Báb

Siyyid `Alí Muḥammad (20. oktoober 1819 - 9. juuli 1850) oli Iraani Shírázist pärit kaupmees, kes algatas šiiitliku islami versiooni, mida nimetati bábismiks. Pärast religiooni alustamist muutis ta oma nime Bábiks. Bábisse uskuvaid inimesi nimetatakse bábistideks ja nad usuvad, et Báb oli prohvet. Bábid usuvad ka, et Báb on Qá'im, kes šiiitide arvates tuleb tulevikus.

Báb kirjutas sadu kirju ja raamatuid, milles õpetas, kes ta oli ja millised olid tema religiooni reeglid. Bábi uued reeglid asendasid tema järgijate jaoks "šariaadi" ehk moslemi reeglid. Bábism sai väga suureks; Bábi uskus üle kümne tuhande inimese. Iraani šiiitlik vaimulikkond ehk islami juhid vihkasid Bábi ja püüdsid kahjustada inimesi, kes tema usku järgisid. 1850. aastal lasi Iraani Tabrízis Bábi maha laskurpolk.

Bábil olid ka teised nimed, näiteks "Primaalne punkt" ja "Bayáni punkt".

Báb ütles kõigile, et varsti tuleb teine prohvet, kes on tugevam ja veelgi võimsam. Bahá'i usku järgivad inimesed usuvad, et Báb rääkis Bahá'u'lláhist, kes alustas Bahá'i usku.

Bábi pühamu Haifas, Iisraelis.Zoom
Bábi pühamu Haifas, Iisraelis.

Life

Varajane elu

Báb sündis 20. oktoobril 1819. aastal Iraani Shirazis. Tema isa oli kaupmees ja paljud inimesed linnas tundsid teda. Väga varsti pärast Bábi sündi suri tema isa. Bábi onu Ḥájí Mírzá Siyyid `Alí oli samuti kaupmees ja ta kasvatas Bábi üles.

Kui Báb sai täiskasvanuks, hakkas ta oma onu juures kaupmeheks. Aastal 1842 abiellus ta naisega nimega Khadíjih-Bagum. Koos sündis neil üks poeg, kellele nad andsid nimeks Aḥmad. Aḥmad oli väga haige ja suri lapsena. Keegi, kes elas Bábiga samal ajal, ütles, et ta oli väga rahulik ja vaikne; nad ütlesid, et Báb rääkis ainult seda, kes tal ka oli, ja ei vastanud isegi küsimustele. Báb mõtles ja palvetas alati. Inimesed ütlesid, et ta oli ilus ja tal oli peenike habe. Ta riietus alati puhtasse riietusse ning kandis rohelist salli ja musta turbanit ehk riidest mähist peas.

Shaykhis

Shaykh Ahmad-i-Ahsa'i asutas 1790. aastatel Pärsias šiiitliku islami religioosse rühmituse. Rühma liikmed, keda kutsuti šaikhideks, uskusid, et jumal saadab väga varsti maa peale uue sõnumitooja. Nad nimetasid uut sõnumitoojat Qá'imiks ehk Mahdi. Kui šaih Ahmad suri, sai šaihide uueks juhiks Siyyid Kázim, kes oli pärit Iraani Rashtist. Shaykh Ahmad elas 1753. aastal ja ta suri 1862. aastal. Siyyid Kázim sündis 1793. aastal ja suri 1843. aastal.

Kui Báb käis palverännakul Karbalas ja selle lähedal asuvates kohtades, võis ta kuulata Siyyid Kázimi õpetust. Keegi ei tea kindlalt, kas ta seda tegi või mitte, sest sellest ajast on väga vähe dokumente või teateid.

Kui Siyyid Kázim oli detsembris suremas, ütles ta kõigile oma järgijatele - inimestele, kes usuvad tema õpetust -, et nad peaksid reisima ja püüdma leida uut prohvetit jumalalt. Ta nimetas seda prohvetit "Ajastu isandaks" ja ütles neile, et ta avastatakse väga varsti. Üks Siyyid Kázimi uskunud inimestest palvetas ja paastus ehk lõpetas neljakümne päeva jooksul hommikust õhtuni söömise - tema nimi oli Mullá Ḥusayn. Pärast seda sõitis ta Širazi ja kohtus Bábiga.

Teade Mullá Ḥusaynile

Mullá Ḥusayn jõudis Shirazi 23. mail 1844. aastal. Teda tervitas roheline turbanit kandev noormees, kui ta polnud Shirazis kuigi kaua viibinud. Iraanis kandsid sel ajal rohelist turbanit ainult inimesed, kes olid prohvet Muḥammadiga seotud. Mehed, kes olid prohvet Muḥammadiga sugulased, nimetati Siyyidideks. Noormees oli Báb ja ta kutsus Mullá Ḥusayni oma koju.

Báb küsis Mullá Ḥusaynilt, miks ta Širazis viibib, ja Mullá Ḥusayn ütles talle, et ta otsib uut prohvetit ehk tõotatut. Báb küsis Mullá Ḥusaynilt, kuidas ta teaks, kes on prohveti tee. Mullá Ḥusayn ütles talle, et prohvet oleks pärit kuulsast ja heast perekonnast ning teaks palju asju, ilma et ta peaks neid õppima, samuti, et tal ei oleks probleeme oma kehaga. Siis ütles Báb, et kõik need asjad on tema kohta tõsi. "Vaata, kõik need märgid on minus ilmnenud." Báb ütles, et ta on see uus prohvet, keda Mullá Ḥusayn oli otsinud. See šokeeris ehk ehmatas Mullá Ḥusayni.

Mullá Ḥusaynil oli veel üks võimalus teada saada, kes on uus prohvet, ja sellest ei olnud ta Bábile rääkinud. Siyyid Káẓim oli Mullá Ḥusaynile öelnud, et uus prohvet kirjutab raamatu, milles seletab Joosepi Surihi. Siyyid Káẓim oli ka öelnud, et uus prohvet teeb seda ilma, et keegi teda paluks. Pärast seda, kui Báb ütles Mullá Ḥusaynile, et ta on uus prohvet, kirjutas ta raamatu Joosepi Surihist. Báb nimetas seda raamatut Qayyúmu'l-Asmá'.

Pärast ööbimist Bábiga vesteldes ütles Mullá Husayn järgmist. (Allpool olevad sõnad võivad olla raskesti loetavad.)

"

See Ilmutus, mis nii äkki ja kiirelt minu peale tungis, tuli nagu äikesekiir... teadmine Tema Ilmutusest oli mu olemuse elavdanud. Ma tundsin, et mul on selline julgus ja jõud, et kui maailm, kõik selle rahvad ja võimukandjad tõuseksid minu vastu, siis ma oleksin üksi ja vapralt nende rünnakule vastu pidanud. Universum tundus minu käeulatuses vaid käputäis tolmu. Mulle näis, et ma olin Gabrieli hääl, kes kutsus kogu inimkonda: "Ärka, sest vaata, hommikuvalgus on tõusnud. Tõuse üles, sest Tema asi on ilmsiks saanud. Tema armu portaal on laialt avatud; sisenege sinna, oo maailma rahvad! Sest Tema, kes on teie tõotatud, on tulnud!

"

Elavate kirjad

Mullá Ḥusayn oli Bábi esimene õpilane. Usujuhi õpilast nimetatakse õpilaseks. Vähem kui viie kuuga sai Bábi õpilasteks veel seitseteist Siyyid Káẓimi õpilast. Kõik uued jüngrid hakkasid uskuma, et Báb on uus ilming ehk jumala prohvet ilma kellegi teise abita. Üks neist uutest jüngritest oli naine. Tema nimi oli Zarrín Táj Baragháni ja ta oli luuletaja. Hiljem anti talle uus nimi,Ṭáhirih (puhas). Hiljem hakkasid inimesed nimetama esimesi kaheksateistkümnenda jüngrit ja Bábi Elavate kirjadega. Báb ütles Elavate Kirjadele, et nende ülesanne on öelda inimestele, et ta on uus prohvet.

Báb ütles, et elavate kirjad on erilised. Šiiitlikus islamis on neliteist erilist inimest, keda nimetatakse "eksimatuteks". Šiitide arvates on "eksimatutel" alati õigus. Muhammad, kaksteist imaami ja Fatimah on šiiitlikus islamis "eksimatuid". Nii nagu "eksimatuid", oli ka "Elavate kirjade" üks naine ja üks prohvet. Bábismis oli üheksateist eriline arv. Elavate kirjad olid väga sarnased Kristuse kaheteistkümnele apostlile.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Siyyid `Alí Muḥammad?


V: Siyyid `Alí Muḥammad oli Iraani Shírázist pärit kaupmees, kes algatas šiiitliku islami versiooni, mida nimetatakse bábismiks.

K: Milleks muutis Siyyid `Alí Muḥammad oma nime pärast bábismi alustamist?


V: Siyyid `Alí Muḥammad muutis oma nime Bábiks.

K: Mida usuvad bábismi uskujad Bábi kohta?


V: Bábismi usuvad inimesed usuvad, et Báb oli prohvet.

K: Milline on Qá'im, millesse šiiidid usuvad?


V: Qá'im on kuju, keda šiiidid usuvad, et ta tuleb tulevikus.

K: Millest kirjutas Báb oma kirjades ja raamatutes?


V: Báb kirjutas sadu kirju ja raamatuid, milles õpetas, kes ta oli ja millised olid tema religiooni reeglid.

K: Miks vihkas šiiitide vaimulikkond Bábi ja tema järgijaid?


V: Šiia vaimulikkond vihkas Bábi ja tema järgijad, sest bábism asendas tema järgijate jaoks "šariaadi" ehk moslemi reeglid.

K: Kuidas Báb suri ja mida ta ennustas?


V: Báb lasti 1850. aastal Iraanis Tabrízis maha. Ta ennustas, et varsti tuleb teine prohvet, kes on tugevam ja võimsam, mida bahá'i usku järgivad inimesed usuvad, et see on Bahá'u'lláh, bahá'i usundi rajaja.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3