Inglise vabariik 1649–1660: Commonwealth, protektoraat ja ajalooline ülevaade

Inglismaa Ühendus oli vabariiklik valitsus, mis valitses esmalt Inglismaad ja seejärel Iirimaad ja Šotimaad aastatel 1649-1660. Pärast Charles I hukkamist 30. jaanuaril 1649 kuulutas Rumpparlament 19. mail 1649 Commonwealthi välja (An Act declaring England to be a Commonwealth). Valitsust aastatel 1653-1659 nimetatakse nõuetekohaselt protektoraadiks ja see võttis otsese isikliku valitsemise vormi, mille viis läbi Oliver Cromwell ja pärast tema surma tema poeg Richard kui lordprotektor. Terminit Commonwealth kasutatakse siiski vabalt, et kirjeldada valitsemissüsteemi kogu ajavahemiku 1649-1660, s.o Inglise interregnumi aastate jooksul.

Taust ja tekkeolukord

Inglismaa Ühenduse tekkes mängisid keskset rolli Inglise kodusõjad (1642–1651), New Model Army ja poliitilised ning religioossed vastuolud kuninga ja parlamendi vahel. Pärast kuningas Charles I kohtuprotsessi ja hukkamist lagunes traditsiooniline troon ja parlamendivõim — monarhia ja Lordide Koda kaotati koos muude konstitutsiooniliste normidega. Uus režiim püüdis paigutada riigi valitsemise rahvuslikule, mitte kuninglikule alusele.

Valitsemisorganid ja seadusandlus

Pärast kuninga eemaldamist moodustati Riiginõukogu (Council of State), mis täitis täidesaatva võimu funktsioone. Esimene Rump- ja seejärel Barebone’i parlament proovisid luua uusi seadusi ja reforme, kuid kokkupõrked armeega ja erinevate poliitiliste fraktsioonide vahel vähendasid nende püsivust.

• 1653. aastal kehtestati Instrument of Government, mis oli Inglismaal esimene kirjutatud põhiseaduslik akt — see lõi ametikoha lordprotektor jaoks ja andis Parlamendile piiratud seadusandliku rolli.
• 1657. aastal kehtestati Humble Petition and Advice, mis muutis protektoraadi institutsiooni ja pakkus suuremaid volitusi — kanti ka arutlusse pakkumine Cromwellile krooniks, mille ta lõpuks ei võtnud.
• Monarhia ja Lordide Koda olid ametlikult kaotatud; riigi juhtimine tugines Parlamendile, protektorile ja sõjalistele ametnikele.

Oliver Cromwelli ajastu ja protektoraat

Oliver Cromwell oli New Model Army juhtiv tegelane ja hiljem riigi esimene lordprotektor. Tema valitsemine rõhutas korrakaitset, usuuraldust vabameelsus ja sõjalist kontrolli. Cromwell oli oluline nii sise- kui välispoliitikas: ta reorganiseeris sõjaväge, kehtestas makse- ja administratiivreforme ning kasutas sõjaväge politseijõuna ka kodus (eriti aastatel 1655–1657 Major-Generals’i ajal).

Sõjad, välispoliitika ja koloniaalpoliitika

Interregnumi ajal pürgiti merelist ja majanduslikku võimu laiendama. Mõned silmapaistvad sündmused:

• Anglo-hollandi sõjad (esimene 1652–1654) tulenesid kaubanduslikust konkurentsist; merelahingud ja Navigation Acts (1651) suurendasid Inglismaa mõju merelisel kaubandusel.
• Iirimaa ja Šotimaa alistamine: Cromwelli kampaaniad Iirimaal (1649–1650ndad) olid karmid — kuulsate ja vastuoluliste lahingutena tuntud Drogheda ja Wexfordi piiramisväe tulemused jäid rahvusvaheliselt ning ajalooliselt vastuoluliseks.
• Koloniaalvõimed: 1655. aastal polnud vähemtähtis Inglismaa ekspeditsioon Kariibidele (nn Western Design), mille tulemusena vallutati Hispaania kolooniatest Jamaica, mis sai oluliseks Inglise baasile Kariibi mere regioonis.

Religioon ja ühiskond

Interregnum oli religioossete eksperimendite aeg. Senised anglikaani struktuurid nõrgenesid; esile tõusid erinevad protestantlikud rühmitused — presbüterlased, independendid, baptistid ja kvääride algus. Valitsuse hoiak oli mitmeti vastuoluline: osaliselt soodustati protestantlikku vabadust, kuid katoliiklaste ja kuningapoolsete vastu võeti sageli rängemad meetmed. Sotsioloogilised ja kultuurilised muutused kandsid endas nii moderniseerumist kui ka repressiooni elemente.

Protektoraadi lõpp ja restaureerumine

Pärast Oliver Cromwelli surma 1658. aastal astus ametisse tema poeg Richard, kellel puudus isa autoriteet ja sõjaväeline taust. 1659. aastal lagunes protektoraat — armees ja parlamendis puhkesid võimuvõitlused ning Rumpparlament taastati lühiajaliselt. Poliitsurve, rahapoliitika raskused ja sõjaväe domineerimine viisid 1660. aasta kevadel kuningas Charles II tagasitulekuni (Restaureerumine) ning monarhia ja Lordide Koja taastamiseni. See tähistas Inglismaa Ühenduse perioodi lõppu ja pöördepunkti 17. sajandi poliitikas.

Järeldus

Aastad 1649–1660 olid Inglismaa ajaloos unikaalsed: katse elada välja monarhiavastane kord, lühiajaline vabariik ja seejärel sõjaliselt ja administratiivselt tugevalt iseloomustatud protektoraat. See periood mõjutas riigi põhiseaduslikku mõtlemist, sõjalist korraldust, merelist ja koloniaalset ambitsiooni ning religioosset paljusust — ning jättis tugeva jälje nii kodu- kui välispoliitikasse, mis määras suunda ka edaspidistele arengutele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Inglismaa Rahvaste Ühendus?

K: Millal kuulutati välja Commonwealth?

K: Milline sündmus viis Commonwealthi väljakuulutamiseni?

K: Mis on protektoraat?

K: Miks kasutatakse terminit Commonwealth vabalt?

K: Kes valitsesid protektoraadi ajal?

K: Kuidas kujunes Commonwealthi valitsus aastatel 1653-1659?

Otsing