kolledžisse. See oli uus, väike kolledž, kus tal oli võimalus rääkida oma uutest puritaanlikest ideedest. Siiski ei saanud ta kunagi diplomit, sest tema isa suri 1617. aastal, kui ta õppis.
Inglise kodusõda
1628. aastal sai Cromwellist parlamendiliige ja puritaanlane ning toetas parlamenti selle tülis kuningaga. Kui sõda puhkes, oli kuninga armee tugevam ja paremini ettevalmistatud kui parlamendi armee. Cromwell nägi seda ja otsustas koolitada mehi paremini võitlema. Peagi hakkas tema koolitatud "Uus mudelarmee" võitma lahinguid. Selle tulemusena võitis parlament sõja. Sõja lõpuks oli Cromwell väga võimas.
Commonwealth: 1649-1653
Järgnevatel aastatel viis Oliver Cromwell läbi kaks kampaaniat iiri katoliiklaste allutamiseks (1649-1650) ning purustas Dunbari ja Worcesteri lahingutes (1650-1651) šoti rojalistid, kes olid välja kuulutanud kuningas Karl II. , hukatud valitseja esmasündinu.
Rumpiparlament
Pärast kuninga hukkamist kuulutati välja vabariik, mida tuntakse Inglismaa Rahvaste Ühenduse nime all. Asjade juhtimiseks määrati riiginõukogu, mille liikmete hulka kuulus ka Cromwell. Tema tegelik võimubaas oli armee.
Iirimaa ülevõtmine
1652. aastal võttis Cromwell Iirimaa üle. Paljud ajaloolased usuvad, et Cromwell pani toime etnilise puhastuse iiri katoliiklaste vastu. Cromwell tahtis, et iiri katoliiklased koliksid Ida-Iirimaalt välja Loode-Iirimaale. Nende ajaloolaste sõnul kasutasid Cromwell ja tema armee iirlaste lahkumise sundimiseks massimõrvu, näljutamist ja hukkamisega ähvardamist. Ajaloolane Frances Stewart ütleb, et 600 000 iirlast - 43% iiri elanikkonnast - hukkus selle poliitika tõttu.
Protektoraat: 1653-1658
Alamkoda üritas kõvasti kontrollida sõjaväge, kuid ei suutnud: 1653. aastal saatis Cromwell alamkoja laiali, andis seadusandliku võimu 139 usaldusrahvale ning võttis Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektori tiitli, millel olid laialdasemad volitused kui monarhil. Oma ametiajal korraldas ta ümber riigi rahanduse, edendas kaubanduse liberaliseerimist, et tagada kaubandusliku kodanluse õitseng, kuulutas välja navigatsiooniseaduse (1651), millega ta kehtestas Madalmaadele Inglise meresõidu ülemvõimu, võitis Ühendatud Provintsid (1654), röövis Jamaica Hispaanialt (1655), kiusas katoliiklasi taga ja seadis Inglismaa Euroopa protestantlike riikide eesotsas.
Uus põhiseadus, mida tuntakse kui "Instrument of Government", tegi Cromwelli eluaegseks lordprotektoriks. Tal oli õigus kokku kutsuda ja laiali saata parlamente.
1657. aastal pakkus parlament Cromwellile krooni. Cromwell mõtles pakkumise üle kuus nädalat. Siis lükkas ta selle tagasi ja ta nimetati Westminsteri saalis pidulikult uuesti "lordprotektoriks" (suuremate volitustega, kui talle varem selle tiitli all oli antud).
Arvatakse, et Cromwell kannatas malaaria all (arvatavasti haigestus ta esimest korda Iirimaal sõjakäigul olles). Ta suri Whitehallis 3. septembril 1658, Dunbaris ja Worcesteris saavutatud suurte võitude aastapäeval.
Pärast Cromwelli surma
Tema surmaga (3. september 1658) oli vabariik aga sukeldunud kaose perioodi, mis lõppes monarhia taastamisega parlamendi poolt Inglismaa Karl II näol (1660). Hoolimata oma ettevaatlikkusest ei kõhelnud uus monarh, kui ta andis korralduse oma isa surmaotsuse allkirjastanud mehe surnukeha ekshumatsiooniks, pea mahalõikamiseks ja Londoni Toweris eksponeerimiseks.
Tema järel sai lordprotektoriks tema poeg Richard. Kuigi Richard ei olnud täiesti võimetu, ei olnud tal ei parlamendis ega sõjaväes mingit võimupõhja ning ta oli sunnitud 1659. aasta kevadel tagasi astuma, millega protektoraat lõppes. Aasta hiljem taastas parlament Charles II kuningaks.
Kui rojalistid naasid võimule, kaevati Cromwelli surnukeha välja, riputati ahelatesse ja peastati. Räägitakse, et tema pea oli kuude kaupa kadunud, kuni üks sõdur selle leidis. Tema kolju anti edasi märgiks, kuni see maeti Tyburnis.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Oliver Cromwell?
V: Oliver Cromwell oli inglise sõjaväe- ja poliitiline juht.
K: Mille poolest on Oliver Cromwell kõige tuntum?
V: Oliver Cromwell on kõige paremini tuntud Inglismaa vabariigiks muutmise ja Inglismaa Rahvaste Ühenduse juhtimise eest ning eelkõige etnilise puhastustegevuse tõttu Iirimaal, mida eufemistlikult nimetatakse Cromwellian Genocide'iks.
K: Millised olid Cromwelli tegevused tema karjääri jooksul?
V: Cromwelli tegevus tema karjääri jooksul tundub meile tänapäeval segane. Ta toetas parlamenti kuninga vastu, kuid andis oma sõduritele käsu parlament laiali saata.
K: Mida ütles protektoraat inimeste usuliste veendumuste kohta?
V: Tema valitsemise ajal ütles Protektoraat, et inimeste usulisi veendumusi tuleb austada, kuid inimesi, kes läksid vastuollu sellega, millesse enamik inimesi uskus, piinati ja vangistati mõnikord.
K: Milline oli Cromwelli religioon?
V: Cromwell oli Inglismaa esimene valitseja, kes oli puritaanlane.
K: Mida tegi Cromwell, et luua uus eeskujulik armee?
V: Cromwell lõi uue eeskujuliku armee.
K: Kuidas suhtuvad inglased Cromwellile tänapäeval?
V: Paljud inglased arvavad tänapäeval, et ta oli üks nende suurimaid juhte.
Otsige