Helen Beatrix Potter (28. juuli 1866 - 22. detsember 1943) oli inglise kirjanik, illustraator, mükoloog ja looduskaitsja. Ta on kuulus loomategelastega lasteraamatute, näiteks "Peeter Jäneselugu", kirjutamise poolest.
Potter sündis Londonis Kensingtonis. Tema perekond oli üsna rikas. Teda kasvatasid koduõpetajad. Tal ei olnud palju sõpru, kuid tal oli palju lemmikloomi, sealhulgas Benjamin ja Peter, kaks küülikut. Ta veetis oma puhkuse Šotimaal ja Lake Districtis. Seal hakkas ta õppima armastama loodust, taimi ja loomi, mida ta hoolikalt maalis.
Kui ta oli umbes 30-aastane, avaldas Potter raamatu "Peter Rabbiti lugu". See oli väga populaarne. Ta kihlus ka oma kirjastaja Norman Warne'iga. Tema vanemad vihastusid ja läksid temaga selle tõttu lahku. Nad ei tahtnud, et ta abielluks kellegagi, kes oli temast sotsiaalselt madalamal. Warne suri aga enne, kui ta ja Potter jõudsid abielluda.
Potter hakkas täiskohaga lasteraamatuid kirjutama ja illustreerima. Ta ei pidanud enam vanematelt raha küsima, sest tal oli raha oma raamatutest. Aja jooksul ostis ta Hill Topi talu ja rohkem maad. Neljakümnendates eluaastates abiellus ta kohaliku advokaadi William Heelisega. Ta hakkas ka lambaid kasvatama ja sai talupidajaks, kuigi jätkas kirjutamist. Ta avaldas 23 raamatut.
Potteril ei olnud lapsi. Ta suri 22. detsembril 1943 Near Sawrey's, Lancashire'is, südamehaigusesse ja kopsupõletikku. Peaaegu kogu tema raha jäi National Trustile. Tema raamatuid müüakse jätkuvalt hästi kogu maailmas, paljudes eri keeltes. Tema leskmees suri 1945. aasta augustis.
Lisateave ja tähtsus
Beatrix Potteri looming on tuntud täpsete ja elavate illustratsioonide poolest: ta kasutas peeneid akvarelle ja sulejoonistusi, et anda loomadele inimlikku, aga samas loomulikku iseloomu. Tema lood ei olnud ainult meelelahutus — paljud jutud sisaldavad tähelepanekuid looduse ja taluelu kohta, mis tulenesid tema põhjalikust vaatlusest ja teadushuvist. Potter tegeles tõsisemalt ka mükoloogiaga (seente teadus), tegi täpseid jooniseid ja saatis uurimistöid, kuid tollased teaduslikud institutsioonid ei võtnud naisi alati võrdväärselt vastu.
Hill Topi talu Lake Districtis sai tema elus keskseks paigaks: ta ostis sinna mitmeid talusid ja püüdis säilitada piirkonna traditsioonilist talupidamist. Beatrix Potter tegi koostööd kohalike talunikega, hoolitses lammaste — eriti kohalikku tõugu — heaolu ja jalajälje säilitamise eest maastikul. Tema otsus pärandada suurem osa varast National Trustile aitas tagada, et paljud talud, põllud ja maastikud jääksid kaitstuks ja säiliksid tulevastele põlvedele.
Potteri raamatud on ajas püsima jäänud: neid on tõlgitud paljudesse keeltesse, neid trükitakse jätkuvalt ja nende tegelased ilmuvad arvukates kujulistes toodetes, etendustes ja filmides. Tema tööd on mõjutanud nii lastekirjandust kui ka illustreerimist — tema nägemus oli, et lastel võiks olla nii kaunid kui ka hästi joonistatud raamatud.
Pärand ja muuseumid
Beatrix Potteri originaalillustratsioonid ja käekirjalised materjalid on eksponeeritud mitmetes kollektsioonides ja muuseumides. Tema kodu ja talukohad Lake Districtis on nüüd huvipakkuvad külastuspaigad, kus saab näha, kuidas tema ümbrus mõjutas lugude sisu ja dekoratiivelemente. Samuti tegelevad tema pärandiga erinevad organisatsioonid, sh kohalikud ajaloo- ja looduskaitseühendused.
Beatrix Potteri elu ja töö näitavad selgelt, kuidas loovus võib põimuda teadusliku huvi ja looduskaitselise pühendumusega. Tema lood ja pildikeeled jätkavad laste ja täiskasvanute mõtestamist üle maailma.
