Báb: Iraani kaupmees, bábismi looja ja Bahá'í eelkäija (1819–1850)
Báb (1819–1850): Iraani kaupmees ja bábismi asutaja, kes ennustas Bahá'u'lláhi saabumist. Lugu usu, reformi ja tagakiusamise kohta.
Siyyid `Alí Muḥammad (20. oktoober 1819 – 9. juuli 1850) oli Iraani Shírázist pärit kaupmees, kes 1844. aastal kuulutas välja uue religioosse liikumise, mida hiljem hakati nimetama bábismiks. Pärast oma ülesastumist võttis ta enesele tiitli Báb (araabia keeles "värav"). Bábisse uskuvaid inimesi nimetatakse bábistideks; nad uskusid, et Báb oli prohvet või jumalik õpetaja. Paljud bábistid ja tema kaasaegsed mõistsid teda ka kui Qá'im'i — lubatud püha isikut, keda šiiitide traditsioon ootab tulevikus.
Taust ja kuulutuse algus
Báb sündis usulahkimeelse ja haritud perekonna liikmena ning õppis nii religiooni kui ka äri. Enne ülesastumist tegutses ta kaupmehena. Tema kuulutus leidis alguse siis, kui ta hakkas koguma järgijaid ja kuulutas end jumaliku sõnumi vahendajaks. Tema varased järgijad, keda tuntakse Letters of the Living ehk "Elavate tähtedena", olid esimesed 18-metst inimeste rühm, keda Báb mainis oma õpetustes — nende hulgas oli ka hilisem Bahá'í usu asutaja Bahá'u'lláh.
Õpetused ja kirjandus
Báb kirjutas hulgaliselt tekste — nii palveid, manifeste kui ka teoloogilisi ja õiguslikke kirjutisi. Tema tähtsaimad tööd on tuntud kui Persian Bayán ja Arabic Bayán, milles ta määratles uusi religioosseid põhimõtteid ja reegleid. Báb kehtestas oma järgijatele uusi norme, mis tema vaates asendasid osa senisest šariaadi ehk moslemi õigustavast süsteemist. Tema õpetused sisaldasid ka ideid religioosse uuendusliku kalendri ja rituaalide kohta ning suuniseid koguduse juhtimise ja tulevikuprohveti ootuse kohta.
Liikumise kasv ja vastuseis
Bábism levis kiiresti ja sai mitmes piirkonnas palju järgijaid — mõningatel hinnangutel oli tema mõju all üle kümne tuhande inimese. See kasv tekitas tugevat vastuseisu iraani šiiitlikust vaimulikkonnast ja valitsusasutustest, kes pidasid tema õpetusi ohtlikuks ja lõhkuvaks. Kohtuprotsessid, vägivallaaktid ja tagakiusamised muutusid järjest tavalisemaks ning bábistid sattusid korduvalt veristesse konfliktidesse võimustruktuuridega.
Vangistus ja hukkamine
Pärast järjestikuseid rünnakuid ja rahutusi vangistati Báb ning ta viibis eri vanglates, sealhulgas põhjapoolses Makhús (Mah-Ku) vangikongis. Lõpuks toodi ta Tabrízi, kus ta 9. juulil 1850 hukati sõjaväelase laskurpolgu poolt. Tema hukkamine ja järgnevad massilised tagakiusamised bábistide vastu jätsid sügava jälje Iraani ajaloos ja mõjutasid tugevalt nii bábismi kui ka hilisemat Bahá'í liikumist.
Nimetused ja pärand
Bábile omistati ka teisi nimetusi ja tiitleid, näiteks "Primaalne punkt" ja "Bayáni punkt", mis peegeldasid tema õpetuste keskset positsiooni järgijate jaoks. Ta ennustas ja kuulutas, et tema järgijaist tuleb veelgi võimsam ja kõnedele vastuvõtlik prohvet; Bahá'i usu järgijad usuvad, et Báb viitas sellega Bahá'u'lláhile, kes hiljem asutas Bahá'í usu.
Bábismi lühiajaline, ent intensiivne epõpe ja Bábile järgnenud kannatused mõjutasid oluliselt Lähis-Ida 19. sajandi religioosset maastikku. Paljud Bábiga seotud ideed ja tekstid on säilinud ning neid uuritakse nii religiooni- kui ka ajalookirjanduses. Bahá'í kogukond peab Bábi oma usu eellaseks ja austab teda kui märgilist vaimset õpetajat.
Bábi pühamu Haifas, Iisraelis.
Life
Varajane elu
Báb sündis 20. oktoobril 1819. aastal Iraani Shirazis. Tema isa oli kaupmees ja paljud inimesed linnas tundsid teda. Väga varsti pärast Bábi sündi suri tema isa. Bábi onu Ḥájí Mírzá Siyyid `Alí oli samuti kaupmees ja ta kasvatas Bábi üles.
Kui Báb sai täiskasvanuks, hakkas ta oma onu juures kaupmeheks. Aastal 1842 abiellus ta naisega nimega Khadíjih-Bagum. Koos sündis neil üks poeg, kellele nad andsid nimeks Aḥmad. Aḥmad oli väga haige ja suri lapsena. Keegi, kes elas Bábiga samal ajal, ütles, et ta oli väga rahulik ja vaikne; nad ütlesid, et Báb rääkis ainult seda, kes tal ka oli, ja ei vastanud isegi küsimustele. Báb mõtles ja palvetas alati. Inimesed ütlesid, et ta oli ilus ja tal oli peenike habe. Ta riietus alati puhtasse riietusse ning kandis rohelist salli ja musta turbanit ehk riidest mähist peas.
Shaykhis
Shaykh Ahmad-i-Ahsa'i asutas 1790. aastatel Pärsias šiiitliku islami religioosse rühmituse. Rühma liikmed, keda kutsuti šaikhideks, uskusid, et jumal saadab väga varsti maa peale uue sõnumitooja. Nad nimetasid uut sõnumitoojat Qá'imiks ehk Mahdi. Kui šaih Ahmad suri, sai šaihide uueks juhiks Siyyid Kázim, kes oli pärit Iraani Rashtist. Shaykh Ahmad elas 1753. aastal ja ta suri 1862. aastal. Siyyid Kázim sündis 1793. aastal ja suri 1843. aastal.
Kui Báb käis palverännakul Karbalas ja selle lähedal asuvates kohtades, võis ta kuulata Siyyid Kázimi õpetust. Keegi ei tea kindlalt, kas ta seda tegi või mitte, sest sellest ajast on väga vähe dokumente või teateid.
Kui Siyyid Kázim oli detsembris suremas, ütles ta kõigile oma järgijatele - inimestele, kes usuvad tema õpetust -, et nad peaksid reisima ja püüdma leida uut prohvetit jumalalt. Ta nimetas seda prohvetit "Ajastu isandaks" ja ütles neile, et ta avastatakse väga varsti. Üks Siyyid Kázimi uskunud inimestest palvetas ja paastus ehk lõpetas neljakümne päeva jooksul hommikust õhtuni söömise - tema nimi oli Mullá Ḥusayn. Pärast seda sõitis ta Širazi ja kohtus Bábiga.
Teade Mullá Ḥusaynile
Mullá Ḥusayn jõudis Shirazi 23. mail 1844. aastal. Teda tervitas roheline turbanit kandev noormees, kui ta polnud Shirazis kuigi kaua viibinud. Iraanis kandsid sel ajal rohelist turbanit ainult inimesed, kes olid prohvet Muḥammadiga seotud. Mehed, kes olid prohvet Muḥammadiga sugulased, nimetati Siyyidideks. Noormees oli Báb ja ta kutsus Mullá Ḥusayni oma koju.
Báb küsis Mullá Ḥusaynilt, miks ta Širazis viibib, ja Mullá Ḥusayn ütles talle, et ta otsib uut prohvetit ehk tõotatut. Báb küsis Mullá Ḥusaynilt, kuidas ta teaks, kes on prohveti tee. Mullá Ḥusayn ütles talle, et prohvet oleks pärit kuulsast ja heast perekonnast ning teaks palju asju, ilma et ta peaks neid õppima, samuti, et tal ei oleks probleeme oma kehaga. Siis ütles Báb, et kõik need asjad on tema kohta tõsi. "Vaata, kõik need märgid on minus ilmnenud." Báb ütles, et ta on see uus prohvet, keda Mullá Ḥusayn oli otsinud. See šokeeris ehk ehmatas Mullá Ḥusayni.
Mullá Ḥusaynil oli veel üks võimalus teada saada, kes on uus prohvet, ja sellest ei olnud ta Bábile rääkinud. Siyyid Káẓim oli Mullá Ḥusaynile öelnud, et uus prohvet kirjutab raamatu, milles seletab Joosepi Surihi. Siyyid Káẓim oli ka öelnud, et uus prohvet teeb seda ilma, et keegi teda paluks. Pärast seda, kui Báb ütles Mullá Ḥusaynile, et ta on uus prohvet, kirjutas ta raamatu Joosepi Surihist. Báb nimetas seda raamatut Qayyúmu'l-Asmá'.
Pärast ööbimist Bábiga vesteldes ütles Mullá Husayn järgmist. (Allpool olevad sõnad võivad olla raskesti loetavad.)
| " | See Ilmutus, mis nii äkki ja kiirelt minu peale tungis, tuli nagu äikesekiir... teadmine Tema Ilmutusest oli mu olemuse elavdanud. Ma tundsin, et mul on selline julgus ja jõud, et kui maailm, kõik selle rahvad ja võimukandjad tõuseksid minu vastu, siis ma oleksin üksi ja vapralt nende rünnakule vastu pidanud. Universum tundus minu käeulatuses vaid käputäis tolmu. Mulle näis, et ma olin Gabrieli hääl, kes kutsus kogu inimkonda: "Ärka, sest vaata, hommikuvalgus on tõusnud. Tõuse üles, sest Tema asi on ilmsiks saanud. Tema armu portaal on laialt avatud; sisenege sinna, oo maailma rahvad! Sest Tema, kes on teie tõotatud, on tulnud! | " |
Elavate kirjad
Mullá Ḥusayn oli Bábi esimene õpilane. Usujuhi õpilast nimetatakse õpilaseks. Vähem kui viie kuuga sai Bábi õpilasteks veel seitseteist Siyyid Káẓimi õpilast. Kõik uued jüngrid hakkasid uskuma, et Báb on uus ilming ehk jumala prohvet ilma kellegi teise abita. Üks neist uutest jüngritest oli naine. Tema nimi oli Zarrín Táj Baragháni ja ta oli luuletaja. Hiljem anti talle uus nimi,Ṭáhirih (puhas). Hiljem hakkasid inimesed nimetama esimesi kaheksateistkümnenda jüngrit ja Bábi Elavate kirjadega. Báb ütles Elavate Kirjadele, et nende ülesanne on öelda inimestele, et ta on uus prohvet.
Báb ütles, et elavate kirjad on erilised. Šiiitlikus islamis on neliteist erilist inimest, keda nimetatakse "eksimatuteks". Šiitide arvates on "eksimatutel" alati õigus. Muhammad, kaksteist imaami ja Fatimah on šiiitlikus islamis "eksimatuid". Nii nagu "eksimatuid", oli ka "Elavate kirjade" üks naine ja üks prohvet. Bábismis oli üheksateist eriline arv. Elavate kirjad olid väga sarnased Kristuse kaheteistkümnele apostlile.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Siyyid `Alí Muḥammad?
V: Siyyid `Alí Muḥammad oli Iraani Shírázist pärit kaupmees, kes algatas šiiitliku islami versiooni, mida nimetatakse bábismiks.
K: Milleks muutis Siyyid `Alí Muḥammad oma nime pärast bábismi alustamist?
V: Siyyid `Alí Muḥammad muutis oma nime Bábiks.
K: Mida usuvad bábismi uskujad Bábi kohta?
V: Bábismi usuvad inimesed usuvad, et Báb oli prohvet.
K: Milline on Qá'im, millesse šiiidid usuvad?
V: Qá'im on kuju, keda šiiidid usuvad, et ta tuleb tulevikus.
K: Millest kirjutas Báb oma kirjades ja raamatutes?
V: Báb kirjutas sadu kirju ja raamatuid, milles õpetas, kes ta oli ja millised olid tema religiooni reeglid.
K: Miks vihkas šiiitide vaimulikkond Bábi ja tema järgijaid?
V: Šiia vaimulikkond vihkas Bábi ja tema järgijad, sest bábism asendas tema järgijate jaoks "šariaadi" ehk moslemi reeglid.
K: Kuidas Báb suri ja mida ta ennustas?
V: Báb lasti 1850. aastal Iraanis Tabrízis maha. Ta ennustas, et varsti tuleb teine prohvet, kes on tugevam ja võimsam, mida bahá'i usku järgivad inimesed usuvad, et see on Bahá'u'lláh, bahá'i usundi rajaja.
Otsige