Lihavõttesaar
Lihavõtte saar on Polüneesia saar Vaikse ookeani kaguosas. Pealinn on Hanga Roa.
See on kuulus oma 887 hiiglasliku Moai kuju poolest, mille on valmistanud Rapa Nui rahvas. Lihavõtte saarel on ka hiiglaslik kraater nimega Rano Kau saare serval. Kraatris asub looduslik järv, mis on üks saare kolmest mageveekogust.
Lihavõttepühade saar on UNESCO maailmapärandi objekt. Suur osa saarest on kaitse all Rapa Nui rahvuspargis.
Euroopa kolonisaatorite poolt sissetoodud haigused ja orjaröövlid laastasid 1800. aastatel elanikkonda. Sissetoodud loomad, kõigepealt rotid ja seejärel lambad, olid suures osas vastutavad selle eest, et saare kohalik taimestik kadus.
Ajalugu
Lihavõtte saare ajalugu on rikas ja vastuoluline. Selle elanikud on kannatanud näljahädade, kodusõdade, orjarüüsteretkede ja peaaegu täieliku metsade hävimise all. Elanikkond on rohkem kui kord järsult vähenenud. Saareelanikud on jätnud kuulsa kultuuripärandi.
Arvatakse, et lihavõtte saare esimene asustus toimus 300-400 pKr, mis on umbes samal ajal kui esimeste asunike saabumine Hawaiile. Uued radiosüsiniku dateerimise tulemused näitavad siiski, et Polüneesia ja Rapa Nui asustati ajavahemikus 700-1100 pKr.
Tõenäoliselt asustasid saare polüneeslased, kes sõitsid kanuudega või katamaraanidega 3200 km kaugusel asuvatelt Marquesase saartelt või 2600 km kaugusel asuvatelt Gambier' saartelt (Mangareva). Kui kapten Cook külastas seda saart, suutis üks tema meeskonnaliikmetest, kes oli Bora Bora'lt pärit polüneeslane, suhelda Rapa Nuiga.
Vastavalt 1860. aastatel misjonäride poolt kirja pandud suulistele pärimustele oli saarel algselt väga selge klassisüsteem, mille kohaselt oli ariki, kõrge ülemus, kellel oli suur võim üheksa teise klanni ja nende ülemuste üle. Prantsuse meresõitja Jean-Francois de Galaup, comte de La Perouse, leidis 1786. aastal saarelt 2000 inimest. Peruust 1862. aastal toimunud suur orjarüüsteretk, millele järgnesid rõugete epideemiad, vähendas rahvaarvu 1877. aastaks vaid 111 inimeseni. Selleks ajaks olid katoliku misjonärid asunud Lihavõtte saarele ja alustasid elanikkonna ristiusku pööramist, mis viidi lõpule 19. sajandi lõpuks. Aastal 1888 annekteeris Tšiili Lihavõtte saare, rentides suure osa maast lambakasvatuseks. Tšiili valitsus nimetas 1965. aastal Lihavõtte saarele tsiviilkuberneri ja saare elanikud said Tšiili kodanikeks.
Ülemjuhataja oli saare legendaarse asutaja Hotu Matu'a vanim järeltulija esivanemate suguvõsa kaudu. Kultuuri kõige nähtavam osa oli väga suurte kujude, nn moai'de valmistamine, mis kujutasid jumaldatud esivanemaid. Usuti, et elavatel oli suhe surnutega, kus surnud pakkusid kõike, mida elavad vajasid. Enamik asulaid asus rannikul ja moai'd püstitati piki rannajoont, mis valvasid oma järeltulijaid nende ees asulates, seljaga meres asuva vaimumaailma poole.
Ahu Tongariki Rano Raraku lähedal, 15-moai ahu, mis kaevati välja ja restaureeriti 1990ndatel aastatel.
Kultuur
Kõige olulisemad müüdid on järgmised:
- Tangata manu, linnukultus, mida praktiseeriti kuni 1860. aastateni.
- Makemake on oluline jumal.
- Aku-aku, püha perekonna koobaste valvurid.
- Moai-kava-kava kummitusmees Hanau epe (pikk-õed.)
Kliima ja ilmastik
Lihavõtte saare kliima on subtroopiline mereline. Madalaim temperatuur on juulis ja augustis (18 °C) ning kõrgeim veebruaris (maksimaalne temperatuur 28 °C), mis on lõunapoolkera suveperiood. Talved on üsna leebed. Kõige vihmasem kuu on aprill, kuigi saarel on aastaringselt vihmahood.
yudet 5ctvwj34uyhx ufdawsiejdf6gy8gbkjhkmn,
Lihavõtte saar
Küsimused ja vastused
K: Kus asub lihavõttepühade saar?
V: Lihavõttepühade saar asub Vaikse ookeani kaguosas.
K: Mis on Lihavõtte saare pealinn?
V: Lihavõtte saare pealinn on Hanga Roa.
K: Kuidas nimetatakse hiiglaslikke kujusid, mille poolest Lihavõtte saar kuulus on?
V: Lihavõtte saar on kuulus oma 887 hiiglasliku kuju poolest, mida nimetatakse Moai'deks.
K: Kes tegi Moai'd?
V: Moai'd tegid varased Rapa Nui inimesed.
K: Kuidas nimetatakse lihavõtte saare serval asuvat tohutut kraatrit?
V: Lihavõtte saare serval asuva tohutu kraatri nimi on Rano Kau.
K: Mis on Rapa Nui rahvuspargis kaitse all?
V: Suur osa saarest on kaitstud Rapa Nui rahvuspargis.
K: Mis hävitas Lihavõtte saare elanikkonna 1800. aastatel?
V: Euroopa kolonisaatorite poolt sissetoodud haigused ja orjaröövlid hävitasid Lihavõtte saare elanikkonna 1800. aastatel.
