Inglise protektoraat 1653–1659: Cromwelli lordprotektoraat ja Commonwealth

Ülevaade Inglise protektoraadist 1653–1659: Cromwelli lordprotektoraat, Commonwealthi kujunemine, poliitika, usupoliitika ja monarhia taastumise sündmused.

Protektoraat oli Suurbritannia ajaloos erakordne valitsemisvorm aastail 1653–1659, mil riikide vahelise ühenduse, Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa Ühendust, juhiks oli lordprotektor. See periood oli osa pikemast vabariiklikust ajastust, mida nimetatakse tavaliselt Commonwealth’iks, kuid protektoraat erines varasemast otsesest parlamendivalitsusest, sest võim koondus tugevalt föderaalse täidesaatva juhiga.

Taust

Pärast Inglise kodusõdu ja kuningas Charles I hukkamist 1649. aastal kuulutati Inglismaad (ning seejärel Šotimaad ja Iirimaad)) vabariigiks ehk Commonwealth’iks. Parlamendi koosseisuna jätkas võimu algselt Rumpparlament, kuid 1653. aasta aprillis sundisid Oliver Cromwelli juhitud väeüksused seda lahkuma. Lühiajaliselt kutsutud asendusparlament, nn Barebones Parliament (juuli–detsember 1653), oli samuti ebapüsiv ja raskesti juhitav, mistõttu võim käis järjest rohkem sõjaväe ja ühe juhi — Cromwelli — kätte.

Lordprotektoraadi loomine ja õiguslik alus

Detsembris 1653 vastu võetud põhiseadusega (Instrument of Government) loodi ametikoht lordprotektoriks ning Oliver Cromwell nimetati selleks eluaegseks kandidaadiks. Vormiliselt jagati võim lordprotektori, riiginõukogu ja parlamendi vahel, kuid praktikas tekitas tugev täidesaatev roll olukorra, kus kord, mis monarhia lõppemisega oli kadunud, osaliselt taastati. Cronwelli valitsemist on paljud ajaloolased kirjeldanud kui “üht esimest de facto sõjalise diktatuuri eksperimenti” (vt Abbott).

Poliitika ja sisevalitsemine

Lordprotektoraadi ajal rakendati rangemat puritaanlikku moraali- ja seadusandlust: avalikku elu reguleeriti tugevamalt kui kunagi varem, keelustati mitmeid meelelahutuse vorme ning rõhutati vaimset distsipliini. Samal ajal toimus teatud laadi usuline liberaliseerimine: Usulist sallivust laiendati mõnele vähemusrühmale — näiteks tohtisid elada ja mõnikord ka praktiseerida usuasju juutidele ning enamikele protestantidele — kuid see sallivus ei laienenud automaatselt kõigile. Anglikaani kiriku institutsioonide ja rooma-katoliiklastele mõeldud õiguste suhtes oldi jätkuvalt piirav.

Poliitiliselt püüti säilitada valitsemise stabiilsust läbi administratiivsete reformide ja sõjaväelise kohaloleku abil. 1655–1657 tegutsesid näiteks regiooniaalsed major-generaalid (Major-Generals), kelle ülesanne oli korrashoiu ja maksukogumise kõrval ka puritaanlike normide jõustumise järelevalve.

Majandus- ja välispoliitika

Cromwelli perioodil keskenduti tugevale mererahvusele ja välismaistele suhetele: toimusid sõjalised kokkupõrked Hollandiga (Anglo‑Hollandi sõjad), tugevnema hakkas meresõidu ja kaubanduse regulatsioon (nt Navigation Acts eelised), ning riik võttis osa kolonialistlikest tegevustest. Samuti lõpetati irlaste ülestõusu sõjaline allasurumine, mille tagajärjeks olid kõvasti vastuolulised ja verised sündmused Iirimaal.

Humble Petition and Advice ning võimu legitimeerimine

1657. aastal pakuti Cromwellile läbi nn Humble Petition and Advice’is monarhi tiitli taastamist, kuid ta keeldus kroonist, eelistades säilitada lordprotektori ametinimetust. Samas käisid läbirääkimised, mis laienesid tema võimu tugevdamisele ja parlamentaarse tasakaalu muutmisele.

Omad tagajärjed ja lõpufaasis toimunud sündmused

Oliver Cromwell suri 1658. aasta septembris. Tema järel sai lordprotektoriks poeg Richard Cromwell, kes aga ei suutnud säilitada sõjaväe ja administratsiooni toetust ning astus tagasi 1659. aasta mais. Seejärel järgnes kaootiline periood, mida sageli kutsutakse "interregnumit" — juhtkond pidi sahmima erinevate fraktsioonide ja sõjaväelaste vahel. Lõpuks õnnestus 1660. aasta mais kindral George Moncki initsiatiivil taastati monarhia, kui Stuartide dünastia jõudis taas võimule.

Oluline pärand

• Protektoraat näitas, kui raskesti on võimu ja sõjaväelist kontrolli kombineerida püsiva, legitiimse valitsemisvormiga.
• See periood kiirendas religioosse pluralismi ja kodanikuõiguste arutelusid, kuigi praktiline sallivus oli piiratud.
• Välispoliitiliselt tugevdas see Inglismaa merelist positsiooni ja aitas alustada varajast koloniaallaienemist.

Kokkuvõtvalt oli 1653–1659 protektoraat üleminekuline, vastuoluline ja mitmetahuline episood Briti ajaloos, mis jättis püsiva jälje riigi poliitilisele kultuurile ja institutsioonide arengule.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetati seda perioodi Briti ajaloos?

K: Millal toimus protektoraat?

K: Kuidas valitseti Inglismaad enne protektoraati?

K: Kes juhtis sõdureid, et saata aprillis 1653 Rump Parliament minema?

K: Milline ametikoht loodi 1653. aasta detsembris vastu võetud põhiseadusega?

Küsimus: Kas usuline sallivus laienes protektoraadi ajal anglikaani või roomakatoliiklastele?

K: Kuidas taastati monarhia pärast kaootilist Inglise Interregnumit?

Otsing