Siyyid `Alí Muḥammad (20. oktoober 1819 – 9. juuli 1850) oli Iraani Shírázist pärit kaupmees, kes 1844. aastal kuulutas välja uue religioosse liikumise, mida hiljem hakati nimetama bábismiks. Pärast oma ülesastumist võttis ta enesele tiitli Báb (araabia keeles "värav"). Bábisse uskuvaid inimesi nimetatakse bábistideks; nad uskusid, et Báb oli prohvet või jumalik õpetaja. Paljud bábistid ja tema kaasaegsed mõistsid teda ka kui Qá'im'i — lubatud püha isikut, keda šiiitide traditsioon ootab tulevikus.
Taust ja kuulutuse algus
Báb sündis usulahkimeelse ja haritud perekonna liikmena ning õppis nii religiooni kui ka äri. Enne ülesastumist tegutses ta kaupmehena. Tema kuulutus leidis alguse siis, kui ta hakkas koguma järgijaid ja kuulutas end jumaliku sõnumi vahendajaks. Tema varased järgijad, keda tuntakse Letters of the Living ehk "Elavate tähtedena", olid esimesed 18-metst inimeste rühm, keda Báb mainis oma õpetustes — nende hulgas oli ka hilisem Bahá'í usu asutaja Bahá'u'lláh.
Õpetused ja kirjandus
Báb kirjutas hulgaliselt tekste — nii palveid, manifeste kui ka teoloogilisi ja õiguslikke kirjutisi. Tema tähtsaimad tööd on tuntud kui Persian Bayán ja Arabic Bayán, milles ta määratles uusi religioosseid põhimõtteid ja reegleid. Báb kehtestas oma järgijatele uusi norme, mis tema vaates asendasid osa senisest šariaadi ehk moslemi õigustavast süsteemist. Tema õpetused sisaldasid ka ideid religioosse uuendusliku kalendri ja rituaalide kohta ning suuniseid koguduse juhtimise ja tulevikuprohveti ootuse kohta.
Liikumise kasv ja vastuseis
Bábism levis kiiresti ja sai mitmes piirkonnas palju järgijaid — mõningatel hinnangutel oli tema mõju all üle kümne tuhande inimese. See kasv tekitas tugevat vastuseisu iraani šiiitlikust vaimulikkonnast ja valitsusasutustest, kes pidasid tema õpetusi ohtlikuks ja lõhkuvaks. Kohtuprotsessid, vägivallaaktid ja tagakiusamised muutusid järjest tavalisemaks ning bábistid sattusid korduvalt veristesse konfliktidesse võimustruktuuridega.
Vangistus ja hukkamine
Pärast järjestikuseid rünnakuid ja rahutusi vangistati Báb ning ta viibis eri vanglates, sealhulgas põhjapoolses Makhús (Mah-Ku) vangikongis. Lõpuks toodi ta Tabrízi, kus ta 9. juulil 1850 hukati sõjaväelase laskurpolgu poolt. Tema hukkamine ja järgnevad massilised tagakiusamised bábistide vastu jätsid sügava jälje Iraani ajaloos ja mõjutasid tugevalt nii bábismi kui ka hilisemat Bahá'í liikumist.
Nimetused ja pärand
Bábile omistati ka teisi nimetusi ja tiitleid, näiteks "Primaalne punkt" ja "Bayáni punkt", mis peegeldasid tema õpetuste keskset positsiooni järgijate jaoks. Ta ennustas ja kuulutas, et tema järgijaist tuleb veelgi võimsam ja kõnedele vastuvõtlik prohvet; Bahá'i usu järgijad usuvad, et Báb viitas sellega Bahá'u'lláhile, kes hiljem asutas Bahá'í usu.
Bábismi lühiajaline, ent intensiivne epõpe ja Bábile järgnenud kannatused mõjutasid oluliselt Lähis-Ida 19. sajandi religioosset maastikku. Paljud Bábiga seotud ideed ja tekstid on säilinud ning neid uuritakse nii religiooni- kui ka ajalookirjanduses. Bahá'í kogukond peab Bábi oma usu eellaseks ja austab teda kui märgilist vaimset õpetajat.
